Erik Satie (sündinud Honfleuris (Prantsusmaa) 17. mail 1866; surnud Pariisis 1. juulil 1925) oli prantsuse helilooja. Tänapäeval mäletatakse teda peamiselt tema kummaliste käitumisviiside tõttu. Ta andis oma muusikale sageli ebatavalisi pealkirju, näiteks "Piece in the form of a pear". Tema tuntuimad muusikalised teosed on kolm klaveripala, mida ta nimetas Gymnopédies. Esimene neist paladest on väga kuulus muusikapala: see on lihtne meloodia õrna saatega. Satie kasutas mõnikord ebatavalisi instrumente, nagu sireenid ja kirjutusmasinad.
Satie oli rohkem kui lihtsalt ebatavaline mees. Ta oli väga oluline 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse muusika arengus Prantsusmaal. Ta oli oluline oma ideede tõttu ja paljud inimesed said temast mõjutatud. Satie kasutas enne paljusid teisi inimesi selliseid kompositsiooniviise nagu väga kromaatiline muusika ja minimalism. Need muusika kirjutamise viisid muutusid levinumaks hiljem sajandil. Satie ei olnud geniaalne helilooja, kuid ta oli õnnelik, kui ta komponeeris hästi lihtsal viisil. Ta tundis huvi ka teiste kunstide, näiteks kirjanduse ja maalikunsti vastu ning teda seostati uute ideedega, mida nimetati esprit nouveau'ks (uus vaim) ja mis olid Prantsusmaal moes Esimese maailmasõja ajal.
Elu ja karjäär
Satie sündis Normandias ja kolis juba noorena Pariisi, kus ta omandas muusikalise hariduse ning töötas erinevates kohtades, sh kirikute organistina ja kabareetes. Oma elu jooksul pidas ta end pigem erakujuks ja tihti teadlikult ekstsentriliseks — see avaldus nii välimuses, käitumises kui ka tema kavade lisatud kommentaarides ja juhendites. Ta oli koostöös teiste kunstnikega, näiteks kirjanike ja kujutava kunsti esindajatega, ning osales Pariisi avangardiringkondades.
Muusikaline stiil ja tähtsamad teosed
Satie looming on sageli lühike, otsekohene ja omapärase huumoriga. Tema kuulsaimad klaveriteosed on Gymnopédies (kolm pala) ja Gnossiennes (sarja palad, millel on eriline, vaba rütm ja idamaisemõjuline harmoonia). Ta kirjutas ka kabareemuusikat, teatrimuusikat ja balletimuusikat — tuntud on tema koostöö Serge Diagileviga Ballets Russes'i balletil Parade (1917), mille lavastuses osalesid ka Jean Cocteau ja Pablo Picasso.
Ühe teise kuulsama ja sageli kõneldud loo, Pièce en forme de poire (ingliskeelne pealkiri "Piece in the form of a pear"), on instrumentatsioonilt klaveriteos nelja käele (piano four hands). Tema teoste hulka kuuluvad ka Socrate (häälele ja väikesele orkestrile), Messe des pauvres ning eriskummaline, korduvust kasutav lühiteos Vexations, mida hiljem tõlgendati väga pikaajaliste esitustena.
Satie oli tuntud ka selle poolest, et lisas oma partituuridele ebatavalisi ja huumoriga laetud märkusi ning et tema harmooniline keel mõnikord vältis traditsioonilise tonaliteedi ootusi — ta kasutas lihtsaid korduvaid motiive, selget tekstuuri ja moodsa aja jaoks uudseid sooneid, mis mõjutasid hilisemaid minimalistlikke ja avangardsed suundi.
Mõju ja pärand
Kuigi Satie ei olnud oma eluajal alati väga kuulus, on tema mõju 20. sajandi muusikale olnud suur. Tema lähenemine — lihtsus, kordus, selge tekstuur, huumor ja teatraalsus — aitas avada teid paljudele uuendustele. Tema ideed mõjutasid Prantsuse nooremaid heliloojaid (nt liikumist tuntud kui Les Six), aga ka hilisemaid autoreid ja liikumisi väljaspool Prantsusmaad. 20. sajandi teise poole minimalistid (näiteks La Monte Young, Philip Glass) ja experimentaalmuusika esindajad (sh John Cage) on avaldanud tunnustust Satie loomingule ja tema ideeile muusikalise lihtsuse ning korduse kasutamisest.
Erik Satie pärand on tänapäeval hinnatud nii helilooja kui ka mõtlejana, kes aitas murda traditsioonilisi rolle ja pakkus muusikale teistsuguse, tihti mängulise ja läbimõeldud lähenemise.
