Wicca: uuspaganlik religioon — päritolu, uskumused ja rituaalid
Wicca: avasta uuspaganliku religiooni päritolu, uskumused ja rituaalid — ajalugu, praktikad ja juhised tänapäevaste Wicca-teeotsijate jaoks.
Wicca on uuspaganlik (mis tähendab "uuspaganlik") religioon, mille 1940. aastate keskel ja lõpus lõi briti mees Gerald Gardner. Gardner populariseeris uut usuliiki oma raamatute kaudu, mis ilmusid 1949., 1954. ja 1959. aastal. Need kolm raamatut on Kõrge maagia abi, Witchcraft Today ja The Meaning of Witchcraft. Gardner nimetas Wicca't sageli "nõiakultuseks" ja "nõiakunstiks" ning kutsus selle järgijaid algselt "Wica" või "Wicca" nimega. Oma 1959. aasta raamatus kasutas ta ka kahe c-ga vormi "Wicca", millest on levinud tänapäevane nimetus. Sõna "wicca" tähendab vanainglise keeles "nõid". Inimesi, kes järgivad Wicca't, nimetatakse tavaliselt "wiccaniteks" või "wiccans". Enne nime "Wicca" laialdasemat kasutuselevõttu kõneldi mõnikord lihtsalt "käsitöö" ("the craft") praktikast.
Täna kasutatakse terminit Wicca sageli koondnimetusena paljude erinevate traditsioonide, rühmituste ja iseseisvate praktikate kirjeldamiseks — alates Gardneri algsetest tavadest hargnenud traditsioonidest kuni kaasaegsete, eklektiliste ja solitaarsete praktikani. Wicca't iseloomustavad üldjoontes looduslähedus, rituaalne maagia, jumalate austamine ja aastaringi tähistamine, kuid konkreetsed uskumused ja tavad võivad oluliselt erineda traditsiooniti ja isikuti.
Usundilised põhimõtted ja jumalakäsitus
Paljudes wicca traditsioonides on keskseks kaks jumalikku põhisust: Jumalanna ja Jumal / Sarvikujuline Jumal. Jumalanna võtab sageli ilu-, emakese- ja kuufaasiliste aspektide kujul (noor, ema, vana), samas kui Jumal esindab looduse tsüklit, loomust ja viljakust. Paljud wiccanid on pantheistlikud, polüteistlikud või henoteistlikud — nad võivad austada mitmeid jumalaid, näha jumalusi kui aspekte ühest suuremast jumalikust reaalsusest või rõhutada ühe jumaluse eri tahke.
Rituaalid ja praktika
Wicca rituaale peetakse sageli pühapaikades ehk ringis, kuhu põiki tõmmatakse rituaalne piir — see on nii praktiline kui ka sümboolne akt, mis eraldab pühendatud ruumi igapäevasest maailmast. Levinud rituaalivahendid on:
- Athame (rituaalne nuga) — energia suunamiseks;
- Chalice (nama) — joomiseks ja pühitsemiseks;
- Wand — energia juhiks ja tõstmiseks;
- Pentacle — maise jõu ja kaitse sümbol;
- Broom / Besom — puhastamiseks;
- rituaalsed aroomid, küünlad, ürdid ja ohvrid (sümboolsed).
Rituaalides kasutatakse sageli mantrad, laulmist, meditatsiooni, tantsu ja sümboolseid tegevusi (nt pühitsemised, lahtivõtmised, loitsu või maagilisi aktse). Tähtis osa wicca praktikas on isiklik kogemus ja otsene kontakt jumalusega või loodusega.
Sabbatid ja esbatid — aastaringi tähistamine
Wicca traditsiooniline kalender ehk "Wheel of the Year" jaguneb kaheksaks suuremaks pühaks ehk sabbatiks, mis tähistavad aasta tsüklit ja põllumajanduse ning looduse faase. Levinud sabbatite nimed on:
- Samhain (sügis – aasta lõpp ja esivanemate austamine);
- Yule (talvine pööripäev);
- Imbolc (talve lõpp ja kevade ettevalmistus);
- Ostara (kevadine pööripäev);
- Beltane (suvi algus, viljakuse tähistamine);
- Litha (suvine pööripäev);
- Lughnasadh või Lammas (esimesed viljad);
- Mabon (sügisene pööripäev, saagikoristuse aeg).
Lisaks neile pühadele tähistavad wiccanid sageli ka esbatrituaale täiskuu ajal, mis on pühendatud peamiselt jumalannale ja maagilisele tööle.
