Voodoo: Lääne-Aafrika animistlik pärimus, vaimud ja rituaalid

Uuri Voodoo juured: Lääne-Aafrika animistlik pärimus, esivanemate vaimud, rituaalid, muusika ja tants — müütide, uskumuste ja traditsioonide sügav ülevaade.

Sõna voodoo, millel on palju erinevaid nimesid ja kirjaviise (nagu vodun, vodou, voudou, vudu, vodoun, vowdown, vooodooo, vundun), kasutatakse laialdaselt Lääne-Aafrika päritolu animistliku ja vaimse rahvaluule kirjeldamiseks. Täpsemalt on tegemist elustiili, maailmavaate ja usutava rituaalipraktikaga, mis põimib esivanemate austamise, vaimude ning looduse jõudude suhtes arusaama ja igapäevaseid rituaale. Mõned kaasaegsed uurijad ja praktiseerijad rõhutavad, et voodoo ei ole formaalne kiriku-põhine ususüsteem samas mõttes nagu mitmed institutsionaliseeritud religioonid, vaid pigem suuline ja kogukonnapõhine pärimus, mis kandub edasi põlvest põlve rituaalide, laulude, tantsude ja praktikute kaudu.

Algupära ja seosed

Voodoo juuri leiab eelkõige Aafrika Lääne- ja Kesk-Aafrika rühmadelt, ennekõike Fon-, Ewe- ja Yoruba-rahvastelt. Sõna vodún on Fon–Ewe keelne termin, mis tähendab vaimu. Aafrika päritolu uskumused levisid läbi Atlandi orjakaubanduse ka Kariibi mere piirkonda ja Põhja-Ameerikasse, kus nad ristusid kohalike ja Euroopa kristlike mõjude ning teiste Aafrika traditsioonidega. Nii tekkisid näiteks Haitil tuntud Vodou ja Ameerika lõunaosas tuntud Voodoo vormid, mis on kohalike olude ja ajalooliste tingimuste tulemusena omandanud erinevaid eripärasid.

Uskumused ja vaimud

Voodoo on animistlik ehk põhineb arusaamal, et loodusel, elusolenditel ja objektidel on oma vaimne olemus. Selle mõtte selgitamiseks on kasulik alljärgnev fraas, mis esineb ka traditsiooniliste seletustena: kõiki looduse aspekte nähakse kui vaimse identiteediga, mis on füüsilise surma suhtes immuunne. Lisaks rõhutatakse, et iga inimese vaim elab üle keha surma, nii et esivanemad on kutsutud inspiratsiooni, kaitse või muude mõjutuste saamiseks materiaalse maailma üle. Voodoo-animism hõlmab uskumust vaimude (sh loodusevaimude ja esivanemate vaimude) pidevast kohalolust igapäevaelus.

Praktikas kutsutakse voodoo rituaalides üles ja austatakse paljusid jumalaid ja vaime — tekstides kohtab nii kõrgemat ühisjumalat, loovjõudu kui ka mitmeid alamjõude ja vaime, keda tihti nimetatakse lwa või loas. Olulised on nii loodusevaimud kui ka surnud inimeste vaimud; eriti tähtsad on perekonna ja suguvõsa esivanemate vaimud, kes pakuvad kaitset, nõu ja sidet minevikuga. Originaaltekstis mainitud seos on sätestatud ka järgmistes märkustes: Uues maailmas muutus enamik voodoo usklikke kristlasteks, et suurendada oma heaolu kristlike omanike kontrolli all; ja nüüdjuhtub, etenamik neist kristlik-voodoousklikest identifitseerib end katoliiklasena.

Rituaalid, laulud ja trance

Voodoo rituaalid sisaldavad sageli muusikat, laule, trummi ja rütmilist tantsu. Trummide ja lauluga kutsutakse vaime („sisse tulema”), mis võib viia vaimse omandamiseni ehk possession’i (vaimu ärasõitmine ja kehavalitsemine). See seisund on kogukonnas tavaliselt soovitud ja tähistatud: omandatud vaim võib rääkida läbi inimese, anda nõuandeid, ravida või lahendada konflikte.

