Futurism — Itaalia 20. sajandi avantgarde kunstiliikumine
Avasta Itaalia futurism — 20. sajandi avantgarde, mis raputas kunsti, arhitektuuri ja disaini; liikumise ideed, tuntuimad teosed ja mõjukad kunstnikud.
Futurism oli kaasaegne kunsti- ja sotsiaalne liikumine, mis sai alguse 20. sajandi alguses Itaalias. See oli suures osas Itaalia nähtus, kuigi paralleelsed liikumised toimusid ka Venemaal, Inglismaal ja mujal. Futuristid tegutsesid kõigis kunstiliikides, sealhulgas maalikunstis, skulptuuris, keraamikas, graafilises disainis, tööstusdisainis, sisekujunduses, teatris, filmis, moes, tekstiilis, kirjanduses, muusikas, arhitektuuris ja isegi gastronoomias.
Taust ja manifest
Futurismi algatas peamiselt itaalia poeet ja teatritegelane Filippo Tommaso Marinetti, kes avaldas 1909. aastal Pariisi ajalehes Le Figaro kuulsa Futurismi manifesti. Manifest kutsus üles murdma traditsioonilisi kunsti- ja ühiskonnanorme, ülistama kiirust, tehnoloogiat, linnastumist ja noorust ning eitama mineviku "klaasikinnitusi". Futuristid andsid välja mitmeid manifest’e eri kunstivaldkondade jaoks ning kasutasid provokatsiooni, avalikke esinemisi ja eksperimenteerivaid väljaandeid, et levitada oma ideid.
Stiililised tunnused
- Liikumise ja kiiruse kujutamine: futuristlik kunst püüdis edasi anda dünaamikat ja liikumist — objektid fragmenteeriti, korrati ja nihutati, et luua liikumistunne.
- Tehnoloogia ja tööstuse sümbolism: autod, rongid, tehasemüra ja muu masinlik vormistu olid olulised motiivid.
- Multimeedia ja heliline uuendus: Luigi Russolo ja teised uurisid müra ja tehiskeeli (nt intonarumori) ning kirjutasid manifesti The Art of Noises (1913).
- Keel ja vormi katsetamine: kirjanduses kasutati onomatopoeetikat, graafilist tüüpi eksperimente (nt tüpograafia mäng) ja vabavärssi.
- Värv ja kompositsioon: kirkad toonid, tugevad diagonaalid ja fragmentatsioon olid levinud reljeefseid ja dünaamilisi efekte rõhutamas.
Peamised esindajad ja teosed
- Filippo Tommaso Marinetti – manifestide autor, juhtfiguur, kirjanduslike ja kulinaarsete eksperimenteerimiste (nt The Futurist Cookbook, 1932) algataja.
- Umberto Boccioni – juhtiv futuristlik maalija ja skulptor; tuntud tööd: The City Rises (La città che sale, 1910) ning skulptuur Unique Forms of Continuity in Space (1913).
- Giacomo Balla – uuris valguse ja liikumise efekte (nt Dynamism of a Dog on a Leash, 1912).
- Gino Severini, Carlo Carrà jt – panustasid maalilisse keelde, kombineerides kubismi ja futurismi elemente.
- Luigi Russolo – heliuurija, kes konstrueeris intonarumori-nimelisi instrumente ja propageeris mürast kui muusikast.
- Antonio Sant'Elia – arhitekt, kelle futuristlikud linnakujutlused (nt Città Nuova) mõjutasid modernset arhitektuurikujutlust.
Mõju ja levik
Futurism mõjutas laialdaselt 20. sajandi kunsti: temaatika ja vormilised lahendused levisid Vene futurismi, inglise vorticismi, dada ja konstruktiivismi suunal. Futuristlikud põhimõtted jätsid jälje ka disaini, reklaami, filmi ja tüüpkunsti arengusse — rõhk dünaamikale, fragmentatsioonile ja eksperimentaalsele tüpograafiale osutus viljakaks. Lisaks mõjutati ka teatrietendusi, moest ja isegi gastronoomiastilistest ideedest.
