Noodijoonestik
Noodijoonestik (või noodijoonestik) nimetatakse viit horisontaalset joont, millele me saame kirjutada muusikat. Muusikanoodid võib paigutada kas joonele (s.t. nii, et noodipea keskelt läheb joon läbi) või tühiku sisse. Noodis on neli sisemist tühikut ning kaks välist tühikut üleval või all. Mida kõrgem on noodi helikõrgus, seda kõrgemal asub see noodijoonisel. Võtame klaviatuuri valgeid noote: iga noot (A, B, C, D jne.) paigutatakse noodijoonisel kõrgemale (joon, tühik, joon, tühik jne.). Noodiklahvi on vaja selleks, et näidata, millised noodid need on. On olemas erinevad noodiklahvid, mis sobivad kõrgetele, keskmistele ja madalatele instrumentidele.
See muusikaline näide näitab Beethoveni 5. sümfoonia algust. Esimesed kolm nooti on teises reas (altpoolt lugedes). Need on G-d, sest noodistiku alguses on kolmkõlar. Neljas noot on veidi madalamal: alumisel real, E-real (kuna võtmesignatuuris on asid, on see Es). Järgmine noot on kahe teise noodi vahel (F). Pärast kolme F-i tuleb D, mis asub välisel alumisel kohal.
Mõnikord on heliloojad kasutanud vähem või rohkem kui 5 reaga nootasid, kuid viie reaga noot sai läänemuusikas tavaliseks 13. sajandil.
Kui noodid on natuke liiga kõrged või madalad, et neid noodijoonele panna, kasutatakse pikendusjooni. Neid nimetatakse pearidade jooneks (ledger lines).
Kui korraga mängitakse kahte või enamat nootide viisi, ühendatakse need vasakul pool sulguriga, mida nimetatakse sulguriks. Näiteks klaverimuusika kirjutatakse kahele nootidele: üks paremale ja teine vasakule käele.
Instrumendid, mis mängivad ainult rütmi (näiteks tämbrid), ei vaja noodijoonist. Noodid võib kirjutada ainult ühele reale. Löögid on ristid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on sau?
A: Noodiplaat ehk noodiplaat on nimetus viiele horisontaalsele joonele, millele saab kirjutada muusikat.
K: Kuhu paigutatakse noodid?
V: Muusikanoodid võib paigutada kas joonele (st noodijoonega, mis läheb läbi noodijoonte pea keskel) või tühikesse. On neli sisemist tühikut ning kaks välist tühikut üleval või all.
K: Kuidas mõjutab helikõrgus seda, kus nootide paigutus noodijoonisel toimub?
V: Mida kõrgem on noodi helikõrgus, seda kõrgemal asub see noodijoonisel. Kui võtta näiteks klaviatuuri valgeid noote, siis iga noot (A, B, C, D jne.) paigutatakse nootidejoonisel kõrgemale (rida, tühik, rida, tühik jne.).
K: Mida on vaja selleks, et näidata, millised noodid need on?
V: Selleks, et näidata, millised noodid need on, on vaja noodivõtit. On olemas erinevad noodiklahvid, mis sobivad kõrgetele, keskmistele ja madalatele instrumentidele.
K: Millal muutus viiejooneline noodistik lääne muusikas tavaliseks?
V: Viisirealine noodistik hakkas lääne muusikas tavaliseks muutuma 13. sajandil.
K: Mis juhtub, kui noodid on tavalisele 5-liinilisele noodistikule liiga kõrged või madalad?
V: Kui noodid on liiga kõrged või madalad, et neid tavalisse 5-liinilisse noodijoonestikku paigutada, kasutatakse nende asemel laiendusjooni, mida nimetatakse pearidu.
K: Kuidas näitab mitu noodijoonistust, et korraga peaks mängima rohkem kui üks instrument?
V: Kui kaks või enam noodistikku peavad korraga mängima, ühendatakse need vasakul poolel sulguriga, mida nimetatakse sulguriks. Näiteks klaverimuusika kirjutatakse kahele nootidele - üks kummalegi käele - ja ühendatakse sellise sulguriga.
