George Balanchine — 20. sajandi koreograaf ja New York City Balleti kaasasutaja

George Balanchine — 20. sajandi silmapaistev koreograaf ja New York City Balleti kaasasutaja; loonud üle 200 balleti, Stravinski partner ja musikaalsuse ikoon.

George Balanchine (Peterburi, 22. jaanuar 1904 - New York, 30. aprill 1983) oli balletitantsija ja koreograaf. Tema isa oli grusiinlane ja ema venelane.

Varajane elu ja haridus

Balanchine õppis Peterburi Keisrilikus Balletikoolis (Imperial Ballet School) ja alustas karjääri Sankt-Peterburgi (tol ajal Petrogradi) ballettiteatrites. Tema varajane haridus ja suurepärane tehniline baas andsid aluse tema hilisemale koreograafilisele viljakusele ning huvi muusikalise vormi ja liikumise selge suhte vastu kujunes juba varakult.

Karjäär ja looming

Ta on tuntud kui üks 20. sajandi olulisemaid koreograafe. 1920. aastatel töötas Balanchine Euroopa lavadel, sealhulgas koostöös Sergei Diaghilev'ga. 1930. aastate alguses kutsuti ta Ameerika Ühendriikidesse, kus ta koos Lincoln Kirsteiniga asutas 1934. aastal School of American Balleti ja 1948. aastal New York City Balleti, olles selle pikaaegne ballettmeister ja peamine koreograaf. Balanchine töötas välja üle 200 balleti, enamikku neist Ameerikas, ning tema looming on jätnud püsiva jälje kaasaegsele balletile.

Stiil ja koostöö

Balanchine'i stiil on sageli kirjeldatud kui neoklassikaline: ta vähendas lavaloo ja dekoratiivsete elementide olulisust, rõhutades puhtaid liine, rütmi, tempot ja tugevat musikaalsust. Tema koreograafia iseloomustavad kiirus, täpsus, abstraktsus ja suurem rõhk sportlikul ning instrumentaalilisel liikumisel. Ta tegi tihedat koostööd heliloojatega ning eriti viljakas oli tema koostöö Igor Stravinskiga — 39 Balanchine'i teost on loodud Stravinski muusikale.

Tuntud teosed

• Apollo (1928) – varajane ja mõjukas teos, mis aitas defineerida Balanchine'i neoklassikalist lähenemist.
• Serenade (1934) – üks tema esimestest suurema mõjuga teostest Ameerikas, loodud School of American Balleti jaoks.
• Concerto Barocco (1941) – tuntud oma musikaalsuse ja tehnilise nõudlikkuse poolest.
• Agon (1957) – koostöös Stravinskiga, julge ja rütmiline pilguheit kaasaegsele ballettile.
• Jewels (1967) – kolmest osast koosnev abstraktne ballett (”Emeralds”, ”Rubies”, ”Diamonds”), mis näitab tema spektrit ja esteetilist ulatust.

Pärand

Balanchine mõjutas oluliselt Ameerika balletikultuuri: ta koolitas ja vormis mitmeid põlvkondi tippdansereid ning New York City Ballet püsib tema pärandit kandvana ettevõttena. Tema rõhuasetus muusikalisele interpretatsioonile, liikumise selgusele ja koreograafilisele innovatsioonile on jätnud sügava jälje ning tema teosed kuuluvad paljude balleti repertuaari üle kogu maailma. George Balanchine suri 30. aprillil 1983 New Yorgis, kuid tema looming ja mõjud elavad edasi.

Otsing