Kriitika ja vastuolud
Futurism on ajalooliselt vastuoluline. Manifestide julge retoorika ülistas vahel vägivalda ja sõda kui "puhastavat" jõudu — Marinetti nimetas sõda "maailma hügieeniks" — ning paljud futuristid toetasid hiljem Itaalia rahvuslikku ja fašistlikku poliitikat. Samuti on futurismi kritiseeritud misogüünia, glorifitseeriva ja destruktiivse retoorika ning romantiseeritud agressiooni pärast. Tänapäeval vaadeldakse futurismi nii esteetilise innovatsiooni kui ka eetiliste probleemide valguses, mis teeb selle nüansirohkeks uurimisobjektiks muuseumides ja akadeemilises kirjanduses.
Järeldus
Futurism oli radikaalne ja mitmetahuline liikumine, mis muutis arusaamu liikumisest, ajast ja tehnoloogiast kunstis. Selle pärand on kaksik: ühelpool stiililine ja metodoloogiline uuendus, mis avardas kunsti ja meedia väljendusvahendeid; teisel pool poliitilised ja eetilised vastuolud, mis pärsivad liikumise ühetaolist idealiseerimist. Futurism jääb oluliseks peatükiks 20. sajandi modernismi ajaloos ning pakub rikkalikku materjali nii kunstiloolastele kui ka laiema avalikkuse huvitavaks aruteluks.
Umberto Boccioni, plastilised vormid (1913/14)
Umberto Boccioni, Ruumi järjepidevuse ainulaadsed vormid (1913). See teos on kujutatud praegusel Itaalia 20-sendisel euromündil.
Futurism Itaalias 1909-1916
Futurismi rajaja ja selle kõige mõjukam isiksus oli itaalia kirjanik Filippo Tommaso Marinetti. Marinetti käivitas liikumise oma futuristliku manifestiga, mille ta avaldas esimest korda 5. veebruaril 1909. aastal ajakirjas La gazzetta dell'Emilia. See artikkel trükiti uuesti 20. veebruaril 1909 Prantsuse päevalehes Le Figaro. Marinettiga ühinesid peagi ka maalijad Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Giacomo Balla, Gino Severini ja helilooja Luigi Russolo.
Marinetti väljendas kirglikku vastumeelsust kõige vana, eriti poliitilise ja kunstilise traditsiooni vastu. "Me ei taha mingit osa sellest, minevikust," kirjutas ta, "meie, noored ja tugevad futuristid! " Futuristid imetlesid kiirust, tehnoloogiat, noorust ja vägivalda, autot, lennukit ja tööstuslinna, kõike seda, mis esindas inimkonna tehnoloogilist võitu looduse üle, ning nad olid kirglikud rahvuslased. Nad lükkasid tagasi minevikukultuse ja igasuguse jäljendamise, kiitsid originaalsust, "olgu see kui tahes julge, kui tahes vägivaldne", kandsid uhkelt "hullumeelsuse plekki", lükkasid kunstikriitikud kui mõttetud, mässasid harmoonia ja hea maitse vastu, pühkisid kõrvale kõik senise kunsti teemad ja teemad ning ülistasid teadust.
Futurismile oli omane manifestide avaldamine ning futuristid (tavaliselt Marinetti juhtimisel või õhutusel) kirjutasid neid paljudel teemadel, sealhulgas maalikunst, arhitektuur, religioon, riietus ja toiduvalmistamine.
Asutamismanifest ei sisaldanud positiivset kunstiprogrammi. Futuristid püüdsid seda luua oma hilisemas "Futuristliku maalikunsti tehnilises manifestis". See kohustas neid "universaalsele dünaamilisusele", mis pidi olema maalikunstis otseselt esindatud.
Tegelikkuses oli suur osa nende töödest mõjutatud kubismist ja nende pildid olid tõepoolest dünaamilisemad kui Picasso ja Braque'i omad. Nende varase töö kirjeldamiseks on kasutatud väljendit "plastiline dünaamika".
