Tamara Platonovna Karsavina (10. märts 1885 – 26. mai 1978) oli vene baleriin. Ta sündis Sankt Peterburgis balletiartisti perekonnas — tema isa Platon Karsavin oli tuntud balletiõpetaja ja koreograaf Mariinski teatris — ning õppis Keiserlikus balletiakadeemias (Imperial Ballet School). Karsavina astus professionaalsele lavale Keiserlikus Vene Balletis (Mariinski teatris), kus tema varajaste õpetajate hulka kuulusid tollased tunnustatud pedagoogid. Hiljem liitus ta Sergei Diagilevi trupiga ja tantsis varasematel aastatel Diagilevi Ballets Russes, olles seal oluline esitaja ja lavaline partner mitmetes uuenduslikes lavastustes.
Karjäär ja tähtsaimad rollid
Karsavina oli tuntud oma väljendusrikka mimeerimise, peene rütmitunde ja elegantse tehnika poolest. Ta lõi nimiosas "Tulilinnus" ning oli üks peamistest interpreteerijatest vaimustavate modernsete lavastuste esietendustel. Ta tantsis ka baleriini rolli "Petruska" ja oli noore tüdruku partiis Le Spectre de la Rose'is — need rollid kinnistasid tema mainet kui üht oma ajastu säravamat interpreeti. Karsavina tegi tihedat koostööd juhtivate koreograafide ja muusikute ning teiste tantsijatega, aidates kujundada 20. sajandi alguse rahvusvahelist balletikeelt.
Õpetaja ja elukutse Suurbritannias
Pärast elama asumist Londonis, täpsemalt Hampsteadis, pühendus Karsavina lisaks lavakarjäärile intensiivselt õpetamisele ja balleti pedagoogiale. Ta õpetas professionaalselt ja individuaalselt, andes edasi oma vene koolkonna stiili ja metoodikat. Karsavina aitas kaasa kaasaegse Briti balletti arengule: ta oli osaline The Royal Ballet'i tekkes ja oli Royal Academy of Dance'i asutajaliige, toetades akadeemiat kui rahvusvahelise standariga ballettiõppe keskust. Tema õpilaste hulka kuulusid tulevikutähed nagu Dame Alicia Markova ja Dame Margot Fonteyn, kellele ta andis nii tehnilist kui ka kunstilist juhendamist.
Kirjandus ja pärand
Karsavina kirjutas kaks olulist teost, mis kajastavad tema kogemust ja õpetusfilosoofiat: autobiograafia Theatre Street (1930), kus ta meenutas oma varajast elu ja karjääri Venemaal ning rännakut rahvusvahelisse balletti, ning tantsuõpik Klassikaline ballett: liikumisvool (1962), mis pakub praktilisi juhiseid ja refleksioone klassikalise tantsu õpetamisest. Tema metoodika ja mälestused aitasid säilitada vene balleti traditsiooni Lääne-Euroopas ning mõjutasid järgmisi tantsupõlvi.
Tamara Karsavina suri 26. mail 1978 Londonis. Teda mäletatakse nii suurepärase lavatähe kui pühendunud õpetajana, kelle töö sidus Vene ja lääne balletikultuuri ning aitas kujundada moodsa balletti nägu 20. sajandil.