Õigusnormid, eetika ja maagia
Paljud wiccanid järgivad eetilisi põhimõtteid nagu Wiccan Rede — lihtsustatult tuntud fraas "An it harm none, do what ye will" (tõlgituna ligikaudu: "kuni see ei tee kellelegi kahju, tee mis tahad"). Samuti esineb uskumus kolmekordse seaduse ehk Threefold Law' kujul, mille järgne mõju püsib kindla moraalse või maagilise tagasisidena (sõltuvalt traditsioonist tõlgendatakse seda mitmeti).
Maagia wicca's tähendab tihti kavandatud mõtete ja rituaalse tegevuse koondamist, et suunata energiat muutuse loomiseks. See ei ole automaatselt "pimeduse" või "kurja" praktika, kuid wicca esineb mitmes vormis ning mõnede praktikate puhul on rõhk ka isiklikul arengul, tervendamisel ja looduse austamisel.
Kogukond, algatused ja erinevad traditsioonid
Wicca võib olla covenipõhine (kogukond, millel on tavaliselt fikseeritud liikmesus ja algatusemenetlused) või solitaarne (üksikpraktik). Coveni struktuurid, algatused ja astmed on erinevad sõltuvalt traditsioonist; mõned järgivad Gardneri pärandit, teised on Alexandri traditsioonist või muudetud ning eklektilised rühmad. Suur osa kaasaegsetest wiccanitest ühendab elemente erinevatest allikatest, sealhulgas folkloorist, ceremonial magic'ist, kozmoloogia mitmetest traditsioonidest ja isiklikust intuitiivsusest.
Lähedus ja avalikkuse kujunemine
Wicca 20. sajandil kasvatas tuntust ja levis üle maailma, osa levis läbi raamatute, osa läbi praktiseerijate kogukondade. Avalikkuse huvi ja varasemate eksitavate stereotüüpide tõttu on wicca mõnikord segatud teiste nähtustega (näiteks satanismi), kuigi teadlikult paljud wiccanid eitavad seost saatanaadiga ning rõhutavad oma looduse- ja elutunnetust. Paljudes riikides tunnustatakse wicca't usundina ning praktikad on seaduslikud, ent esineb ka diskrimineerimist ja eksiarvamusi, mida suletud dialoog ja teavitustöö aitavad vähendada.
Kriitika ja teaduslik käsitlus
Historically on Wicca päritolu ja Gardneri kirjeldused saanud nii toetust kui kriitikat. Mõned uurijad rõhutavad Gardneri rolli kui uue religiooni formaalse kujundajana, teised tõstatavad küsimusi varasemate traditsioonide järjepidevuse kohta (nt Margaret Murray' nõiakultuse hüpoteesi kasutus varasema ajaloolise jätkusuutlikkuse toetamisel). Akadeemiline uurimus näeb wicca't enamasti uusrikastumisena – 20. sajandi okultsete ja folkloristlike mõjutuste kombinatsioonina, mis leidis väljaehituse kaasaegses kontekstis.
Praktiline info huvilisele
- Kui kaalud Wicca uurimist või sellega liitumist, on soovitatav lugeda mitmest allikast ja kohtuda erinevate praktikatega, et leida sobiv lähenemine.
- Paljud wiccanid osalevad kogukondlikel üritustel, loengutel ja töötubades ning paljud raamatud ja veebikogukonnad pakuvad juhiseid algajatele.
- Alandlikkus, vastutus ja teiste uskumuste austamine on wicca tavapärased väärtused — samuti eneseharidus ürtide, rituaalide ja maagia ohutu kasutamise kohta.
Wicca on mitmekesine ja dünaamiline vaimsus, mis on arenenud 20. sajandil, jagades paljusid ühiseid elemente teiste uuspaganlike liikumistega, kuid säilitades ka oma eripärad. Praktika ja tõekspidamised võivad olla väga individuaalsed — alates traditsioonilistest kovenidest kuni kaasaegsete, isiklike usupõhimõteteni.
Päritolu
Ajavahemikul 1945-1949 muutis Gerald Gardner ühe varasema rühma, mida nimetati New Forest Coven'iks, rituaale ja lisas neile sisu. Sellega lõi Gerald Gardner Wicca. Wiccas on palju elemente grimoire'ist (vana käsitsi kirjutatud raamat), mida nimetatakse Saalomoni võtmeks. Need on ka Gardneri 1949. aasta raamatus "High Magic's Aid" ja need on tõenäoliselt lisatud Gardneri enda poolt, mitte enne teda tegutsenud New Forest Coven'i poolt.
