Pentagramm: definitsioon, tähendus ja ajalugu
Pentagramm: definitsioon, tähendus ja ajalugu – avasta sümboli ajalooline taust, kultuurilised tõlgendused, wicca-seos ja kasutus.
Pentagramm on viiepunktiline tähtkuju ehk täht, mida moodustavad viis sirget järjestikku ühendatud joonte segmendid nii, et tekib viiepunktiline tähekuju. Geomeetriliselt on see tuntud ka kui regulaarsest viisnurgast (pentagoonist) moodustatud tähepolügoon või star-polygon {5/2}. Punktid asetsevad ümberringi ja joonte omavahelised lõikepunktid loovad iseloomulikud väiksemad kolmnurgad ja pentagonid; pentagrammi sees esinevad suhted on tihedalt seotud nurgaga ja proportsioonidega.
Sõna pentagramm pärineb kreekakeelsest sõnast pentagrammon (piisavalt varem tähistas see sõna kirjeldust „viis joont” või „viisnurga tähistus”). Ajalooliselt on pentagramm kandnud erinevaid tähendusi: antiikajal ja keskajal kasutati seda sageli kaitse- või tervisesümbolina, Pythagorase koolkonna juures oli sel oma matemaatiline ja filosoofiline tähendus ning hiljem seostati seda nii kristliku kui esoteerilise sümboolikaga. Tänapäeval on pentagramm tuntud ka kui esmane sümbol wicca-traditsioonis ja muudes kaasaegsetes paganlikus ja okultses praktikas kasutatavates tähendusliinides.
Geomeetria ja konstruktsioon
Pentagrammi konstrueerimiseks on mitu võimalust. Lihtsaim viis on joonistada regulaarne viisnurk (pentagoon) ja ühendada iga teine tipp (videvikuühendusega), nii tekib üheainsa pideva joonega viiepunktiline täht. Pentagrammi iseloomustab ka see, et jooneosad ja lõikepunktid seovad omavahel proportsioone, milles kordub tuntud matemaatiline konstant kuldlõike suhe (phi ≈ 1,618). Star-polygonit tähistatakse notatsiooniga {5/2}, mis näitab, et iga viiendast punktist on ühendatud teine punkt (hyppamine kahe võrra).
Ajalugu lühidalt
- Vananenud kultuurid: pentagramm leidub märgina Mesopotaamia ja Vana-Kreeka puhul, kus seda kasutati kirjalike märgina ja kui kaitsevamblum.
- Pythagoras ja antiik: Pythagorealased hindasid pentagrammi geomeetrilisi suhteid ja nimetasid seda headuse märgiks.
- Keskaja kristlus: mõnel ajal ja kohas tõlgendati pentagrammi Kristuse viie haava sümbolina, teistes traditsioonides pidi see olema ohtlik või seos kurja jõududega.
- Renessanss ja renoveeritud okultism: 16.–19. sajandil hakati pentagrammi seostama maagia, alkeemia ja esoteerikaga (nt Heinrich Cornelius Agrippa, Eliphas Lévi).
- 20. sajandist alates: pentagramm on levinud modernses neopupuluses, wicca-rituaalides, popkultuuris ning ka poliitilistes ja riiklikes sümbolites (nt Maroko lipul on roheline pentagramm punasel taustal).
Sümboolika ja variandid
Pentagrammi tähendus sõltub kontekstist, ajast ja kultuurist. Levinumad tõlgendused ja variandid:
- Õrn/upward pentagramm (üks punkt üles): tihti tõlgendatud positiivselt — vaim on üle mateeria, viitab tasakaalule elementide vahel (ma, vesi, õhk, tuli ja vaim) ning Wicca traditsioonis kasutatakse seda kaitse- ja rituaalsümbolina.
- Ümberpööratud/inverted pentagramm (kaks punkti üles): mõnes kaasaegses kontekstis seostatakse seda kurssi pööramise, rebelleerimise või isegi Satanismi imagoga; see tähendus on osaliselt kaasaegne ja osalt meediast mõjutatud.
- Pentakkel ehk pentagramm ringi sees: ring rõhutab terviklikkust ja kaitset ning on populaarne kujund wicca ja teiste paganlike praktikate juures.
Kasutusalad ja avalik kuvand
- Kunst ja arhitektuur — dekoratiivsed motiivid, ikoonika.
- Religioon ja esoteerika — rituaalsümbolina, amulettidena ja liturgilistes kontektstides.
- Riiklikud ja poliitilised sümbolid — pentagramm ilmub mõnes riigi või organisatsiooni sümboolikas.
- Popkultuur — muusika, moeaksessuaarid, filmid ja kirjandus on pentagrammi kasutust mitmekesistanud ning mõnikord lihtsustanud või karikatuuristanud selle tähendust.
Kokkuvõte
Pentagramm on nii geomeetriline kujund kui rikas kultuuriline sümbol, mille tähendused varieeruvad ajas ja kultuurides. See võib olla matemaatikaobjekt, kaitse- või rituaalsümbol, kunstiline motiiv või poliitiline tunnus — olenevalt sellest, kes ja miks seda kasutab. Oluline on vaadelda pentagrammi tähendust alati laiemast kontekstist ja vältida ühekülgseid tõlgendusi.


pentagramm


See on pentagramm, sümbol, mis näeb välja nagu täht ringis.


Amiens'i katedraalis
Religioossed tähendused
Muinasajal kasutati pentagrammi kristliku sümbolina. See tähistas viit haava, mille Jeesus Kristus sai ristilöömise ajal (naelad mõlemas käes ja jalas ning oda haava küljes).
Varem peeti pentagrammi üldiselt hea ja kurja eest kaitsva sümboliks.
Taoismi pentagramm näitab, kuidas viis klassikalist idamaist elementi (maa, vesi, puit, tuli ja metall) on omavahel seotud.
Tänapäeval on pentagramm kõige sagedamini kasutatav wicca sümbol. Mõned Gardneri järgsed wicca-usklikud, kes jäljendavad taoismi, seostavad pentagrammi viit punkti nelja klassikalise kreeka elemendi (tuli, vesi, maa ja õhk) ja vaimuga.
Mõned satanistid, eriti Saatanakiriku liikmed, kasutavad oma religiooni sümbolina tagurpidi pööratud pentagrammi. Saatanakiriku ametlikuks sümboliks on tagurpidi pööratud pentagramm, mille sees on kitsepea, mida nimetatakse Baphomet'i sigaaliks. (Sigil on üleloomuliku olendi sümbol). Algselt seostas pentagrammi ja kitsede peaga Baphometiga 1800. aastate mõjukas prantsuse okultist Eliphas Levi, joonistades pentagrammi Baphometile otsaesisele. Anton LaVey, kes lõi 1966. aastal Saatana Kiriku, võttis idee Levilt üle.
Pentagramm kirjanduses
14. sajandi romantilises loos "Sir Gawain ja roheline rüütel" mainitakse pentagrammi kui Gawaini hea iseloomu ja tõe sümbolit.
Hiljuti arutati pentagrammi tähendust Dan Browni raamatus "Da Vinci kood". Raamatu kohaselt kuulus pentagramm tegelikult iidsesse paganlikku päikesekultusesse ja oli seotud naisplaneet Veenusega: iga 8 aasta tagant joonistab Veenus täiusliku pentagrammi üle taeva. Raamatus öeldakse, et pentagramm oli püha naise sümbol, kuid hiljem võttis kristlus selle üle ja ütles, et see tähendab kuradit, et hävitada uskumused, et naised on pühad.
Muud kasutusviisid
Maroko ja Etioopia lipul on samuti pentagramm.
Otsige