Taoism või daoism on teatud tüüpi uskumus või mõtteviis elust. See on vähemalt 2500 aastat vana ja pärineb Hiinast. Taoismi nimetatakse nüüd filosoofiaks. Tao (või Dao, 道) on selle jõu või "tee" nimi, mis taoistide arvates loob kõik maailmas. Taoistid arvavad, et sõnadega ei saa Taot õigesti kirjeldada. Taoismi tähtsaima teksti Dào Dé Jīng (道德经) kõige esimene rida ütleb: "Tee, mida saab sõnadega seletada, ei ole tõeline Tee". Taoismi õpetajate poolt on palju teisi pühasid kirjutisi.

Selle asemel, et kulutada palju aega sellele, et selgitada, mis on Tao, keskenduvad taoistid lihtsale ja tasakaalustatud eluviisile, mis on kooskõlas loodusega. See on üks taoismi tähtsamaid põhimõtteid. Taoistid usuvad ka, et konfliktid ei ole hea ja et kui teil on millegagi probleeme, siis on parem leida viis, kuidas seda vältida.

Ajalugu lühidalt

Taoismi juured ulatuvad Vana-Hiina varajastesse sajanditesse eKr. Traditsiooniliselt seostatakse taoismi algust mõtlejate Laozi ja Zhuangzi nimega. Laozi'le omistatud Dào Dé Jīng on lühike, kuid mõjukas tekst, mis käsitleb juhtimist, moraali ja inimese suhet loodusega. Zhuangzi (庄子) kirjutas aforismidega ja allegooriatega, mis rõhutasid vabadust formaalsetest reeglitest ja mõistuse piiratusi.

Aja jooksul eristus taoismist kaks põhilist suunda: filosoofiline taoism, mis keskendus tekstidele ja isiklikule elukäsitlusele, ning religioosne taoism, mis hõlmas templeid, rituaale, alkeemiat, pühakute kummardamist ja organiseeritud preestritevõrgustikke. Alates liitumisest teiste hiina vaimsete traditsioonidega (nt budism ja konfutsianism) on taoism jätkuvalt üks Hiina kultuuri põhialuseid.

Põhimõisted ja õpetused

  • Tao (道) – olemise ja muutuse algallikas; midagi, mida ei saa täielikult sõnastada ega mõistusega haarata.
  • Wu wei (無為) – "mitte-sekkumine" või pingutuseta tegutsemine: tegutsema viisil, mis ei riku looduse või olukorra loomulikku kulgu.
  • Yin ja yang – vastandlikud, kuid vastastikku täiendavad jõud (näiteks pimedus/valgus, naiselik/mehelik), mis loovad tasakaalu universumis.
  • Qi (气) – elujõud või energia, mis voolab kõiges elavas; taoistlikud praktikad püüavad qi'd tasakaalustada ja tugevdada.
  • Ziran (自然) – loomuomane loomulikkus või spontaanne olek; elamine vastavalt oma tõelisele loomusele.
  • Kolm aaret (compassion, frugality, humility) – mitmed keskaegsed taoistlikud tekstid rõhutavad kaastunnet, tagasihoidlikkust ja tagasihoidlikku elustiili kui voorusi.

Praktikad ja rituaalid

Taoism hõlmab nii isiklikke praktikaid kui ka kogukondlikke rituaale. Levinumad praktikad on:

  • Meditatsioon ja sisekaemus – vaimne harjutus, et peatada liigset mõtlemist ja ühendada end Taoga.
  • Qigong ja tai chi – liikumis- ja hingamissüsteemid, mille eesmärk on arendada qi ja säilitada tervist.
  • Alkeemia – traditsioonilises taoismis oli nii sisemine (meditsiiniline/spirituaalne) kui ka väline (keemiline) alkeemia, mis püüdis pikendada elu või saavutada vaimset ärkamist.
  • Templeidövikud ja rituaalid – religioosne taoism on rikas rituaalide ja pühade praktikatega, sealhulgas jumalate kummardamine, eksoritsism ja rituaalsed tseremooniad kogukonna suhete jaoks.

Tähtsad tekstid ja pühakiri

Lisaks Dào Dé Jīng on oluline Zhuangzi (庄子), mis koosneb lugudest ja aforismidest ning rõhutab relativismi ja spontaanse elu värke. Muud tähtsad tekstid on näiteks Liezi. Taoistliku rituaali ja praktika rikkuse säilitamiseks koondati sajandite jooksul paljusid tekste suuremaks kogu nimega Daozang (taoistlik kanon).

Mõju kultuurile ja tänapäev

Taoism on mõjutanud Hiina kunsti, meditsiini, kirjandust, maalikunsti, aiakujundust ja võitluskunste. Traditsioonilised hiina meditsiinipraktikad ja paljud enesehoiu tehnikad on taoistliku energiaõpetuse (qi) põhjal. Tänapäeval on taoismi filosoofia levinud ka väljaspool Hiinat: wu wei, tasakaal ja looduslähedus kõnetavad inimesi, kes otsivad lihtsamat ja keskkonnateadlikumat eluviisi.

Mitmekesisus ja suhtumine

Taoism ei ole monoliitne religioon ega filosoofia — see on kogum erinevaid koolkondi, praktikaid ja tõlgendusi. Mõned inimesed järgivad seda pigem kui eluviisi või vaimset praktikat, teised osalevad templeites, rituaalides või otsivad tervist ja pikaaegset elu läbi taoistlike praktikate. Tänapäeval on tihti nähtav ka taoismi süntees teiste idamaiste õpetustega, mis peegeldab selle paindlikku ja kohanemisvõimelist olemust.

Kokkuvõte: Taoism rõhutab elu kooskõla loodusega, vaikset tegutsemist (wu wei), tasakaalu yin-yang'i kaudu ja mõistet, et sõnad ei suuda täielikult haarata kõige algset ja kõikehõlmavat «Tee» ehk Tao. Selle õpetused on mõjunud Hiina kultuurile sügavalt ning jäävad tänapäevalgi populaarseks ja asjakohaseks paljude inimeste jaoks.