Cipriano de Rore — flaami renessanssikomponist ja madrigalimeister
Cipriano de Rore — flaami renessanssikomponist ja madrigalimeister, kes mõjutas 16. sajandi Itaalia muusikat; tutvu tema eluloo ja tuntud teostega.
Cipriano de Rore (sündinud 1515 või 1516 Ronse'is, Flandrias; surnud 1565. aasta septembris Parmas) oli renessansiajastul elanud helilooja. Ta oli flaamlane, kuid veetis kogu oma täiskasvanuelu Itaalias. Nimi de Rore on tõeline flaami nimi, mitte itaaliapäraseks muudetud nimi. Ta oli üks tähtsamaid madrigalide heliloojaid 16. sajandil.
Elulugu ja karjäär
Cipriano de Rore on pärit Flandriast, kuid suurema osa elust töötas ja avaldas oma loomingut Itaalias. Varasema uurimuse järgi õppis ta tõenäoliselt Antonio või Adrian Willaerti mõjupiirkonnas ning oli seotud mitmete Itaalia hertsogkondade ja kirikukeskustega. Ta töötas erinevates kohtades, sealhulgas Ferraras ja Parmas, kus veetis oma elu lõpuaastad. De Rore' karjäär hõlmas nii ilmaliku kui sakraalse muusika loomist ning ta oli mainekas ja aktiivne väljaandja — tema teoseid levitati laialdaselt üle Euroopa.
Muusikaline stiil ja uuendused
De Rore on tuntud eelkõige kui madrigalimeister, kelle looming tähistas olulist arengut renessansismadrigalide väljenduslikkuses. Tema põhieripärad olid:
- teksti ja muusika vaheline tihe seos: rõhk oli sõnade tähenduse ja meeleolu peegeldamisel muusikaliste vahenditega;
- rõhutatud tonaalne ja kromaatiline palett, mis võimaldas tugevamaid emotsionaalseid kõikuvaid momente;
- kontrapunkti ja homofoonia vaheldumine, et toetada teksti dramaturgiat;
- suur tähelepanu fraseerimisele, dünaamikale ja hääleosade tasakaalule, mis tegi tema madrigalidest etteasted nõudvaid ja väljendusrikkaid.
Tööd ja looming
Kuigi täpne loend on mahukas, koosnes de Rore’ komponeeritud repertuaar peamiselt madrigalidest, aga ka motettidest, missa- ja kirikulauludest ning instrumentaalsetest transkriptsioonidest. Ta seadis muusikasse nii klassikalise kui ka kaasaegse poeetika tekste, kasutades sageli tuntud luuletajate sonette ja lüürikat. Tema madrigalide kogumikud olid mõjutajaks paljudele järgnevatele kompositoritele ning aitasid kujundada hilisrenessansi vokaalset esteetikat.
Pärand ja mõju
De Rore mõju tunti kaugele pärast tema surma: tema töö andis tugeva aluse madrigalikunsti edasiarendusele ja mõjutas hilisrenessansi ning varajase baroki heliloojaid, sealhulgas neid, kes arendasid edasi tekstikeskset ekspressiooni ja hea-uurimusi tonaalsuse suunas. Tänapäeval hinnatakse de Rore’ madrigale nii teadusliku uurimise kui ka ooperi- ja vokaalansamblite ettekannete kaudu — tema teosed tuuakse esile kui emotsionaalse jõu ja tehnilise meisterlikkuse näited.
Kust edasi lugeda ja kuulata
Kes soovib de Rore’i muusikat paremini tundma õppida, leiab tema madrigale ja kiriklikke teoseid helikandjatelt ja põhilistelt renessanssmuusika ansamblitelt. Samuti on olemas arvukalt teadustekste ja monograafiaid, mis analüüsivad tema stiili, tekstimuusikalisi suhteid ning mõju hilisemale vokaalloomingule.
Life
Rore'i varasest elust on väga vähe teada. Ta sündis väikeses linnas nimega Ronse (Renaix) tänapäeva Belgias. Võimalik, et ta sai muusikatunde Antwerpenis. Arvatakse, et Parma Margareta võttis ta 1533. aastal ühe oma teenijana Itaaliasse. Margaret, kes oli Karl V. illegaalne tütar, oli väga rikas ja abiellus Medici perekonda. Rore jätkas ilmselt Itaalias muusika õppimist.
Oma muusikaväljaannetes nimetatakse de Rore'i Adrian Willaert'i "õpilaseks". Me ei tea, kas see tähendab, et ta sai Willaertilt tunde või lihtsalt õppis Willaerti muusikat uurides komponeerima. Tema esimene madrigaalide raamat ilmus 1542. aastal, seejärel ilmus kaks motettide raamatut.
1546. aastal läks Rore Ferrarasse, kus ta oli maestro di cappella (koorijuht) Ta kirjutas Ferraras palju muusikat. Ta töötas hertsog Ercole II d'Este heaks. Ta kirjutas missasid, motette, šansoone ja palju madrigale, millest mõned käsitlesid Ferrara õukonnas toimuvat. Hertsog andis talle tähtsa autasu. Rore kirjutas muusikat ka Münchenis elanud Albrecht V Baieri jaoks.
Ta jättis oma töö Ferraras ja läks tagasi Flandriasse, kus ta leidis, et tema kodulinn Ronse oli sõjas hävitatud. Ta läks tagasi Ferrarasse, kuid ei saanud oma vana töökohta tagasi. Pärast järjekordset Flandrias käimist naasis ta Itaaliasse ja sai tööd Parmas, kuid sealne muusika ei olnud väga hea. Lühikest aega oli tal väga tähtis töö maestro di cappella Püha Markuse kirikus. Adrian Willaert oli just surnud. Kuid Rore pidas seda ametit vaid aasta, naasis 1564. aastal Parmasse ja suri seal järgmisel aastal.
Teosed ja mõju
Rore on kõige paremini tuntud oma itaalia madrigalide poolest, kuid ta kirjutas ka palju kirikumuusikat, sealhulgas missasid ja motette. Ta õppis Josquini muusikat õppides. Tema madrigalid põhinevad Willaerti stiilil. Talle meeldis kirjutada tihedat kontrapunkti ja panna hääled üksteist palju imiteerima. Enamik tema seatud sõnadest olid tõsised sõnad, mitte kergekaalulised ja lõbusad. Ta kasutas sageli kromaatikat. Ta arendas oma muusikalist stiili palju oma eluajal. Tema muusika oli väga oluline itaalia madrigali arengus ja viis tee Monteverdi madrigalideni.
Otsige