New Forest Coven loodi Inglismaal Christchurchi linnas (Inglismaa lõunarannikul) umbes 1930. aastatel. Selle lõi rühm madalama astme roosiristlasi, kes kuulusid roosiristliku ordu Crotona Fellowship'ile. Selle rühma liikmed lugesid Margaret Murray ja Charles Lelandi raamatuid nõidade kohta, mis andis neile idee luua nõiakoda.
Mõni aeg pärast seda, kui Gerald Gardner liitus Christchurchis asuva roosiristlaste ordu Crotona Fellowshipiga, tõmbus ta madalama astme roosiristlaste gruppi. Nad initsieerisid ta New Forest Covenisse 1939. aasta septembris, veidi pärast seda, kui Gardner oli 3. septembril kaotanud igasuguse usu roosiristliku ordu juhtkonda.
Uskumused
Wicca traditsioone on palju erinevaid, kuid paljud neist on ühised uskumused, mida kõik wicclased jagavad, näiteks elu pärast surma, maagia ja moraal.
Jumal ja jumalanna
Enamik wiccasid usub sarvedega meesjumalasse ja kuujumalannasse. Ainsad wicca-usklikud, kes ei usu nii jumalanna kui ka jumalasse, on need, kes kuuluvad ebatraditsioonilisse sekti nimega Dianic Wicca; sellised wicca-usklikud usuvad ainult jumalanna olemasolusse. Mõned wicclased usuvad, et jumal ja jumalanna on võrdsed. Mõned teised wicclased usuvad aga, et jumalanna on jumalast tähtsam.
Moraal
Wicca Rede
Wiccade peamine moraalialane õpetus kannab nime Wicca Rede. Sõna rede tähendab vanasaksa keeles "nõuannet" või "nõuannet". "An ye harm none, do what ye will" on väga põhiline Wicca Rede, mis tähendab: "Tee, mida tahad teha, kuid ära tee seejuures kellelegi kahju." Tõenäoliselt põhineb see Crowley "Tee, mis küll tahad, olgu kogu seadus." See tähendab, et sa pead mõtlema, kuidas sinu tegevus mõjutab teisi olendeid ja sind ennast.
Kolmekordse tagasipöördumise reegel
Wiccanis (mis on hargnenud paganlikust uskumusest) on olemas reegel, mida nimetatakse "kolmekordse tagasipöördumise reegliks" või "kolmekordse reegliks" või "kolme reegliks", või nimetatakse samaväärseid nimesid, mis kasutavad sõna "reegli" asemel sõna "seadus". Kolmekordse tagastamise reegel on käitumisreegel, mille kohaselt peab inimene tagastama kolmekordse kasu või kahju, mida teised isikud talle teevad, kuigi kolmekordse kahju tagastamine on vastuolus wiccade reedega. Kolmekordse tagastamise reegel avatakse teise astme initsiaatoritele (kuigi nad on sellega tavaliselt juba tuttavad) teise astme initsiatsioonirituaali ajal, mille käigus initsiaator piitsutab initsiaatorit ja seejärel initsiaator tagastab initsiaatorile kolmekordse piitsutuste arvu. See teise astme initsiatsioonirituaal koos selle raames kehtiva kolmekordse reegliga avalikustati Gerald Gardneri 1949. aasta raamatu "Kõrge maagia abi" 17. peatükis.
1986. aastal lõi wicca Raymond Buckland oma populaarse wicca-raamatu "Buckland's Complete Book of Witchcraft" kaudu uue määratluse kolmekordse tagasipöördumise reeglile. Bucklandi määratluse kohaselt ei ole kolmekordse tagasipöördumise reegel mitte käitumisreegel, vaid karma seadus, mis ütleb, et iga kasulik või kahjulik tegu, mida inimene teeb, pöördub talle kolmekordselt tagasi. Bucklandi kolmekordse reegli määratlus sai tuntumaks kui algne kolmekordse reegli määratlus.
On olemas raamat, mida nõiad kasutavad, millest nad loevad ja mille abil nad praktiseerivad nõidumist.