Üks suurimaid futurismi toetajaid ja finantseerijaid Milanos oli ärimagnaat Antonio Bernocchi, kes oli ka esimese futurismist inspireeritud Itaalia tööstusdisaini näite looja ja tootja, mis sai tuntuks kui "Luminator Bernocchi".
Hiljem
Paljud Itaalia futuristid toetasid fašismi lootuses riiki moderniseerida. Itaalia oli jagunenud tööstusliku põhja ja maapiirkondade arhailise lõuna vahel. Nagu fašistid, olid ka futuristid Itaalia natsionalistid, radikaalid, vägivalla austajad ja olid parlamentaarse demokraatia vastu. Marinetti oli üks esimesi rahvusfashistliku partei liikmeid. Ta leidis peagi, et fašistid ei olnud tema jaoks piisavalt radikaalsed, kuid ta toetas Itaalia fašismi kuni oma surmani 1944. aastal.
Futuristide liitumine fašismiga pärast selle võitu 1922. aastal tõi neile ametliku tunnustuse Itaalias ja võimaluse teha olulist tööd, eriti arhitektuuris. Pärast Teist maailmasõda oli paljudel futuristlikel kunstnikel raskusi oma karjääris, sest nad olid seotud löödud ja diskrediteeritud režiimiga.
Futuristid uuendasid end ikka ja jälle kuni Marinetti surmani.
Futurismi pärand
Futurism mõjutas paljusid teisi kahekümnenda sajandi kunstiliikumisi, sealhulgas art déco, vortsismi, konstruktivismi, sürrealismi ja dadaismi. Futurism oli, nagu ka ulme, osaliselt "tuleviku" poolt ülevõetud.
Sellegipoolest on futurismi ideaalid endiselt osa kaasaegsest lääne kultuurist: rõhuasetus noorusele, kiirusele, võimsusele ja tehnoloogiale väljendub suures osas kaasaegses filmikunstis ja kultuuris. Ridley Scott kasutas Sant'Elia disainiideid filmis "Blade Runner".
Marinetti mõtteviisi, eriti tema "inimkeha metalliseerimise unenäo" kajastused on Jaapani kultuuris ikka veel tugevalt levinud ja ilmuvad manga/anime ja selliste kunstnike nagu Shinya Tsukamoto, "Tetsuo" (tõlkes "Raudmees") filmide lavastaja, töödes.
Futurism mõjutas küberpunki kirjandusžanri. Kunstnikud, kes tulid esile interneti esimese tõusu ajal, nagu Stelarc ja Mariko Mori, tegid futuristlikest ideedest mõjutatud teoseid. Futuristliku liikumise taaselustamine algas 1988. aastal, kui Chicagos loodi neofuturistlik teatristiil, mis kasutab futurismi rõhuasetust kiirusele ja lühidusele, et luua uus vahetu teatri vorm. Neofuturistlikud trupid tegutsevad Chicagos, New Yorgis ja Montrealis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on futurism?
V: Futurism on kaasaegne kunsti- ja ühiskondlik liikumine, mis sai alguse Itaalias 20. sajandi alguses.
K: Kust sai futurism alguse?
V: Futurism sai alguse Itaalias.
K: Kas futurism oli ainult Itaalia nähtus?
V: Ei, paralleelsed liikumised toimusid Venemaal, Inglismaal ja teistes riikides.
K: Milliseid kunstiliike harrastasid futuristid?
V: Futuristid tegelesid kõigi kunstiliikidega, sealhulgas maali, skulptuuri, keraamika, graafilise disaini, tööstusdisaini, sisekujunduse, teatri, filmi, moe, tekstiili, kirjanduse, muusika, arhitektuuri ja isegi gastronoomiaga.
K: Kas futurism piirdus mõne konkreetse kunstivormiga?
V: Ei, futurism ei piirdunud ühegi konkreetse kunstivormiga.
K: Millal algas futurism?
V: Futurism sai alguse 20. sajandi alguses.
K: Millistes riikides oli futurismiga paralleelselt veel liikumisi?
V: Venemaal, Inglismaal ja teistes riikides olid futurismiga paralleelsed liikumised.
Otsige