Modulation (muusika)
Muusikas tähendab modulatsioon seda, et muusika muudab võtmesagedust. Muusikapala võib näiteks olla "C-duuri võtmes" (see tähendab, et selles kasutatakse C-duuri skaala noote ja C kõlab nagu "koduklahv" või "toonika", nagu seda nimetatakse muusikateoorias). Seejärel võiks see moduleerida G-duurile, nii et G tundub nüüd nagu koduklahv ja kasutatakse G-duur skaala noote (F-id on F-duurid).
Sellised modulatsioonid nagu ülaltoodud on väga levinud, sest G on tihedalt seotud C-ga (see on C-duur skaala 5. noot: "dominant"). Samuti on tavaline modulatsioon subdominanti (skaala 4. noot) juurde (nt C-duurist F-duurini). Muusika moduleerib sageli suhtelisele mollile (nt C-duurist a-mollini).
Modulatsiooni, mis läheb võtmes, mille toonika ei ole osa algsest võtmest, nimetatakse "kromaatiliseks modulatsiooniks". C-duurist A-duurini moduleerimine oleks kromaatiline modulatsioon, sest A-duur ei ole C-duur skaala noot.
Enamik muusikapalu moduleerib, eriti kui need on pikad palad. See annab muusikale vaheldust ja aitab anda sellele kuju: mida kaugemale toonikast minnakse, seda suurem on pinge. Kui muusika pöördub lõpuks tagasi algsesse toonusesse, tundub see nagu tagasipöördumine koju.
Seotud leheküljed
| ||||||||
Küsimused ja vastused
K: Mis on modulatsioon muusikas?
V: Muusikas on modulatsioon see, kui muusikapala võtmesagedus muutub.
K: Mis on näide levinud modulatsioonist?
V: Tavaline modulatsioon oleks näiteks C-duurist G-duurini, sest G on C-duuri skaala 5. noot ("dominant").
K: Mille poolest erineb moduleerimine subdominanti või suhtelisele mollile teistest modulatsiooniliikidest?
V: Moduleerimine subdominanti (skaala 4. noot) või suhtelisele mollile (nt C-duurist a-mollini) erineb teistest modulatsiooniliikidest, sest see jääb algsesse võtmesse, samas kui kromaatiliste modulatsioonide puhul, näiteks C-duurist A-duurini, liigute algsest võtmest välja teise võtmesse.
K: Miks muusikapalad sageli moduleerivad?
V: Muusikapalad moduleerivad sageli seetõttu, et see annab vaheldust ja aitab anda teosele kuju - kui te eemaldute toonikast, tekib rohkem pinget ja kui te lõpuks sinna tagasi pöördute, tekib kodutunde.
K: Mis on kromaatiline modulatsioon?
V: Kromaatiline modulatsioon on see, kui liigute oma algsest võttest välja teise võtmesse - näiteks C-duurist A-durini minekut peetakse kromaatiliseks modulatsiooniks, sest A-duur ei kuulu C-duur skaala nootide hulka.
K: Kuidas tekitab algsesse võtmesse tagasipöördumine pingeid?
V: Tagasipöördumine algsesse võtmesse tekitab pingeid, sest mida kaugemale liigute, seda rohkem pingeid tekib, kuni lõpuks jõuate selleni, et kõik laheneb iseenesest, jõudes jälle koju tagasi.