Rituaali komponendid võivad hõlmata altarite ülesseadmise, ohverdamise (mõnikord loomaohver, mis on kultuuriliselt ja rituaalselt määratletud), toidu- ja joogipakkumised, suitsutamine, pühad esemed ja ennustamismenetlused. Divinatsioonimeetodid on eri traditsioonides erinevad — mõned kasutavad ifa-tüüpi lauamänge või moodsaid ennustamisviise, teised kasutavad kohalikku traditsioonilist ennustamist.

Synkreetika ja kohanemine

Voodoo ei olnud staatiline: Uue Maailma tingimustes segunesid Lääne-Aafrika uskumused kohaliku kultuuri ja katoliiklike mõjudega. Seetõttu näeb tihti, eriti Haitil ja mõnes Ameerika kogukonnas, kuidas katoliku pühakud seostuvad teatud lwa-dega — see on praktika, mis võimaldas orjastatud inimestel säilitada oma vaimseid suhteid, kasutades samal ajal katoliku terminoloogiat ja sümboolikat.

Erinevad traditsioonid ja tänapäev

Term "voodoo" on üldmõiste ja selle all on mitmeid erinevaid kohalikke vorme: näiteks Haitil tuntud Vodou, Benini ja Togo piirkonnas olev Vodun, Ameerika lõunaosas tegutsev Creooli voodoo ja teised. Samast juurest on välja kasvanud ka teised afro-kristlikud ja afro-atlantilised traditsioonid nagu Kuubal tuntud Santería ja Brasiilia Candomblé, kuid need on autonoomsed ja neil on oma spetsiifika.

Müüdid, väärarusaamad ja eetika

Popkultuur on voodood sageli vääralt kujutanud kui halba maagikat, „voodoo-nukke” ja kuritegelikku musta maagiat. Tegelikkuses on voodoo rituaalidel tihti ühiskondlik, tervendav ja siduv eesmärk. Loomaohvrituse olemasolu on küll tõsiasi mõnes traditsioonis, kuid see on rituaalselt reguleeritud ning seda ei tohiks segi ajada sensatsioonilise või vägivallatseva kujutlusega, mida meedia vahel esitab.

Kogukondlik roll ja tänapäeva tähtsus

Voodoo täidab paljusid rolle: kultuurilise identiteedi säilitamine, meditsiiniline ja vaimne abi, sotsiaalne tugi ja rütmiline side kogukonnaga. Tänapäeval elavad voodoo praktikad edasi nii Aafrika rannikualadel, Kariibis kui ka diasporaa kogukondades Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Praktiseerijad ja uurijad rõhutavad tihti, et oluline on läheneda voodoo’le austuse ja kontekstitundega ning vältida lihtsustatud ja kahjulikke stereotüüpe.

Kokkuvõtlikult on voodoo mitmekesine ja elujõuline pärimus, mille keskmes on suhted esivanemate, looduse ja kogukonnaga. Kuigi ajaloos on olnud survet ja moonutusi, on see traditsioon suutnud kohaneda ja jätkata rolli inimeste igapäevaelus ja rituaalides.

Voodoo Ameerika Ühendriikides

Voodoo jõudis Ameerika Ühendriikidesse algselt Aafrikast ja Haitilt pärit sisserändajate kaudu, nagu Marie LaVeau, "New Orleansi voodoo-kuninganna". Marie oli patsifist ja tuntud inimeste tervendamise poolest. Kuigi see oli enneolematu, lubas kohalik katoliku preester Marie'l katoliku kirikus voodoo't praktiseerida ja selle tulemusena sai ta kuulsaks, mis viis (koos teistega) selleni, et paljud Louisianas hakkasid voodoo'sse uskuma.

Enamikus Ameerika Ühendriikides harrastavad voodoo't peamiselt Aafrika järeltulijad, kes järgivad õpetusi kui osa perekondlikust pärandist. Louisianas, mis on USA osariik, kus on kõige rohkem voodoo usklikke, on see uskumussüsteem aga tõmmanud ligi ka mitmeid kaukaaslastest järgijaid.

Marie LaVeau, Ameerika voodoo preestrinna XIX sajandist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on voodoo?

K: Millised on voodoo juured Ameerikas?

K: Kuidas erineb voodoo religioonist?

K: Millised vaimud on voodoo puhul olulised?

K: Kas muusika mängib voodoos olulist rolli?

Otsing