Praktikad
Altarid
Paljudel wickaanidel on kodus erilised kohad, kus nad viivad läbi rituaale, maagiat ja jumalateenistusi. Neid kohti nimetatakse altariteks. Algselt oli ainult üks altar, mida kasutati, kui kogudus kogunes. Kuid kui üksildane wicca-praktika muutus populaarsemaks, hakkasid wicca-noored kasutama isiklikke altareid.
Wicclased panevad oma altarile pühasid ja erilisi esemeid, näiteks järgmisi esemeid:
- Pentagramm. Viikingipentagramm on väikese taldriku suurune jäik ketas, millel on pentagramm, mis ulatub üle kogu ketta. Wicca-pentagramm võib olla valmistatud mis tahes materjalist, näiteks puidust, keraamikast või metallist. Wicca-rituaalides näidatakse pentagrammi nägu neljale kardinaalsuunale (põhja, lõuna, ida ja lääne suunas), et näidata pentagrammi nendes suundades asuvatele "vahitorni isandatele".
- Athame (hääldatakse ah-thah-may). See on maagiline nuga, mida kasutatakse rituaalides. Traditsiooniliselt on athame'il must käepide, kuid mitte kõigil ei ole seda. Seda ei kasutata kunagi millegi füüsilise lõikamiseks, vaid seda kasutatakse ringikujulise "lõike" tegemiseks läbi õhu, et teha maagiline ring. Kookide ja veini" rituaalis ja sümboolses "suure riituse" rituaalis kasutatakse athame'i mehe peenise sümboliseerimiseks.
- Varda. See on tavaliselt puidust, kuid võib olla ka klaasist, metallist või savist. Sellel võivad olla ka kaunistused, näiteks kristallid, värv, paelad või traat. Traditsiooniliselt on see pikkusega küünarnukist kuni randmeni. Seda kasutatakse maagilise energia suunamiseks.
- Kruus. See on karikas, mida kasutatakse kahes rituaalis. Sellest juuakse "kookide ja veini" rituaali ajal. Kookide ja veini" rituaalil ja sümboolsel "suure riituse" rituaalil kasutatakse kruusi naise tupe sümboliseerimiseks.
Mõned wicclased asetavad oma altarile muid esemeid, näiteks jumalate või jumalannade kujusid, kellu, küünlaid, suitsupulbreid ja/või käsna (vanaaegne luud, mis on valmistatud täiesti looduslikest materjalidest). Sageli kasutatakse pühkimisvammi negatiivse energia või vaimude "ära pühkimiseks".
Need esemed, mis on tavalised üksikutel altaritel, on tuletatud erinevatest esemetest, mida kasutatakse wicca grupirituaalides. Nende rituaalsete esemete hulka kuuluvad mõõk (mida nimetatakse ka "maagiliseks mõõgaks"), musta käepidemega nuga (mida nimetatakse athame'iks), kauss, mis sisaldab vett, kauss, mis sisaldab soola, asperger (ese, mis puistab vett), küünlad, kelluke, valge käepidemega nuga (mida nüüd tavaliselt nimetatakse "bolline'iks", kuna seda segi aetakse teise esemega), varda, karikas (mida nimetatakse ka karikaks), pentaakel, suitsutusahi (anumad, milles põletatakse suitsu), piits (lühike piits, millel on mitu piitsanööri) ja sidumisnöörid. Gerald Gardner, kaasaegse wicca rajaja, hakkas selliseid esemeid nimetama ekslikult "tööriistadeks" või "töövahenditeks", sest ta imiteeris vabamüürlust, kus kasutati tegelikke tööriistu, näiteks kihelkonna tööriistu.
Wicca pühad
Wiccadel on kahte tüüpi pühad, mida nimetatakse sabbatiteks ja täiskuu esbatiteks. Aasta jooksul on kaheksa sabbat-püha. Nagu nimigi ütleb, toimuvad täiskuu esbatsid täiskuu ajal, nii et neid on aastas kaksteist või kolmteist. Paljud gardneri järgsed wiccad kasutavad neodruiidi mõistet "aasta ratas", et viidata kaheksa sabbati tsüklile.
