Platoni Vabariik (Politeia): ülevaade, peamised ideed ja tähendus
Vabariik on Platoni raamat. See valmis 390. aastal eKr. Selles esitatakse küsimus "miks inimesed peaksid tegema häid asju?" ja ka küsimus "kas inimesi karistatakse halbade tegude eest?". Platon ütles, et inimesed ei tohiks teha halbu asju, sest inimesed, kes teevad halbu asju, muutuvad õnnetuks. Inimesed, kes teevad häid asju, saavad aga õnnelikuks.
Ta ütles ka, et kui inimesed, kes teevad halbu asju, saavad ühiskonnas võimu, siis muutub see ühiskond õnnetuks. Platon uskus, et filosoofid suudavad kõige paremini teha häid asju ja seetõttu tuleks neile ühiskonnas võimu anda. Ta arvas, et mittefilosoofid peaksid laskma end valitseda filosoofidel ja et kui nad seda teevad, siis saavad nad õnnelikuks, sest rahvaste valitsemine (demokraatia) kukub sageli mõistmatu segaduse tõttu. Kuid selleks, et ei tekiks kiusatust teha halbu asju, ei tohi võimul olevad filosoofid omada asju ega tunda armastust.
Platon rääkis nende küsimuste arutamisel ka paljudest muudest asjadest, sealhulgas metafüüsikast, psühholoogiast, religioonist ja enamikust filosoofiaharudest. Ta tutvustas filosoofiat, mida nimetatakse platonismiks.
Sisu ja vorm
Vabariik on kirjutatud dialoogi vormis, kus peamine vestluskaaslane on Sokrates. Tekst kujutab endas samm-sammult ülesehitatud arutelu õiglusest, ideaalriigist ja inimese hinge ülesehitusest. Läbi süvitsi arutatud mõttekäikude tutvustatakse Platonile iseloomulikke teooriaid, nagu vormide teooria (idealide maailm) ja õigluse mõiste nii üksikisiku kui ka riigi tasandil.
Peamised ideed
- Õiguslus kui harmoonia: Platon defineerib õigluse kui iga osa oma ülesande täitmist nii linnas kui hinges — kui mõistus juhib, olekud (tahe, kired) täidavad oma kohta, tekib harmoonia ja õiguslus.
- Filosoofid kui parimad valitsejad: filosoofidel on juurdepääs tõele ja hüve tunnetamisele (eriti Hea idee tunnetamisele), mistõttu peaksid nad olema riigi juhid — tuntud kui filosoofi-valitseja (philosopher-king) idee.
- Haridus ja valiku tähtsus: Platon annab suure rõhukasvatusele ja valikuprotsessile, mis peab välja selgitama tõelised juhid läbi range kasvatuse ja hariduse, mis sisaldab võimlemist, muusikat, matemaatikat ja dialektilist mõtlemist.
- Riigi korraldus: riik on jagatud klassidesse (valitsejad/filosoofid, sõjaväelased/kaitsjad, tootjad/töölised). Valitsejad elavad osaliselt kogukondlikult (ilma eraomandita ja peresuhete tavapärase vormita), et vältida huvide konflikte.
- Nobeli vale (myth of the metals): Platon pakub ideed "valiku väärikusest" — et ühiskond peab uskuma mütoloogilist seletust oma erinevatele ametitele, et hoida ühtsust ja stabiilsust.
Teaduslikud ja kujundlikud pildid
Koopa allegooria on üks teksti tuntumaid lõike — see illustreerib, kuidas inimesed elavad kujuteldavas pimeduses ilma tõelise teadmiseta ning kuidas filosoofiline haridus viib nägemisele ehk tõelisele teadmisele. See allegooria selgitab ka, miks filosoofidel on moraalne kohustus riiki juhtida, kuigi nende tagasihoidlik tagasipöördumine rahva sekka võib olla raskendatud.
Metafüüsika ja teadmiste teooria
Platon rõhutab vormide (ideede) maailmat, kus asjade tõeline olemus eksisteerib muutumatuna ja täiuslikuna. Meelemaailmas nähtu on vaid ilming — tõeline teadmine puudutab vorme, mitte pelgalt meeleandmeid. Kõige ülem on Hea vorm, mis annab teistele vormidele väärtuse ja mõistmise aluse.
Haridus, kunst ja moraal
Vabariigis käsitletakse põhjalikult hariduse ülesehitust: algklassides tähtis muusika ja rütm, hiljem matemaatika ja dialektika, et kasvatada mõistus võimeliseks mõistma vormide maailma. Platon on kriitiline teatud kunstivormide suhtes — eriti truudusetu kujutamine, mis võib edendada ebaõiget tunde- ja moraalikäsitlust.
