Fašism
Fašism on parempoolne valitsemisviis, mis on üheparteilise diktatuuri vorm. Nad töötavad totalitaarse üheparteilise riigi nimel. Selle eesmärk on valmistada rahvas ette relvastatud konfliktideks ja reageerida majanduslikele raskustele. Fašism seab rahva ja sageli ka rassi üksikisikust kõrgemale. See seisab tsentraliseeritud valitsuse eest, mille eesotsas on diktaator. Ajalooliselt kipuvad fašistlikud valitsused olema autokraatlikud, militaristlikud ja rassistlikud. Kolmandas Reichis, rahvussotsialistlikus parteis, kujutati etnilist saksa ühiskonda rassiliselt ühtse hierarhiana, Volksgemeinschaft'ina.
Fašism tekkis Itaalias 1926. aastate alguses ja arenes täielikult välja 1930. aastatel. Itaalias valitses fašistlikku parteid "suurkogu" alates 1922. aastast kuni Teise maailmasõja lõpuni. Tegelikkuses sai seda aga valitsema esimene fašistlik juht Benito Mussolini.
Hitler Saksamaal, Franco Hispaanias ja Salazar Portugalis võtsid 1930ndatel aastatel oma riikides juhtimise üle. Pärast Teist maailmasõda jätkus fašism sõjaliste diktatuuride kujul Portugalis, Hispaanias, mõnes Ladina-Ameerika, Aafrika ja Aasia piirkonnas.
Fašism pidi tooma rahvusliku ühtsuse ja solidaarsuse klassivõitluse ja parteipoliitika lõhestatuse asemel. Fašismi peetakse üldiselt totalitarismi üheks tahuks, kuigi sageli on see elanikkonna enamuse toetusel (nt Saksamaal ja Itaalias II maailmasõjas).
Benito Mussolini (vasakul) ja Adolf Hitler (paremal), kaks fašistlikku juhti.
Vastulause
On rohkem kui üks põhjus, miks demokraatlikes riikides elavad inimesed on fašismi vastu, kuid peamine põhjus on see, et fašistlikus diktatuuris ei ole üksikisikule tagatud õigusi. Kui sa ütled vale asja või astud vastu valele inimesele, võidakse sind ilma õiglase kohtumõistmiseta arreteerida või tappa.
Fašism versus kommunism
Fašistlikud valitsused erinevad kommunistlikest selle poolest, et fašistid toetavad teoreetiliselt tööliste esindajate ja ettevõtete esindajate (tegevjuhid, ettevõtete presidendid jne) õigust pidada läbirääkimisi - süsteemi, mida nimetatakse korporatismiks. Fashistid teevad tavaliselt tihedat koostööd korporatsioonide ja majanduseliidiga ning kasutavad ressursse sõjaväe ja muude fašistliku riigi osade ülesehitamiseks. Fašistlikud riigid võtavad üle koolid ja muud kodanikuühiskonna osad, et edendada natsionalismi ja propagandat. Kõik täiskasvanud peavad kas liituma fašistliku parteiga või toetama seda kui valitsust. Fašistlikud valitsused, sarnaselt natsidele Saksamaal, järgivad rassistlikku segregatsiooni- ja/või hävituspoliitikat, mis on vastuolus kultuurilise ja etnilise pluralismiga.
Kommunismi seevastu peetakse totalitaarseks selles mõttes, et see nõuab täielikku majanduslikku kontrolli ja majanduse omamist rahva poolt ühiselt.
Fašistlikes riikides on alati suur kuritegu rääkida juhi või valitseva partei vastu. Fašistlikud juhid annavad endale sageli kõrge sõjaväelise auastme või esinevad avalikult sõjaväe või mereväe vormis, sest fašistlikud riigid peavad armeed ja sõjapidamist kõige olulisemaks osaks võitluses ellujäämise eest.
Esimest fašistlikku valitsust juhtis Itaalias Benito Mussolini aastatel 1922-1943. Engelbert Dollfussi valitsus Austrias ja Adolf Hitleri valitsus Saksamaal on samuti fashismi ikoonilised näited. Hispaania Francisco Franco valitsemise ajal ja Portugal, kui valitsuse eesotsas oli António de Oliveira Salazar. Kõik need valitsused sarnanesid suuresti Itaalia fašismile, eriti enne Teist maailmasõda ja selle ajal.
