Tulilind (ballett) – Igor Stravinski, Michel Fokine ja 1910. aasta esietendus

Tulilind on ballett, mille liibreto ja koreograafia autoriks oli Michel Fokine. Lugu põhineb vene muinasjutul ning muusika on komponeerinud Igor Stravinski. See oli Stravinski esimene balletipartituur ja tähistas tema varajast läbimurret heliloojana.

Taust ja tellimus

Ballett telliti Sergei Diagilevi juhtimisel töövatele trupile Ballets Russes. Esietendus toimus Pariisis Théâtre National de l'Opéra's 25. juunil 1910. aastal. Etenduse esmaõnnestumine andis tugeva stiimuliga hoo sisse nii Ballets Russes'ile kui ka noorele Stravinskile.

Süžee lühidalt

Süžee ammutab materjali vene rahvajuttudest: noor prints satub müstilisse metsa, püüab kinni salapärase tulilinnu, kes annab temale maagilise sulje. Prints kohtub printsessiga, kes on allutatud kurja võluri Kashchei võimule. Tulilind aitab kangelasi — tihti läbi maagilise eseme (nt muna või sädelev ese) — ning Kashchei surematuse saladus avastatakse ja hävitatakse, mille järel kurjad jõud löövad tagasi ja printsess vabaneb. Lõpus astub esile liikumise ja muusika pidulik lõpp, mis tähistab võitu ja taastumist.

Esietendus ja esitajad

Esietendusel oli pakkumine tulilinnu rolliks Anna Pavlovale, kuid ta pidas Stravinski muusikat arusaamatuks ja keeldus. Rolli esitas algses lavastuses Tamara Karsavina. Etenduse muusikalise juhina oli esietendusel osaline ka tollane kontsertmeeskond (muusikasuunajad ja dirigendid aitasid ettevalmistusel), ning etendus pälvis publiku tähelepanu tänu nii lavastuse värvikusele kui ka uuele, energilisele helikeelele.

Muusika ja stiil

Stravinski Tulilinnu muusika paistab silma rikkaliku orkestratsiooni, terava rütmitunde ja rahvalaululikest motiividest mõjutatud meloodiatega. Helikeel ühendab traditsioonilisi vene häälepruuke ja uuenduslikku harmooniat ning orkestratsioonitöö on erksalt värviline — sellest sai peagi näide, kuidas 20. sajandi muusika võis teatrit ja tantsu põimida. Stravinski koostas ka orkestrisuitesid (nt 1911. ja 1919. aasta orkestrisüitid), mis tegid teose laiemalt tuntuks kontserdilavadel.

Vastuvõtt ja pärand

Esietendus oli suur edu ja aitas kinnistada Stravinski mainet ning tõsta Ballets Russes'i rahvusvahelist tuntust. Alates 20. sajandi algusest on Tulilindu lavastatud lugematutes barjääride ja trupiversioonides — nii on teos kestev osa balletirepertuaarist. Stravinski orkestrisuitide levik kontserdienduste kaudu ning eri koreograafide ja trupitõlgenduste mitmekesisus on taganud teose püsiva populaarsuse.

Olulised märkused

Teos on tuntud ka prantsuse keeles pealkirja all "L'Oiseau de Feu" — prantsuse keeles.
Ballett on näinud mitmeid kordusi ja ümberlavastusi, mida on teostanud eri aegade tähtsamad lavastajad ja koreograafid.
Stravinski töö Tulilinnuga on järjekordne näide sellest, kuidas rahvuslikud teemad ja uuenduslik helikeel võivad avaldada suurt mõju nii tantsule kui ka sümfoonilisele muusikale.

Kuigi esialgne tekst tõi välja peamised faktid — autorid, esietendus, Anna Pavlova keeldumine ja Tamara Karsavina roll — annab see laiem ülevaade ka teose taustast, süžeest, muusikalisest tähendusest ja edasisest mõjust. Tulilind on jäänud oluliseks sillaks pärimuse ja modernismi vahel tantsu- ja muusikamaailmas.

Lugu

Vürst Ivan satub kurja Kashchei aeda. Ta püüab kinni maagilise Tulilinnu. Ta lubab printsile abi anda, kui too teda vabastab. Ta võtab linnu sabast maagilise sule ja laseb ta seejärel vabaks. Kaksteist printsessi koos tsaarinna (tsaari tütar) tantsivad. Nad on Kashchei võimuses. Vürst Ivan armub tsaarinna. Ta küsib Kascheilt, kas ta võib temaga abielluda. Kashchei on vihane ja saadab oma koletised vürsti järele. Kashchei tahab teda kiviks muuta, kui vürst lehvitab sulega. Ilmub Tulilind ja tuleb vürstile appi. Ta loitsib koletisi. Nad uinuvad. Tulilind ütleb printsile, et Kashchei hing asub munas. Prints purustab muna. Kashchei kaotab oma võimu, koletised ja oma palee. Vürst abiellub tsaarinna.

Revivals

Ballett taaselustati Suurbritannias 1954. aastal Natalja Gontšarova kostüümide ja lavastusega. Margot Fonteyn kehastas Tulilindu, Michael Somes printsi, Frederick Ashton Kastšeed ja Svetlana Beriosova tsaarinna. Seda lavastust mängiti 1955. aasta septembris Metropolitan Opera House'is samade peaosalistega.

George Balanchine lavastas oma versiooni teosest New York City Balletiga 1949. aastal City Centeris Marc Chagalli kujundusel. Tulilindu tantsis Maria Tallchief. Balanchine muutis oma versiooni 1970. aastal koos Jerome Robbinsiga. Robbins tegeles rühmastseenidega. Chagall vaatas lavastuse jaoks üle oma kujundused.

Maurice Béjart koreografeeris 1970. aastal Pariisi ooperi jaoks abstraktse lavastuse. Ta uskus, et traditsioonilist muinasjutulavastust on võimatu kaasaegsel laval esitada. Ta valis nimiosas tantsija. Näitlejad kandsid teksapükse.

Küsimused ja vastused

K: Kes koostas balleti "Tulilind" libreto ja koreograafia?

V: Michel Fokine kirjutas balleti "Tulilind" libreto ja koreograafia.

K: Millest lähtub "Tulilinnu" lugu?

V: "Tulilinnu" lugu põhineb vene muinasjutul.

K: Kes on kirjutanud "Tulilinnu" muusika?

V: Igor Stravinski kirjutas "Tulilinnu" muusika.

K: Kas "Tulilind" oli Stravinski esimene balletipartituur?

V: Jah, "Tulilind" oli Stravinski esimene balletipartituur.

K: Millal ja kus toimus "Tulilinnu" esietendus?

V: "Tulilinnu" esietendus toimus 25. juunil 1910. aastal Pariisi Théâtre National de l'Opéra's.

K: Keda paluti algselt Tulevikulinnu rolli loomiseks?

V: Algselt paluti Tulilinnu rolli loomiseks Anna Pavlovat.

K: Kas Anna Pavlova võttis Tulilinnu rolli vastu?

V: Ei, Anna Pavlova keeldus Tulilinnu rollist, sest pidas Stravinski muusikat arusaamatuks. Selle rolli sai hoopis Tamara Karsavina.