Zoroastrism — Zarathustra, Ahura Mazda ja Zend Avesta
Avasta zoroastrism: Zarathustra, Ahura Mazda ja Zend Avesta — dualism, moto "Head mõtted, head sõnad, head teod", ajalugu, õpetus ja tänased parsid.
Zoroastrism on religioon, mille õpetuse aluse pani traditsiooni järgi ida-Iraanis elanud prohvet Zarathustra umbes 1000. aastal eKr (kuupäevad on ajalooliselt ebaselged). Zoroastrismi kutsutakse mõnikord ka mazdaism või parsiism.
Usutunnistused ja maailmavaade
Zoroastrism on peamiselt monoteistlik: keskne jumal on Ahura Mazda, kellele pöörduvad usklikud kui looduse, tarkuse ja headuse allikale. Samas sisaldab usund tugevat eetilist dualismi: maailmas toimivad vastandlikud jõud, hea ja paha.
Zoroastristlik nihestus kahte põhimõttesse väljendub selles, et Ahura Mazdast pärineb hea vaim (Spenta Mainyu) ja tema vastandina eksisteerib kuri vaim Angra Mainyu). Inimene omab vaba tahet valida hea ja halva vahel; head valikud toovad õnne ja halvad valikud kannatusi. Religiooni eetiline kokkuvõte kuuleb tuntud moto kaudu: „head mõtted, head sõnad, head teod“.
Oluline mõiste on ka Aša (tõde, kord, õiglus) — õiglane elu ja maailmakorraldus, mille poole püüeldakse läbi moraalsete tegude.
Pühad tekstid ja liturgia
Zoroastrismi peamine pühatekst on Zend Avesta, mis sisaldab palveid, jutlusi, liturgilisi tekste ja vanu laule. Zend Avesta osadena on tuntud näiteks Yasna, Visperad, Yashtid ja Vendidad. Liturgiline keel on avesta keel, mis on eriline ja vana indo-iraani keel. Pühate tekstide lugemine ja rituaalid on olulised, eriti tulekujude ja pühapaikade juures.
Ajalugu lühiülevaat
Zoroastrism oli ajalooliselt tähtis usk Lähis-Ida piirkonnas. Ta oli Pärsia impeeriumides laialt levinud ja sai ametlikuks riigiususks alates umbes 6. sajandist eKr. Zoroastrism püsis olulisena ka hiljem, eriti Sassaniidide dünastia ajal, kuni islami levik muutis piirkonna usulist maastikku.
7. sajandil pKr vallutasid Pärsia islami araablased ning järgnevatel sajanditel läks enamik pärslasi üle islami. See tõi kaasa zoroastristide arvu vähenemise ja paljude kogukondade ümberpaigutumise, sealhulgas India parside rände.
Tavad, rituaalid ja institutsioonid
Tule roll on zoroastrismis keskne: tulepühadused ja tule tempel („atar“ või «fire temple») on rituaalse elu keskused. Pühad tulekolded hoitakse rangelt ja neid teenivad pühakoja sacerdos'd ehk mobedid (kõnekeeles sageli nimetatakse ka „magi“).
Muud tähtsad kombed hõlmavad puhastuse rituaale, palveid hommikul ja õhtul ning aasta tähtpäevi nagu Nowruz (persiakeelne uus aasta) ja Gahambarid (pühad tähistused aasta eri ajal). Traditsiooniliselt on olnud ka eraldi tava matuserituaalide osas: surnute käitlemise viisid (nt Dakhma ehk „Vaatesa tornid“) erinevad olenevalt ajast ja kohast ning on olnud ühiskondlikult tundlikud teemad.
Kogukond ja tänapäev
Tänapäeval on zoroastristide arv maailmas oluliselt väiksem kui sajandeid tagasi. Hinnangud erinevad, kuid üldiselt on zoroastristide arv maailmas suhteliselt väike — enamasti räägitakse kümnetest tuhandetest kuni mõnesaja tuhande inimeseni. Suured ajaloolised kogukonnad elavad peamiselt Iraanis ja Indias (Indias elavad põhiliselt parsideks nimetatud zoroastristid). Samuti leidub kogukondi Pakistanis ja diasporaas, näiteks Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis, Kanadas ja Austraalias.