Kaheksa hingamispäeva on järgmised:
| Sabbat | Põhjapoolkeral | Lõunapoolkeral | Ajalooline päritolu | Assotsiatsioonid |
| Novembriõhtu ehk Halloween või Samhain | 31. oktoober | 30. aprill | Keldid (vt ka keldid) | Surm ja esivanemad. |
| Talvine pööripäev ehk Yule või Yuletide | 21. või 22. detsember | 21. juuni | Germaani paganlus | Päikese taassünd. |
| Veebruarilaupäev ehk Candlemas või Imbolc | 31. jaanuar või 1. või 2. veebruar | 31. juuli või 1. või 2. august | Keldid (vt ka keldid) | Esimesed kevadised märgid. |
| Kevadine pööripäev ehk Ostara | 21. või 22. märts | 21. või 22. september | Germaani paganlus | Kevade algus. |
| Maiõhtu ehk Beltaine või maipäev | 30. aprill või 1. mai | 31. oktoober või 1. november | Keldid (vt ka keldid) | Kevade täielik õitsemine. Muinasjuttude rahvas. |
| Suvine pööripäev ehk Litha | 21. või 22. juuni | 21. detsember | ||
| Augustiõhtu ehk Lughnasadh või Lammas | 31. juuli või 1. või 2. august | 31. jaanuar või 1. veebruar | Keldid (vt ka keldid) | Viljasaak. |
| Sügisene pööripäev ehk Mabon või Modron | 21. või 22. september | 21. märts | Ajalooline paganlik vaste puudub. | Viljasaak. |
Varjude raamat
Wicca's peetakse privaatset raamatut, mis sisaldab loitsusid, rituaale, nõidusi ja okeptilisi teadmisi, mida nimetatakse Varjude raamatuks (Book of Shadows). Mõnedes Wicca liikides, nagu Gardneri Wicca, hoitakse raamatu sisu salajas kõigi teiste, välja arvatud rühma liikmete või coven'i liikmete eest. Siiski on raamatu mõned versioonid avaldatud. Nende avaldatud versioonide mõningaid osi, nagu "Wicca Rede" ja "Charge of the Goddess", on kasutanud ka mitte-wicca või eklektilised wicca'd. Paljud eklektikud loovad oma isiklikke raamatuid ja hoiavad need enda jaoks.
Muusika
Wicca-muusika ehk wicca-rock on muusika, mis on mõjutatud wicca-religioonist ja selle uskumustest, mis on seotud looduse ja looduskaitsega.
Üks varajane bänd nimega Themis rändas Kanadas ja Ameerika Ühendriikides, lauldes ja rääkides Wicca'st. Themis'i loomingus propageeritakse asju, mis on wicca, nagu looduse jumalikkus; Lord ja Lady (wicca kaksikjumaluse aspekt) ja eetiline kreedo (moraalikoodeks), mis sarnaneb wicca filosoofiatega.
Teine Kanada ansambel, vokaalansambel Chalice and Blade Kanadas Vancouverist, esitab samuti originaalseid lugusid, mis põhinevad Wicca uskumustel ja "laulavad laule, mis näitavad (nende) austust maa ja Jumala ja Jumalanna tasakaalu vastu" - Chalice and Blade
The Religion Newswriters Foundationi sõnul on "Wicca liikumine jõudmas peavoolu", purustades stereotüüpe, kuna nende liikumine on küpsemas. Kogu Ameerikas organiseerivad wicclased kogudusi ja noortegruppe, koolitavad vaimulikke, tegelevad heategevusega, jagavad lapsevanemate nõuandeid ja võitlevad kodanikuõiguste eest.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on vikaaria?
V: Wicca on neopaganlik religioon, mille lõi 1940. aastate keskel ja lõpus briti mees Gerald Gardner.
K: Kes populariseeris Wicca?
V: Gerald Gardner populariseeris Wicca't oma raamatute kaudu, mis ilmusid 1949, 1954 ja 1959, nimelt "Kõrge maagia abi", "Witchcraft Today" ja "The Meaning of Witchcraft".
K: Kuidas kutsus Gardner Wicca järgijaid?
V: Gardner nimetas Wicca järgijaid "Wica" (või "Wicca").
K: Mis on sõna "Wicca" tähendus?
V: Sõna "Wicca" tähendab vanainglise keeles "nõid".
K: Kuidas kutsuti wiccajaid enne nime "Wicca" kasutuselevõttu?
V: Enne nime "Wicca" kasutuselevõttu nimetati wiccasid mõnikord lihtsalt "käsitööks".
K: Milleks kasutatakse Wicca nime praegu?
V: Wicca't kasutatakse koondnimetusena paljude erinevate radade jaoks, mis on Gardneri algsetest praktikatest hargnenud.
K: Millises raamatus nimetas Gardner oma järgijaid "Wicca"?
V: Gardner nimetas oma järgijaid "Wicca" oma 1959. aasta raamatus.
Otsige