Tähendus ja mõju
Plato Vabariik on mõjutanud lääne filosoofiat, poliitilist teooriat ja hariduse mõtlemist sajandeid. Selle ideed — eriti vormide teooria, hinge jagunemine ja filosoofi-valitseja kontseptsioon — on leidnud vastukaja nii antiikfilosoofias (nt aristoteleslik kriitika) kui ka keskaja, renessansi ja varauusaja mõtlejate hulgas. Tekst on olnud inspiratsiooniks nii utoopiate kui ka totalitaarsete poliitiliste ideede kriitikaks ja analüüsiks.
Kriitika ja tänapäevane lugemine
Kuigi Platoni mõtted on olnud tugevaks alusmüüriks filosoofiale, on neid ka laialt kritiseeritud: teksti on süüdistatud autoritaarsuses (nt demokraatia alahindamine ja range klassijaotus), retoorikas, mis võib viia sotsiaalse kontrollini, ning ebareaalsuses (inimloomuse ümberkujundamise võime). Tänapäeval loetakse Vabariiki nii ajaloolise tähtsusega filosoofilise teosena kui ka mõtlemapaneva tekstina, mis kutsub arutelule õiglusest, võimust, haridusest ja moraalist.
Lõppsõna: Platon pakub Vabariigis ulatuslikku visiooni sellest, kuidas õiglus, teadmine ja poliitika on omavahel seotud. Tekst kutsub lugejat mõtlema, mida tähendab hea elu nii üksikisiku kui ka kogukonna jaoks ning milline roll on filosoofial selle eesmärgi saavutamisel.
Platoni väide (vähem lihtne)
Platon arvas, et inimesed ja ühiskonnad on väga sarnased.
Platon arvas, et inimesed koosnevad kolmest asjast:
- Mõistus, mis mõtleb ja arutleb
- Vaim või mina, kes hoolitseb inimese eest.
- Keha, mis teeb asju, millele meeldivad asjad, mis vihkab asju ja mis tahab asju (näiteks toitu, jooki ja seksi).
Ta ütles, et hea inimene kuulab kõiki neid asju, kuid laseb mõttel kontrollida kahte teist.
Keegi, kes ei kuula kõiki kolme osa või kes ei lase meelel kontrollida kahte teist osa, on õnnetu. Nad võivad hulluks minna, sest nad ei lase meelel end kontrollida. Või nad võivad teha asju, mida nad hiljem kahetsevad. Samuti ei meeldi nad teistele inimestele ja kannatavad selle tõttu. Ta ütles, et nad saavad olema nagu anarhia riigis.
Platon arvas ka, et ühiskond peaks koosnema kolmest asjast (inimtüübist)
- Filosoofid, kes mõtlevad ühiskonna jaoks
- Sõdurid, kes hoolitsevad ühiskonna eest
- Töötajad, kes teevad ühiskonnas asju, kes valmistavad toitu, jooki ja veel rohkem töötajaid.
Ta ütles, et ühiskond vajab kõiki kolme asja (inimtüüpi), kuid ainult filosoofid on head inimesed. Teistel domineerib nende hing ehk keha, mitte mõistus. Sõdurid ei kuula isegi oma mõistust ja töölised ei kuula oma mõistust ega hinge. Seepärast peaksidki filosoofid valitsema ja teised inimtüübid peaksid olema sõdurid ja töölised.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vabariik?
V: Vabariik on Platoni kirjutatud raamat.
K: Millal "Vabariik" valmis?
V: Vabariik valmis 375. aastal eKr.
K: Milliseid küsimusi esitab "Vabariik"?
V: Vabariik esitab küsimused "miks peaksid inimesed tegema häid asju?" ja "kas inimesi karistatakse halbade asjade tegemise eest?".
K: Mida ütles Platon halbade asjade tegemise kohta?
V: Platon ütles, et inimesed ei tohiks teha halbu asju, sest inimesed, kes teevad halbu asju, muutuvad õnnetuks.
Küsimus: K: Kes Platoni arvates peaks ühiskonnas olema võimul?
V: Platon uskus, et filosoofid suudavad kõige paremini teha häid asju ja seetõttu tuleks neile anda ühiskonnas võim.
K: Miks arvas Platon, et mittefilosoofid peaksid laskma end valitseda filosoofidel?
V: Platon uskus, et mittefilosoofid peaksid laskma end valitseda filosoofidel, sest rahvaste valitsemine (demokraatia) kukub sageli mõistmatu segaduse tõttu.
K: Mis on platonism?
V: Platonism on Platoni poolt kasutusele võetud filosoofia, mis uurib selliseid teemasid nagu metafüüsika, psühholoogia, religioon ja enamik filosoofia harusid.
