Mambo — Kuuba rütm, tants ja voodoo: tähendused ja ajalugu

Mambo — avasta Kuuba rütmid, sensuaalne tants, muusikalised sektsioonid ja voodoo-tähendused: lühike ajalooline ülevaade ja kultuuriline tähendus.

Mitte segi ajada mambaga, mis on madu.

Mambo on afro‑ladina keelega seotud sõna, mida kasutatakse mitmes tähenduses. Kõige levinumad tähendused on:

• Mambo (rütm): Kuuba või Afro‑Kuuba muusikarütm ja sellega seotud tants. Leiutati umbes 1950. aastal Havannas.

  Mambo kui stiil sündis Ameerika ja Kuuba muusikaliste mõjude ristumiskohas: varased eksemplarid kasvasid välja danzónist ja sonist ning 1930.‑40. aastatel lisati neisse uuelaiselt rütmilisi elemente. 1940.‑50. aastatel tõi stiili maailmakuulsaks suuri orkestreid mänginud arrangöörid ja bändijuhid (nt Dámaso Pérez Prado), kes arendasid välja kiirema, säreva big‑band‑helikeele, millel olid rõhutatud vaskpilliriffid, kontrastne sild (mambo‑sektsioon) ja tugevalt sünkopiseeritud rütm.

  Tantsuna on mambo partneritants, millele on iseloomulik terav rütm, keerukamad jalatise mustrid, kehaliigutused ja accentid. Oldi tantsusaalides (nt New Yorgi Palladium 1950.‑ndatel) hästi populaarsed; hiljem mõjutas mambo ka salsa ja latin jazz’i.

• Mambo sektsioon: muusikaline sild või sektsioon mõnes Kuuba (ja Kariibi mere) muusikas.

  Selles tähenduses viitab „mambo“ sageli orkestrilise pala osale, kus tekib intensiivne instrumentaalne vaatus — vaskpillid mängivad lühikesi riff‑laadseid fraase, rütmiosakond tõstab pinget ja solist või koor võivad vaheldumisi kõlayu. Mambo‑sektsioon toimib kontrastina pala teisele osale (nt danzónile või sonile) ja selle ülesehitusel on sageli montuno‑laadseid elemente ning rõhk clave‑mustril.

• Mambo (Voodoo): Haiti sõna voodoo preestrinna kohta.

  Haitis ja Haitilt pärit traditsioonides tähendab „mambo“ tavaliselt naissoost vaimulikku ehk preestrinnat vodou‑uskudes. Mambo juhib rituaale, laule ja tantsu, vahendab suhet inimeste ja vaimude (loa/loa) vahel, viib läbi pühitsemisi, teraapiaid ja ennustab. Mambo positsioon on sageli kõrge sotsiaalne ja religioosne roll: preestrinnad läbivad pikki õppimisi ja algatusi, tunnevad rituaalseid laule, tantsu‑ ja ohvripraktikaid ning taimede ja ravimise teadmisi. Mambo töötab sageli koos meessoost vastase (houngan) või teiste ühiskondlike ja usuliste juhtidega.

Ajalugu ja areng

Mambo juured ulatuvad Kuubasse, kus 1930.‑40. aastatel tekkisid esimesed katsetused olemasolevate tantsu‑ ja muusikastiilide (danzón, son, guaracha jm) kombineerimisel. On kirjeldatud, et danzón‑orkestrites hakati mängima uutmoodi sildasid ja rütmikat, mida hakati kutsuma mambo'ks; sellele järgnes suurema‑vormiline, jazz’ist mõjutatud big‑band‑mambo, mida populariseerisid nii Kuubal kui ka Mehhikos tegutsenud orkestrid. 1950.‑ndatel levis mambo Ameerika Ühendriikidesse ja Euroopasse, kus see mõjutas tantsukultuuri ja salongitantsust sai rahvusvaheline fenomen.

Muusikalised omadused

Mambo muusikas on tavapärane: - kindel clave‑muster ja sünkopatsioon; - vokaliseeritud või instrumentaalne vastastikune kõne (call‑and‑response); - tugevad vaskpilliriffid ja arranžeeringud, mis moodustavad pala energilise tuuma; - perkusioonipõhine alus (congas, bongod, timbales) ja tihti funktsioneeriv piano‑montuno koos bassi ja rütmigrupiga.

Kultuuriline mõju ja tähendus tänapäeval

Mambo on jätnud püsiva jälje nii tantsu‑ kui muusikakultuurile. Seda mõistetakse nii ajaloolise Kuuba pärandi osana kui ka osana laiemast Latino ja Afro‑Kariibi muusikatraditsioonist. Mambo elemente kasutavad hilisemad stiilid nagu salsa ja latin jazz; samuti leiab „mambo“ käivet popmuusika loosungites ja palade pealkirjades (näiteks kuulsad nimed nagu „Mambo No. 5“ on aidanud terminit maailmas tuntuks teha).

Sõna esineb ka paljude salvestatud muusikapalade pealkirjas ning seda kasutatakse endiselt nii muusika- kui ka religioossetes kontekstides, kus selle tähendus sõltub tugevalt kultuurilisest taustast ja kasutusvaldkonnast.

Otsing