Cymbalid (hääldatakse nagu sõna "sümbol") on löökpillid. Need on vasest, pronksist või spetsiaalsest sulamist valmistatud kettad. Välimuselt meenutavad nad sageli kastrulite kaasi: keskkoht on tavaliselt mõnevõrra ülespoole kaardus (nn "bell" ehk paik) ning sealt läbi läheb auk, kuhu kinnitatakse rihm või kruvi. Taldrikute pinnale tehakse sageli latitud sooned ja löögipinnale erinevaid viimistlusi (läikiv, matt, martseeritud), mis mõjutavad heli iseloomu. Kergemad ja õhemad taldrikud kõlavad kiiremini ja teravamalt, raskemad annavad pikema ja madalama sustain’i.

Kuidas mängida

Taldrikutel on kaks peamist mängimisviisi. Esimene on kasutada paari ühesuguseid taldrikuid: mängija hoiab kummaski käes ühte taldrikut, tavaliselt rihmast, ja lööb neid kokku. Löögi- ja kokkupõrkeviisidest sõltub heli — servade hõõrumine tekitab vaiksema, pehme kihi, samas kui servadelt või keskelt tugevam löök loob valjema paugu. Kui käed moodustavad rõnga ja taldrikud lastakse vabalt õhus kõrvuti kokku koputada, saab tugeva, kaua kestva vibreeriva heli, kui lasta taldrikutel pärast lööki vabalt vibreerida.

Teine levinud viis on riputada üks taldrik statiivile. Seda mängitakse kas kummiklubiga, pulgaga või traatharjaga — löögikoht võib olla serv, keskkoht (bell) või nende vaheline kuplikõver (bow), iga asend annab erineva kõla ja artikulatsiooni. Statiivile kinnitatud taldrikut võib lüüa ka osaliselt, et saada poolläbipaistvat või „splash“-laadset heli.

Hi-hatid on eraldi süsteem — kaks väiksemat taldrikut töötavad koos pedaaliga, mis võimaldab neid jalaga avada ja sulgeda, luues tihti rütmilise tausta trummikomplektil. Vastupidiselt lahtistele taldrikutele, mida mängitakse kätega, annab hi-hat võimaluse kiireks dünaamiliseks kontrolliks ja erinevate tehnikate (foot splash, chick, open/closed grooves) kasutamiseks.

Tüübid ja suurused

Sõrmuseid valmistatakse erinevates suurustes: mõned on vaid umbes 25 cm läbimõõduga, teised võivad ulatuda kuni 60 cm või rohkem. Tavaliselt ei ole taldrikud kõvasti täpse tooniga — nende heli kõrgus ei ole range nagu näiteks klahvpillidel — kuid leidub väiksemaid ja väga täpidalt valmistatud instrumente, mis on siledast vanast sangari vormist tuletatud ning mida nimetatakse crotales’iteks. Lisaks on olemas nn hiina tsimbaleid (china cymbals), mille serv on ülespoole pööratud ja mis annavad teravama, „trash“ iseloomuga heli.

Taldrikute tüübid, mida tavaliselt eristatakse, on näiteks:

  • Crash — kiire, valju löök, mida kasutatakse aktsentidena.
  • Ride — suurema läbimõõduga taldrik, mida mängitakse korduva rütmi hoidmiseks (ride pattern); selle keskosa (bell) annab selge, kontsentreeritud heli.
  • Splash — väga väike ja kiire kõlaga taldrik lühikese sustain’iga aktsentideks.
  • China — eripärane, agressiivne ja terav heli, sageli efektina kasutatav.
  • Hi-hat — paar väiksemaid taldrikuid koos pedaaliga.

Kasutusalad

Taldrikuid kasutatakse paljudes muusikalistes kontekstides: neid kuuleb orkestris, jazzansamblites, löökpillirühmades, pop- ja rokkansamblites ning ka marssimisansamblites. Trummikomplektis on praktiliselt alati vähemalt üks taldrik: kas statiivile kinnitatud crash või ride ning hi-hat paar jalaga juhitava pedaali abil.

Hooldus, paigaldus ja valimine

Taldrikute hooldus ja õigesti valitud paigaldus mõjutavad oluliselt nende kõla ja vastupidavust. Puhastamisel tasub vältida lõikavaid kemikaale, mis võivad muuta metallpinda ja heli; kuiv lint või õrn pindade puhastaja on ohutum. Statiivile paigaldades on oluline kasutada sobivaid põhimaterjalidest polstreid (felt), plastikust torusid ja lukustuskruve, et taldrik saaks vabalt vibreerida, kuid ei hõõruks otse metalli vastu. Liigne pingutamine või vale nurga all kinnitamine võib muuta heli ebasoovitavaks.

Valides taldrikuid, mõtle järgmistele küsimustele: millist kõla otsid (terav vs soe), milline dünaamika on vajalik (stuudio vs laval), ja kui tihti neid kasutatakse (vastupidavus). Proovi erinevaid mudeleid ja mängi neid nii servalt, keskelt kui ka harjaga, et leida sobiv toon ja käitumine koos ülejäänud komplektiga.

Nõuanded mängijale

Harjuta lööke erinevates kohtades (edge, bow, bell), õpi taldrikut „lämmatama“ käega või padjaga, kui on vaja kiiret lõiku (choke), ning katseta erinevate pulkade ja harjadega heli temperatuuri muutmiseks. Kuula ka seda, kuidas taldrik suhtleb teiste instrumentidega — mõnikord aitab väiksem või õhem taldrik segusse paremini sobituda kui suur ja tugev crash.