Keilaspäine müts on kõva vildist müts, millel on ümmargune kroon ja tavaliselt lühike või keskmise laiusega äär. Selle pind võib olla sihvakas ja läikiv või matt, värvitoonid ulatuvad klassikalisest mustast ja pruunist kuni halli ja korduvate erksate värvideni moodis kasutatuna. Keilaspäise mütsi tuntumad rahvusvahelised nimetused on "bowler" (Suurbritannias) ja "derby" (Ameerika Ühendriikides).
Ajalugu
Algselt oli see mõeldud pea kaitsmiseks löökide eest. Üks lugu on, et Briti sõdur ja poliitik Edward Coke, Leicesteri 2. krahvi noorem vend, lasi selle 1849. aastal valmistada. Selle eesmärk oli kaitsta oma jahimeeste pead madalal rippuvate okste eest, kui nad on hobuse seljas. Varem kandsid loomahoidjad peakatteid, mis olid kergesti maha löödud ja kahjustatud. Traditsiooni järgi tellisid selle kõva vildimütsi Londoni mütsimeistrid Thomas ja William Bowler, kust pärineb ka nimi "bowler".
Disain ja valmistamine
Bowleri iseloomulikud tunnused on tugev ja tihe vildikude, ümardatud kroon ning jäik, veidi ülespoole kummarduv äär. Traditsiooniliselt valmistati vilt jänese- või naaritsakarvadest (hiljem ka türkiisrafti või ühisest fur-materjalist), mis töödeldi ja vormiti kuumuse ning auruga puidust vormi ehk "blocki" ümber. Müts võidi tugevdada sisevooderduse, papist sisemise tala või spetsiaalsete tihenduste abil, et tagada tugevus ja puutumatus ilma liiga raskeks muutmata.
Funktsioonid ja kandmine
Esialgne praktiline eesmärk oli kaitse – takistas väiksematest lüüasaamisest ja odavate löökide kahjustustest. Mida aeg edasi, seda enam muutus bowler ka sotsiaalseks tunnuseks. Viktoriaanlikul ajastul oli bowleri müts populaarne Viktoriaanlikul ajastul töölisklassi seas ning hiljem Briti ja Ameerika Ühendriikide idaosas kesk- ja kõrgklassi seas. Müts oli praktiline ratsutamisel, tööl ja linnakeskkonnas: ta pakkus päikesekaitset ja soojust, samal ajal säilitades formaalse välimuse.
20. sajandi algusest kuni keskpaigani kandsid bowler'i sageli linnabüroode töölised ja ärimehed; City-panganduses oli see laialt levinud. Ka meelelahutuses ja filmis muutus bowler ikooniliseks – seda kasutasid kujunduslikult näiteks Charlie Chaplini charakter (tema kuulus kübar on sarnane võrdluses) ja teised kultuurilised figuurid.
Kultuuriline tähendus ja variatsioonid
Bowler-müts kannab endas nii praktilist kui sotsiaalset tähendust. Ühest küljest on see tööriist, teisalt klassi ja ametliku stiili sümbol. Suurbritannias kannavad neid tsiviilriietusena ka kaardiväe ohvitserid, kus müts võib esineda nii traditsioonilises kui ametlikus vormis. Ameerikas nimetatakse sarnast mütsi sageli "derby" ja selle kujunduse nüansid (äär, krooni kõrgus) võivad piirkonniti erineda.
Huvitaval kombel on bowler-mütsil globaalseid versioone: näiteks Lõuna-Ameerikas kanduvad sedasorti kõvad mütsid osa riietusest Andide piirkonna naiste traditsioonis (nimetatakse tihti "bombín"). Tänapäeval kasutatakse bowlerit nii vintage- ja retrostiilis kui ka moeelementina ning seda näeb nii ülikondadega kui ka eklektilistes ja alternatiivsetes komplektides.
Hooldus ja tänapäevane kasutus
Bowleri hooldus on lihtne, kuid nõuab ettevaatust: tolm tuleks eemaldada pehme harjaga, plekke puhastada spetsiaalsete mütsipuhastusvahenditega ja mütsi hoida vormis tugevast pappkastist või mütsialusest. Niiskes kliimas tuleb vältida pikaajalist kokkupuudet vihmaga, kuigi vilt on teatud määral veekindel pärast tihendamist.
Tänapäeval valmistatakse bowler-mütse nii traditsioonilises käsitööna kui ka masstoodanguna, kasutades erinevaid materjale (nagu villavilt ja sünteetilised segud). Nad on endiselt nähtavad ratsaspordiüritustel, mõnedes ametlikel sündmustel ja kostüümikandjana ning on populaarsed ka retrostiili ja kultuurilise pärandi austajate seas.
