Thelema on kreekakeelse sõna θέλημα ingliskeelne kirjaviis (transliteratsioon). See tähistab nimisõnana "tahtmist" või "soovi" ning pärineb verbist θέλω — "tahta", "soovid", "kavatseda". Varakristlikes kirjutistes kasutatakse kreekakeelset vormi erinevates tähendustes: Jumala tahe, inimese tahe ja vahel ka Jumala vastane ehk kuradi tahe. Praeguses okultses ja religioosses kontekstis on Thelema aga saanud konkreetse tähenduse ja õpetuse nimeks.
Thelema kui eluviis sai varajase kultuurilise kuju juba renessansi kirjaniku François Rabelais' (16. sajand) teostes "Gargantua" ja "Pantagruel". Rabelais kujutas oma romaanides vaba hingamise ja individuaalse eneseteostuse ideed, mille tuuma kokku võtab fraas "Tee, mida sa tahad" (vanaprantsuse originaalis "fay çe que vouldras"). Tema kujutatud klooster Thélème oli paroodiline vastukaal traditsioonilistele mungakloostritele — seal oli reegel pigem vabadus ja isiklik vastutus kui range sunaaarne käitumiskord. Sama idee ja selle eetiline retoorika levis ja kohanes ka hiljem; 18. sajandi keskel kasutasid sarnaseid vabadusprintsiipe mõned jõukamad seltskonnad, näiteks Sir Francis Dashwood oma kokkupuudetes Medmenhamis (kuulsa Hellfire'i klubi tegevus ja satiirilised kombed peegeldasid vabaduse ja reeglitega mängimist).
Aleister Crowley tõstis Rabelais' idee okultse religioosse süsteemi keskmesse 1904. aastal, kui ta sai ja kirja pani nii‑öelda "Seaduse raamatu" (Liber AL vel Legis). Raamatus sisaldub nii sõna Thelema kui ka seaduse põhisõnum: "Do what thou wilt shall be the whole of the Law" (eesti keeles sageli tõlgituna "Tee, mida tahad — see olgu kogu seadus") ning teine tuntud aforism "Love is the law, love under will" ("Armastus on seadus, armastus tahte all"). Crowley nimetas oma õpetuse ja sellega seotud praktikad Thelemaks ning lõi organisatsioonilisi ja rituaalseid süsteeme (nt A∴A∴ ja hiljem mõjuvõimas O.T.O.‑ga seotud ringkonnad), mis keskendusid inimese "tõelise tahte" (True Will) leidmisele ja realiseerimisele.
Põhimõtted ja tõlgendused
Oluline eristus Thelema õpetuses on vahe mõistlikul tõelisel tahte ja juhusliku hetketahte vahel. Crowley rõhutas, et "Tee, mida tahad" ei tähenda amoraalset ega impulsiivset tegutsemist, vaid oma sügavama eluülesande ja kooskõla avastamist ning selle järgimist vastutustundlikult. Tõeline tahe on tema järgi indiviidi olemuslik, kosmilise korraga kooskõlas olev siht, mitte pelgalt isekas soov.
Thelema praktikas on kesksel kohal rituaalid, meditatsioon, occupatsioon (vaimne töö), püha geeniuse ja jumaliku inspiratsiooni otsimine ning moraalifilosoofia, mis rõhutab vastutust oma tahte eest ja teadvust, kuidas see teiste inimeste vabadusega suhestub. Crowley ja tema järgijad kasutasid ka müstikat, kabbalat, astroloogiat ja erinevaid maagilisi süsteeme, et aidata inimesel tuvastada ja rakendada oma True Will'i.
Mõju, kriitika ja tänapäev
Thelema ja Crowley õpetus on mõjutanud laiemalt okultismi, kunsti, kirjandust ja populaarset kultuuri. Samas on see tekitanud palju vastuolusid: kriitikud näevad Thelemas ohtu egoismile või ennastsalgavale amoraalsusele, religioossed kriitikud peavad Crowley't ja tema praktikaid teatud juhtudel skandaalseks või lausa kuritahtlikuks. Toetajad vastavad, et õige arusaam Thelemast hõlmab selget eetilist raamistiku ja sisemist distsipliini.
Lisaks traditsioonilistele okultsetele ringkondadele on Thelema ideed jõudnud kaasaegse vaimsuse, alternatiivsete religioonide ja mõnede vastava eluviisi propageerijateni. Paljud uurivad Thelemat akadeemilisest või kultuurilisest vaatenurgast, analüüsides selle ajaloolist pärandit, filosoofilisi järelmeid ja sotsiokultuurilist mõju.
Lõpuks väärib märkimist, et Thelema ajalugu on mitmekihiline ja selles osalevad mitmed isikud ja traditsioonid: nii Rabelais' kirjanduslik kujund, 18. sajandi vaba seltskondlik praktika, kui ka 20. sajandi okultne renessanss Aleister Crowley juhtimisel. Nagu on märkinud ka Shri Gurudev Mahendranath, jagavad Rabelais, Dashwood ja Crowley Thelema jäädvustamise ja levitamise au.