Zombi (zombid): müüt, päritolu ja kujutamine popkultuuris
Zombid: müütide, päritolu ja popkultuuri kujutamine — ajalugu, uskumused, filmid, seriaalid ja videomängud. Avastage zombi-efekt ja selle kultuuriline tähendus.
Zombi on müütiline või fiktsionaalne surnud inimene, kes on "naasnud ellu" kõndiva surnukeha kujul. Selliseid "taaselustatud" olendeid nimetatakse sageli ebasurnuteks või elavateks surnuteks. Levinud arusaam Zombie-müüt pärineb eelkõige Kariibi mere piirkonnast, kus folkloris ja uskumustes on oma eripärased seletused ja rituaalid.
Päritolu ja ajalooline taust
Kariibi traditsioonides — eriti Haiti vabamaagiaga seotud uskumustes — on zombi kontseptsioon seotud nõidade või bokor'itega, kes pidid kontrollima surnuid või "äratanud" inimesi maagiliste rituaalide ja ravimtaimede abil. Teadlased on arutanud ka võimalust, et osa lugudest põhines tõepoolest psühhofarmakoloogilistel toimeil (nt teatud toksilised või uimastavad taimsed segud), kuid see teema on vastuoluline ja säärased seletused ei kata kogu müüdi mitmemõõtmelisust.
Kirjeldus ja käitumine
Kujuteldud zombid on sageli aeglase ja sihitult kõndiva käitumisega, nad võivad liikuda suurtes rühmades ja reageerida peamiselt helile või liikumisele. Populaarkultuuris on zombide toitumisharjumustena levinud kujutelm, et nad ründavad ning söövad elusate inimeste liha või isegi aju; sellised detailid varieeruvad sõltuvalt looallikast ja ajajärgust.
Tüübid ja seletused
- Traditsiooniline (voodoo) zombi: seotud maagia, ritualide ja sotsiaalsete kontekstidega Kariibi uskumustes; rõhk on inimeste kontrollimisel ja sotsiaalsel alistamisel.
- Infektsiooni- või viiruszombi: kaasaegsetes filmides ja kirjanduses esineb kõige enam sellist varianti, kus zombi tekib mingi nakkuse või mutatsiooni läbi — näiteks kujutluspildi järgi ellu äratab surnukeha kontrolliva viiruse või muu mikroorganismi levik.
- Teaduslikud ja küberzombid: mõned lood kasutavad tehnoloogiat, nagu robotid või juhtseadised, et luua "zombi" meenutavaid olekuid — siin on rõhk kontrollil, manipuleerimisel ja identiteediküsimustel.
Kujutamine popkultuuris
Zombid on muutunud väga populaarseks õudusžanris ja laiemas meedias: filmides, seriaalides, raamatutes ja videomängudes. Traditsioonilised ja uued motiivid on mõlemad leidnud oma koha. Nii on zombid sageli kasutatud ka sümbolina — näiteks tarbimiskriitika, ühiskonna lagunemise või hirmu metafoorina.
Näited populaarsetest teostest, kus zombi-teemat käsitletakse või kasutada: videomänguseeriad nagu Resident Evil (arendaja Capcom), teleseriaalid nagu The Walking Dead ja komöödia-õudusfilmid nagu Zombieland. Lisaks on olemas lugematu hulk romaane, lauamänge ja iseseisvaid filme, mis zombisid erinevalt tõlgendavad.
Sümboolika ja tähendus
Zombid kannavad sageli mitmeid metafoorseid tähendusi: nad võivad peegeldada hirme pandeemia, massilise tarbimise, ühiskondliku järjepidevuse kaotuse või identiteedikriisi ees. Sõltuvalt loo autorist saab zombist teha nii monstrumi kui ka ohvri, kelle kaudu uurida inimlikkuse piirjooni.
Nõrkused ja kaitse
Popkultuuris on zombi tavapärasteks nõrkusteks ajutised või püsivad kahjustused ajus või peavigastused; sageli mainitakse, et zombi lõplik hävitamine nõuab aju või pea tõrgeteta hävitamist. Samuti varieeruvad ellujäämisstrateegiad — alates varjatumisest ja varude soetamisest kuni kogukondliku organiseerumiseni.
Kokkuvõtlikult: zombi on rikas ja mitmetahuline kultuuriline motiiv, mille juured ulatuvad traditsioonilistest uskumustest kuni kaasaegse meediahulgaliste esitusteni. Kuigi detailid ja seletused võivad erineda, jääb zombi jätkuvalt tugevaks sümboliks ning populaarseks karakteriks erinevates lugudes ja žanrites.
Grupp näitlejaid, kes tegutsevad zombidena
Voodoo zombisid
Haitil usuvad inimesed, et voodoo-nõiad ehk "bokor" võivad surnud inimesi ellu äratada, tehes neist zombisid. Zombi on nõia kontrolli all, sest zombidel puudub vaba tahe. Arvatakse, et zombi on lõksu jäänud inimhing. Kui nõid suudab lõksu jäänud hinge kinni püüda, muutub nõid võimsamaks.
