Korter: mis on korter, tüübid, omand ja üür

Korter: selgitus, tüübid, omandi- ja üürikord — praktiline juhend korteri valikuks, üürilepinguteks ja kinnisvara ostuks linnases keskkonnas.

Korter (USA inglise keeles) või korter (inglise keeles) on eluruum või ruumide kogum, mis kuulub vaid osale suuremast hoonest. Tavaliselt asub korter ühest või mitmest toast koosneva elamispinnana kortermaja ühel korrusel. Korterid on levinud eriti linnades, kus krundi- ja ehituskulud on suured ning eraldi maja ehitamine ei ole tavapärane ega majanduslikult otstarbekas.

Korterite tüübid ja planeeringud

Korteri suurus ja paigutus võivad väga erineda. Levinumad tüübid:

Stuudio (avatud planeeringuga väike korter, kus eluruum, magamistuba ja köök on sageli samas ruumis).
1‑, 2‑ või mitmetoalised korterid (eraldi tuba(t) lisaks köögile ja vannitoale).
Kahekorruselised korterid (duplex) ja rõduga või terrassiga korterid.
Rivistatud korterid või korter-elamud eri suurustes ning luksuslikumad penthouse'id viimastel korrustel.

Mõnes korteris on väga väike eraldi tuba ja elanikud peavad jagama teisi ruume, näiteks vannituba ja köök. Teinekord jagavad elanikud ainult sissepääsu koridori ning igasse korterisse viivad eraldi uksed. Selle ühise koridori ja muude ühisalade eest hoolitsetakse tihti hoone ametliku haldaja või majahoidja / majahooldaja abil.

Kortermaja ja korterikompleks

Kortermajas või korterelamus võib olla üks või mitu korterit. Korterikompleks või elamurajoon on tavaliselt mitme sarnase kortermaja rühm, kus kõigil majadel on sarnane arhitektuur ja haldussüsteem.

Omand ja üür — kuidas inimesed korterites elavad

Kortereid saab omada või üürida. Korterit, mida inimesed ise omavad, nimetatakse sageli condominiumiks ehk lühidalt "condo" — omanikul on oma korter ja ühised ruumid kuuluvad kõigile omanikele läbi korteriühistu või haldusorganite. Teise variandina võib korter olla osa üürimajast, kus korteri omanik väljaüürib selle teistele.

Korteril võib olla ka üürileandjaks olev omanik või haldaja, kes üürib elamispinda ja küsib elanikelt tasu. Elanikku nimetatakse üürnikuks. Üürilepingus on kirjas kokkulepped rendi suuruse, maksetingimuste, üüriperioodi ja hooldusvastutuse kohta. Üür ehk tasu võib olla nimetatud üür või rendi raha.

Teenused, kommunaalid ja mugavused

Paljudes korterites maksavad üürnikud lisaks üürile eraldi ka kommunaalteenused, näiteks elekter ja kütte eest. Mõnes korteris, eriti korteriühistutes ja suuremates kompleksides, on kommunaalid juba üüri sees ning elanikud ei pea neid eraldi maksma. Suuremate komplekside puhul võib üür sisaldada ka järgmisi mugavusi:

Pesemis- ja kuivatusruumid (kus pesumasinad ja kuivatid asuvad ühiskasutuses) — viide riiete pesemisele: riideid.
Treeningu- või spordiruumid.
Parkimiskohad jalgratastele, mootorratastele ja autodele — jalgratastele, mootorratastele ja autodele.
Turva- ja hooldusteenused ning halduse kaudu korraldatud kokkulepitud remonditööd.

Asukoht ja planeerimine

Korterelamud on linnades tavapärasemad kui üksikelamud, sest linnades on vähem ruumi ning maakasutus on tihedam. Ühe pere maja ehitamine tihedas linnas võib olla väga kallis võrreldes korteriühikute loomisega samale krundile. Seetõttu on korterid linnaplaneerimise oluline osa — need võimaldavad mahutada rohkem inimesi väiksemal pindalal.

Õiguslikud ja praktilised küsimused

Enne korteri rendile võtmist tasub lugeda rendileping hoolikalt, selgitada küttesüsteemi, kommunaalide jagunemise ning remondi- ja hooldusvõimaluste tingimused.
Korteriomanikel ja korteriühistu liikmetel on sageli ühised reeglid (näiteks liiklus, lemmikloomad, ühisalade kasutus), mida tuleb järgida.
Õigused ja kohustused (nii üürnikul kui ka üürileandjal) reguleerivad kohaliku seadusandluse sätted — häid tavasid on soovitatav enne lepingule allkirja andmist tutvuda.

Korter on praktiline elustiili valik nii üksikisikutele kui ka peredele, eriti seal, kus ruumi on vähe ja mugavused ning liitumised (transport, teenused, töökoht) asuvad lähedal. Korteri valikul on oluline arvestada suurust, asukohta, teenuste kättesaadavust ja lepingutingimusi.

Kortermaja Pahangis, Malaisias.

Kallima korteri sees Colorados

Korterite liigid

Stuudiokorteris on elutuba, magamistuba ja muud ruumid eraldi tubade asemel üks suur tuba. Tavaliselt on vannituba eraldi ruum.

Aiakortermaja on tavaliselt mitte kõrgem kui kolmekorruseline ja rühmitatud ümber sisehoovi. Mõnikord on aiakorteril oma sissepääs hoonesse ja selle all asuv ühe auto garaaž.

Küsimused ja vastused

K: Mis on korter?

V: Korter on elukoht, mis on osa suuremast hoonest ja koosneb tavaliselt ühest või mitmest toast ühel korrusel linnas.

K: Millised on kaks tüüpi korterite omandistruktuurid?

V: Kaks tüüpi korterite omandistruktuurid on korteriomandid ja korteriühistud.

K: Kes on üürikorteri omanik?

V: Üürikorteri omanikku nimetatakse üürileandjaks.

K: Mida peavad üürnikud korteri üürimisel üürileandjale maksma?

V: Üürnik peab korteri üürimisel maksma üürileandjale üürimisraha ehk üüriraha.

K: Kas kõik korterid sisaldavad kommunaalkulusid, näiteks elektrit ja kütet?

V: Ei, mitte kõik korterid ei sisalda kommunaalkulusid, nagu elekter ja küte. Mõnel juhul peavad üürnikud nende teenuste eest eraldi maksma.
K: Milliseid teenuseid võib korteriühistu pakkuda? V: Korteriühistu võib pakkuda vaba aja veetmise võimalusi, nagu basseinid, minigolfi väljakud, kinod, bowlingurajad ja muud.