Natalja Sergejevna Gontšarova (16. juuni 1881 – 17. oktoober 1962) oli vene maalikunstnik, disainer ja kirjanik. Kunstnikuna oli ta avangardistlik: tema kunstistiile mõjutasid fauvism, kubism ja futurism. Kujundajana paistis ta silma oma balleti- ja teatrikunsti lavastuste ja kostüümide loomisega.
Varajane elu ja haridus
Gontšarova kasvas üles Venemaal ja sai kunstihariduse Moskvas, kus ta õppis traditsioonilisi maali- ja joonistusvõtteid ning kohtus kaasaegsete kunstisuundadega. Noore kunstnikuna tõmbasid teda eriti rahvakunsti, ikoonimaalide ja lipsukujutiste (lubok) vormid ning värvikasutus. Need rahvuslikud ja religioossed mõjutused segunesid hiljem modernistlike ja avantgardistlike ideedega, andes tema loomingule iseloomuliku primitiivse ja samas energiarohke väljenduse.
Kunstiline areng ja rühmitused
1900. aastate algul kuulus Gontšarova edasiarendavate ja eksperimentaalsete kunstnike ringi. Ta oli seotud radikaalsete Moskva rühmitustega, mille hulka kuulusid nii "Jack of Diamonds" kui ka provokatiivsem "Donkey’s Tail" — need grupid propageerisid uute vormide ja värvikombinatsioonide otsingut ning püüdsid lõhkuda klassikalisi ilu- ja kompositsioonireegleid. Gontšarova ja tema partner Mikhail Larionov töötasid koos ja mõjutasid üksteise teid, sealhulgas uue suuna — rayonisimi — kujunemist, mis rõhutas valguse ja joonte vastastikust mängu.
Teatrikunst ja rahvusvaheline töö
Lisaks maalikunstile tegi Gontšarova märkimisväärse karjääri lavakujunduse ja kostüümide loomisel. Ta tegi koostööd Sergei Diagileviga ja tema kuulsaga Ballets Russes'iga, kus tema lavastused ja kostüümid võeti vastu kui eksootilised, värviküllased ja tugeva rahvusliku karakteriga. Tema disainid kasutasid sageli stiliseeritud rahvapilte, ikoonilisi motiive ja julgeid värvikontraste, tuues vene visuaalse traditsiooni rahvusvahelisele lavale.
Elu väljaspool Venemaad ja pärand
Pärast esialgset nähtavust kodumaal töötas Gontšarova suure osa oma hilisematest eluaastatest väljaspool Nõukogude Venemaad, eriti Pariisis, kus ta jätkas maalimist, graafilist tööd ja teatriprojekte. Tema looming hõlmab nii õlimaale, akvarelle, graafikat kui ka kostüüme ning kirjeldusi ja teoreetilisi kirjutisi kunstist. Gontšarova panus 20. sajandi alguse avangardile on tunnustatud nii Venemaal kui rahvusvaheliselt — tema teoseid eksponeeritakse suuremates muuseumikogudes ja neid uuritakse kunstiajaloo osana.
Huvi ja turuväärtus: Gontšarova tööde järele on tänapäeval suur huvi ja selle turuväärtus peegeldub ka oksjonitulemustes. Gontšarovale kuulub maailma rekord, mis puudutab naise poolt kunstiteose eest makstud hinda. Tegemist on Gontšarova 1912. aasta maaliga "Lilled", mis müüdi 10,8 miljoni USA dollari eest.