Fashism on saanud oma nime fascese järgi, mis on vana Rooma nimetus kokku seotud keppide rühmale. Üks kepp on lihtne pooleks murda. Paljusid kokku seotud keppe on väga raske pooleks murda. Fašistid arvavad, et kõik, kes järgivad jäigalt sama juhti ja rahvuslikke ideid, teevad riigi tugevaks samamoodi nagu pulgad.
Fašistlike valitsuste juhitud riikides püüab valitsus kontrollida kõiki eluvaldkondi, sealhulgas tööd, kooli ja pereelu. Fasistlikud ideed olid kõige levinumad Teise maailmasõja ajal. Paljud inimesed tapeti fašistlike valitsuste poolt, sest nad ei meeldinud valitsusele või olid fašismi vastu. Veelgi rohkem inimesi tapeti fašistlike valitsuste algatatud sõdades. Portugali ja Hispaania fašistlikud valitsused ei osalenud siiski Teises maailmasõjas ja jäid võimule kuni 1970. aastateni. Paljud teadlased leiavad, et need valitsused olid või arenesid pigem traditsionalistlikeks ja konservatiivseteks kui fašistlikeks. Kuigi fašism toetab korda ja stabiilsust nagu konservatiivsus, tahab ta ühiskonda uutmoodi ümber kujundada.
Pärast Teist maailmasõda kaotas fašism suures osas oma mõju, kuigi fašismist inspireeritud liikumised ja poliitikud on olnud edukad mitmes riigis, näiteks Itaalias.
A fasces
Küsimused ja vastused
K: Mis on fašism?
V: Fašism on paremäärmuslik valitsemisvorm, kus enamik riigivõimu on ühe valitseja või väikese grupi käes, ühe partei alluvuses. Fašistlikud valitsused on tavaliselt totalitaarsed ja autoritaarsed üheparteilised riigid.
K: Kuidas kontrollib valitsus fašismi korral ühiskonda?
V: Fašismi puhul kontrollib valitsus tugevalt ja tihedalt majandust ja teisi ühiskonna osi, kasutades tavaliselt autoritaarse korporatismi vormi, kus ettevõtted ja töötajad peaksid töötama koos rahvusliku ühtsuse alusel. Valitsus kasutab vägivalda ja politseivõimu, et arreteerida, tappa või peatada kõik, keda ta ei pea kasulikuks.
Küsimus: Kes olid kolm suurt fašistlikku riiki?
V: Kolm suurt fašistlikku riiki olid Itaalia Benito Mussolini, Natsi-Saksamaa Adolf Hitleri ja Hispaania Francisco Franco juhtimisel.
K: Millal leiutas Mussolini Itaalias fašismi?
V: Mussolini leiutas fašismi Itaalias 1910. aastate lõpus ja arendas seda täielikult edasi 1930. aastatel. Ta tuli võimule 1922. aasta lõpus ja kehtestas täieliku diktatuuri 1920. aastate keskel, kõrvaldades kõik teised erakonnad ja muutes valimisseadust, et tema fašistlik partei saaks kõige rohkem kohti.
K: Kuidas kopeeris Hitler Mussolinit, kui ta võimule tuli?
V: Kui Hitler 1930. aastatel Saksamaal võimule tuli, kopeeris ta Mussolinit, kõrvaldades kõik teised erakonnad ja muutes valimisseadust nii, et tema fašistlik partei saaks kõige rohkem kohti.
K: Mida kirjutas Giovanni Gentile Mussolinile?
V: Giovanni Gentile kirjutas Mussolinile "Fašismi doktriini", mis avaldati 1932. aastal. Suurema osa sellest kirjutas tõenäoliselt Giovanni Gentile, kes liitus fašismiga ja sai selle arengule oluliseks mõjutajaks.
Küsimus: Millal hakkas Mussolini kirjutama "Fašismi doktriini"?
V: Mussolini alustas "Fašismi doktriini" kirjutamist 1927. aastal, kuid see avaldati alles viis aastat hiljem, 1932. aastal.