Haiti zombisid käsitlevad uuringud
Wade Davis, Kanada etnobotaanik (keegi, kes uurib taimede mõju inimestele), kirjutas zombidest kahes raamatus, "The Serpent and the Rainbow" (1985) ja "Passage of Darkness": The Ethnobiology of the Haitian Zombie (1988). Davis käis 1982. aastal Haitil ja kirjutas sellest, kuidas elavat inimest saab muuta zombiks, kui haava sisse hõõruda kaks spetsiaalset pulbrit. Esimene pulber tekitab "surmalaadse" seisundi, sest selles on teatud mürk, mida nimetatakse tetrodotoksiiniks (sama surmav mürk, mida leidub Jaapani puhurkalas). Just õiges koguses võib see panna inimese peaaegu surema, kuid mitte päris. Teine pulber paneb inimese zombilaadsesse seisundisse, kus tal ei näi olevat oma vaba tahet.
Paljud inimesed väljaspool Haitit ei usu ikka veel seda, millest Davis kirjutas, kuid Haitil usuvad paljud inimesed "zombinarkootikumidesse". See võib tähendada, et kuigi narkootikumidel ei pruugi olla inimesele mingit füüsilist mõju, võib tugev usk neid psühholoogiliselt muuta oodatud zombiks (nagu platseeboefekt).
Zombies ajaloos
Muistsed tsivilisatsioonid
Mesopotaamia mütoloogias ütles armastuse ja viljakuse jumalanna Ištar kord vihaselt:
"Isa, anna mulle Taevane härg,
Nii et ta saab Gilgameši oma eluruumis tappa.
Kui te ei anna mulle Taevas härga,
Ma lammutan Alammaailma väravad,
Ma purustan uksepostid ja jätan uksed lamavaks,
ja laseb surnute minna üles sööma elavaid!
Ja surnuid on rohkem kui elavaid!"
Keskaeg
Keskajal uskusid paljud inimesed, et surnute hinged võivad tulla tagasi kummituste kujul ja kummitada elavaid inimesi, sageli elava inimese poolt toime pandud kuriteo tõttu. Mõnikord võis kummitus tõepoolest võtta füüsilise kuju ja puudutada või rünnata asju või inimesi, mis võivad olla väga ohtlikud.
Zombid ilukirjanduses
Zombid oskavad kõndida, mõelda (mõnel juhul) ja rünnata elavaid inimesi. Enamik zombisid sööb elusate inimeste ajusid. Zombidel töötavad endiselt süda, kopsud ja väike osa ajust. Nad võivad reageerida oma keskkonnale, kuid neil puudub teadvus. Zombid suudavad liikumiseks kasutada oma luustikku ja lihaseid. Nahk on mädanenud. Nende juuksed ja küüned on maha kukkunud. Zombid on tavaliselt verega kaetud. Neil on sageli lahtised haavad ja nad on riietatud rebenenud riietesse.
Zombisid esineb palju õudus- ja fantaasiafilmides. Tavaliselt on zombi mõttetu, kohmakas surnukeha, mis sööb inimliha. Zombisid ei saa nimetada kannibaalideks, sest nad ei söö üksteist, vaid ainult elavaid inimesi. Esimesed zombijutud ilmusid 1600. aastatel. Sellest ajast alates on zombisid ilmunud paljudes raamatutes ja filmides.
Omadused
Zombifilmides on zombid peaaegu alati:
- Liikuv (liikumisvõimeline), kuid tehniliselt surnud, ilma südamelöögi või muude elutähtsate tunnusteta.
- Mädanevas (mädanevas) olekus, värvunud naha ja silmadega.
- Mittekommunikatiivne (kõneluse asemel uriseb ja ulgub).
- Emotsioonitu, ohvrite suhtes halastamatu
- Näljas inimliha järele (zombid tavaliselt ignoreerivad loomi)
- Kohmakas ja vägivaldne
- Haavatavad aju hävitamisele (mis tapab nad).
- Ei mõjuta vigastused, isegi tavaliselt surmaga lõppevad, kui aju ei ole tõsiselt kahjustatud.
- Nakkav: inimene, keda zombi hammustab, muutub zombiks.
- Äärmiselt püsiv
Zombi koos oma ohvriga filmis Plan 9 from Outer Space.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on zombi?
V: Zombie on müütiline surnud inimene, kes on kõndiva surnukeha kujul ellu naasnud.
K: Kuidas nimetatakse müütilisi asju, mis on "taaselustunud"?
V: Müütilisi asju, mis on "taaselustunud", nimetatakse ebasurnuteks ehk elavateks surnuteks.
K: Kust pärineb zombimüüt?
V: Zombimüüt pärineb Kariibi mere piirkonnast.
K: Kas zombi loetakse elavaks või surnuks?
V: Zombit peetakse ebasurnuks, mis tähendab, et ta ei ole ei elus ega surnud.
K: Kas zombid on reaalsed?
V: Zombid ei ole reaalsed ja eksisteerivad ainult mütoloogias ja väljamõeldistes.
K: Kas zombisid saab tappa?
V: Jah, zombisid saab mõnede müütide ja lugude järgi tappa.
K: Kuidas saab zombisid tappa?
V: Sõltuvalt loost või müüdist on zombi tapmiseks erinevaid viise, näiteks aju hävitamine, tulega põletamine või relvade, näiteks püsside või mõõkade kasutamine.
Otsige