Josquin des Prez
Josquin des Prez (sündinud St Quentini lähedal umbes aastatel 1450-1455; surnud St Condé-sur-l'Escaut's 27. augustil 1521) oli prantsuse helilooja. Ta oli üks suurimaid renessansiaja heliloojaid. Ta muutis muusikat keskaegse heliloomingu kõlaga ja arendas välja stiili, mis viis 16. sajandi renessansiajastu suurte heliloojate, nagu Adrian Willaert, Palestrina, Lassus ja Byrd, heliloominguni.
1611. aasta puulõige Josquin des Prez'ist, mis on kopeeritud tema eluajal tehtud, nüüdseks kadunud õlimaalilt.
Life
Varasemad aastad
Josquin sündis umbes 1450-55 ja suri 1521. aastal. Nimi Josquin oli sel ajal Põhja-Prantsusmaal ja Flandrias tavaline nimi. See oli bretooni pühaku nimi, kes elas selles piirkonnas 7. sajandil. Nimi Des Prez sai alguse perekonna hüüdnimena ja muutus järk-järgult perekonnanimeks. Nimi Josquin des Prez on vanades dokumentides kirjutatud mitmel erineval viisil. Sageli nimetatakse teda lihtsalt "Josquin".
Me teame tema elust väga vähe. Me teame väga vähe sellest, mida inimesed tema eluajal temast arvasid, kuigi pärast tema surma imetlesid paljud inimesed tema muusikat. Isegi tema sünnikoht on ebaselge. Me ei tea, kus ta sai oma muusikalise hariduse. Teda kirjeldati kui "Ockeghemi õpilast", kuid see võib tähendada lihtsalt seda, et ta õppis Ockeghemi muusikat.
Me teame, et temast sai laulja Aix-en-Provence'i kabelis, Anjou hertsogi kabelis. Pärast hertsogi surma 1480. aastal töötas ta Prantsusmaa kuninga Louis XI heaks, kuni ka tema suri 1483. aastal. Me ei tea, kus ta pärast seda töötas, kuid ta lasi avaldada mõned muusikapalad, sealhulgas kuus šansooni. Tõenäoliselt töötas ta mõnda aega Milanos.
Itaalia
1489. aastal läks Josquin Rooma ja töötas paavsti kabelis. Ta jäi sinna vähemalt 1495. aastani, võib-olla ka hiljem. Seal kirjutas ta muusikat kabelile, sealhulgas mõned motetid. Tema muusika sai teatavates Põhja-Itaalia osades tuntuks. Itaalias oli sõja aeg. Prantsusmaa kuningas tungis mitmel korral Itaalia osadesse. Josquin näib olevat kirjutanud mitmeid teoseid Prantsuse kuninglikule õukonnale, sealhulgas matusemuusikat kuningas Louis XII surma puhul 1515. aastal.
Ühe aasta (1503-1504) oli ta Ferraras maestro di cappella. Võib-olla lahkus ta sellest ametist katku puhkemise tõttu. Mõned kuud pärast tema lahkumist võttis selle ameti üle kuulus helilooja Jacob Obrecht. Obrechtile maksti ainult pool Josquini palgast. Väga varsti pärast seda suri Obrecht katku tõttu.
Hilisemad aastad Põhja-Prantsusmaal
Alates 1504. aastast kuni oma surmani 1521. aastal oli Josquin tagasi Põhja-Prantsusmaal, kus ta töötas provostina Condé-sur-l'Escaut's, mis võis olla tema sünnikoht. See kirik oli väga tähtis ja seal oli suurepärane koor.
Enne oma surma maksis Josquin palju makse, et pärast tema surma ei läheks tema vara kohalikule mõisnikule, vaid läheks tema kirikule. Pärast tema surma müüdi tema maja ja raha kasutati tema mälestuseks korraldatud spetsiaalsete kiriklike jumalateenistuste jaoks. Tema vana maja seinal oli Neitsi Maarja kuju ja kui kiriklikud rongkäigud möödusid, peatusid nad selle ees ja laulsid Josquini motette "Pater Noster" ja "Ave Maria".
Tema muusika
Tema muusika on peaaegu täielikult koorimuusika. See koosneb peamiselt kirikumuusikast: motettidest ja missadest, kuigi ta kirjutas ka ilmalikku (mitte-religioosset) muusikat, sealhulgas mõned šansoonid (prantsuse laulud) ja mõningaid instrumentaalmuusika teoseid. Üks populaarne laul on "El Grillo". See tähendab "sirket" ja kirjeldab rohus laulva särje häält.
Josquin oli polüfoonia meister. Tema nimi oli saanud nii kuulsaks, et pärast tema surma trükkisid paljud kirjastajad teiste heliloojate muusikat ja teesklesid, et see on Josquini kirjutatud, et rohkem inimesi seda ostaks. Viimastel aastatel on muusikateadlased uurinud väga hoolikalt paljusid selliseid käsikirju ja püüdnud otsustada, millised neist on tõesti Josquini teosed.
