Natalia Gontšarova
Natalja Sergejevna Gontšarova (16. juuni 1881 - 17. oktoober 1962) oli vene maalikunstnik, disainer ja kirjanik. Kunstnikuna oli ta avangardistlik: tema kunstistiile mõjutasid fauvism, kubism ja futurism. Kujundajana paistis ta silma oma balleti- ja teatrikunsti lavastuste ja kostüümide loomisega.
Gontšarovale kuulub maailma rekord, mis puudutab naise poolt kunstiteose eest makstud hinda. Tegemist on Gontšarova 1912. aasta maaliga "Lilled", mis müüdi 10,8 miljoni USA dollari eest.
Jalgrattur , 1913, kubistlike ja futuristlike mõjutustega
Gontšarova kavand Püha Johannese jaoks. Osa Diagilevi tellimusel valminud balletist "Liturgia".
Elu ja töö
Natalja Gontšarova õppis Moskvas skulptuuri, kuid töötas ka maalikunstniku ja disainerina. Teda inspireeris nii huvi vene rahvakunsti kui ka modernismi vastu kunstis. Koos oma elukaaslase Mihhail Larionoviga töötas ta esmalt välja stiili, mida nimetatakse rajonismiks. Nad kuulusid revolutsioonieelsesse vene avangardisse. Nad aitasid korraldada 1912. aasta nn "Aasapuu" näitust ja näitasid oma töid samal aastal Münchenis toimunud näitusel "Der Blaue Reiter".
Gontšarova sai Venemaal kuulsaks oma futuristlike töödega, nagu "Jalgrattur" ja hilisemad rajonistlikud tööd. Nad korraldasid loenguõhtuid ning Gontšarova kirjutas ja illustreeris raamatu futuristlikus stiilis.
1913. aastal hakkas ta disainima balleti kostüüme ja lavastusi Diagilevi Ballets Russes'ile ja mujale. Ta tegi nende ballettide lava- ja kostüümikujunduse: Le Coq d'Or" (1914), "Liturgia" (1915), "Ygrushka" (1921), "Reynard" (koos abikaasaga; 1922), "Les Noces" (1923), "Une nuit sur le mont chauve" (1924), "Tulilind" (1926. aasta uusversioon), "Sur le Borsythène" (koos abikaasaga; 1932), "Cendrillon" (1938), "Bogatyri" (1938) ja "Tulilinnu" Sadler's Wells'i 1954. aasta lavastus.
Gontšarova kolis 1921. aastal Pariisi, kus ta regulaarselt oma kunsti eksponeeris. Prantsuse kodanik sai ta 1939. aastal. 1955 abiellus ta lõpuks Larionoviga ja suri Pariisis 1962. aastal.
Suurimad tema tööde kogud on Pompidou keskuses Pariisis, Vene muuseumis Peterburis ja Moskvas Tretjakovi galeriis.