Kaasaegsed zoroastristlikud kogud seisavad silmitsi väljakutsetega nagu kasvav sekularism, madal sündimus kogukonnas, segatud abielud ja küsimused, kuidas säilitada traditsioone diasporas. Samas on toimunud ka uuenemisi: kogukonnad tegelevad hariduse, kultuuri ja pühade traditsioonide hoidmisega ning arutavad küsimusi, näiteks kuidas suunata uute põlvkondade identiteeti ja millised on pöördumise reeglid uute liikmete jaoks.
Mõju ja pärand
Zoroastrismi eetilised ja kosmoloogilised ideed on mõjutanud naaberkultuure ja –religioone ning tema pärand on nähtav kirjanduses, filosoofias ja mõningates usuideedes laiemalt. Paljud ajaloolised nähtused – näiteks rõhuasetus moraalile, maailmale kui heitlusvälja hea ja kurja vahel ning rituaalne tähtsus tulele – on jätnud jälje ühiskondlikule ja kultuurilisele arengule regioonis.
Kui soovite, võin lisada ülevaate peamistest pühadest tekstidest (nt Yasna, Yashtid), tähtsamatest pidustustest või selgitada kaasti ja matusetavaid detailsemalt.
Põhilised uskumused
Need on zoroastrismi põhilised uskumused:
On üks Jumal, keda nimetatakse Ahura Mazda. Ta on ainus Loomata Looja. Zoroastristid kummardavad ainult teda.
Ahura Mazda lõi kõik. On olemas konflikt korra (mille ta lõi) ja kaose (või korrastatuse) vahel. Kõik universumis on osa sellest konfliktist, kaasa arvatud inimesed.
Et aidata võidelda kaose vastu, peavad inimesed:
- elage aktiivset elu;
- Tehke häid tegusid ja
- Olge head sõnad ja head mõtted teistele.
Inimesed peavad neid asju tegema ka selleks, et olla õnnelik. See aktiivne elu on aluseks sellele, mida zoroastristid nimetavad vabaks tahtejõuks. Nad ei usu, et inimesed peaksid Jumala leidmiseks (näiteks kloostrites) üksi elama.
Konflikt ei kesta igavesti. Ahura Mazda võidab selle lõpuks. Kui see juhtub, on kõik, mida Ahura Mazda lõi, taas koos temaga - isegi surnud või pagendatud inimeste hinged.
Kõik halvad asjad maailmas on esindatud Angra Mainyu, "hävitava printsiibina". Kõiki häid asju esindab Spenta Mainyu, hea vaim, mille Ahura Mazda lõi. Spenta Manyu kaudu on Ahura Mazda kõigis inimestes. Sel viisil suhtleb Looja maailmaga.
Kui Ahura Mazda lõi kõik, lõi ta seitse "sädet", mida nimetatakse Amesha Spentaks ("Rikkalikud surematud"). Igaüks neist esindab üht osa Ahura Mazda loomingust. Neid seitset sädet aitavad paljud "väiksemad printsiibid", Yazatad. Iga Yazata on "kummardamist vääriv" ja esindab samuti üht osa loodust.
Mõned ajaloolased usuvad, et need kolm tarka meest, kes külastasid Jeesust pärast tema sündi, olid zoroastristlikud preestrid.
Küsimused ja vastused
K: Kes asutas zoroastrismi?
V: Zoroastrismi asutas Zarathustra, kes elas Ida-Vana-Iraanis umbes 1000 eKr.
K: Millised on zoroastrismi teised nimetused?
V: Zoroastrismi teised nimetused on mazdaism ja parsiism.
K: Mis on zoroastrismi püha raamat?
V: Zoroastrismi püha raamat on Zend Avesta.
K: Kas see on monoteistlik religioon?
V: Jah, see on monoteistlik religioon, mille jumalaks on Ahura Mazda.
K: Mis on selle religiooni tunnuslause?
V: Selle religiooni moto on "Head mõtted, head sõnad, head teod".
K: Millal võttis Pärsia zoroastrismi oma riigireligiooniks?
V: Pärsia võttis zoroastrismi oma riigireligiooniks alates 6. sajandist eKr, sealhulgas Sassaniidide dünastia ajal.
K: Kui paljud inimesed praktiseerivad seda usku tänapäeval?
V: Tänapäeval on umbes 2,6 miljonit inimest, kes seda usku praktiseerivad, enamik neist elab Iraanis, Pakistanis või Indias, kus neid kutsutakse parsideks.
Otsige