Gilgameši eepos — iidne Mesopotaamia eepos ja surematuse otsing
Gilgameši eepos — iidne Mesopotaamia klassika, mis käsitleb sõprust, leina ja surematuse otsingut; mütoloogiline ja ajalooline lugu, mis on mõjutanud kirjandust ja popkultuuri.
Gilgameši eepos on iidse Mesopotaamia eepos. See on üks esimesi teadaolevaid kirjandusteoseid. Eepos on säilinud akadeemilises traditsioonis peamiselt akadeemia keeles ehk akadi keeles kirjutatud tahvlitena, kuid selle juured ulatuvad veel vanematesse Sumeri lugudesse ja lauldud poeemihooaega.
Kõige täielikum versioon, mis on tänapäeval olemas, on säilinud kaheteistkümnel savitahvlil 7. sajandil eKr Assüüria kuninga Ashurbanipali raamatukogus. Sumeri legendid ja luuletused mütoloogilisest kangelaskuningas Gilgamešist koondati tõenäoliselt pikemaks akkadi luuletuseks juba enne 7. sajandit eKr. Standardversiooni, mida sageli nimetatakse ka "Gilgameši eeposeks", peetakse traditsiooniliselt redigeerinuks mõne hilisema autori või redaktori poolt, keda nimetatakse Sin-liqe-unninniks.
Sisu lühidalt
Põhiline lugu räägib Gilgameši, Uruki kangelaskuningast, kelle iseloom ja valitsemine rahvast häirib. Jumalad loovad tema vastukaaluks metsiku ja jõulise Enkidu, kes algselt elab kariloomadena ning alles hiljem tsiviliseerub. Gilgameš ja Enkidu sõlmivad sooja sõpruse ning võtavad ette ohtlikke ettevõtmisi:
- nad tapavad Huwawa (Humbaba) kirdemetsa valvava olendi;
- nad ründavad ja võidavad Lähtepuude metsast kaitsva jumaliku härja, mille on saatnud jumalanna Ishtar, kui Gilgameš tema armusoovi tagasi lükkab;
- jumalad karistavad Enkidut ja tema surm muudab Gilgameši elu, käivitades tema eksistentsiaalse otsingu.
Pärast Enkidu surma otsustab Gilgameš leida surematuse saladuse ja läheb otsima Utnapištimi — meest, kellele jumalad on pärast suure üleujutuse päästmist andnud igavese elu. Utnapištim räägib talle üleujutuse loost (see osa eeposest on tihedalt seotud vanemate Atrahasis- ja Noa-legendidest) ning selgitab, et surematus ei ole inimesele määratud. Gilgameš leiab lõpuks küll taimi noorenduseks, kuid kaotab need ära — nende söömine jääb ära, kui madu taimed röövib. Lõpuks naaseb ta Uruki, leides lohutust oma saavutustest ja linna ehitustest.
Peamised teemad
Surematus ja inimlikkus: eepose keskne teema on surelikkuse aktsepteerimine ja inimese igatsus suurte tegude ja püsiva järeltuleku järele. Gilgameši otsing peegeldab universaalset küsimust: kuidas elada tähendusrikalt teadmisel, et elu lõpeb.
Sõprus: Gilgameši ja Enkidu vaheline side on eepose emotsionaalne süda — nende sõprus muutub hoovaks, mis õpetab mõlemale empaatiat ja vastutust.
Tsivilisatsioon vs loodus: Enkidu tsiviliseerimine ja Gilgameši ehituslikud saavutused käsitlevad konflikti ja koostööd looduse ning kultuuri vahel.
Keel, teksteosed ja kujunemine
Eepos kujunes järk-järgult: algsed lühivormis sumeri laulud ja legendid (millest mõnda on säilinud eraldi sumerikeelsetes laulusalmides) said hiljem akadi keelde tõlgituna ja pikendatuna. Vanimad akadi fragmendid pärinevad u 18. sajandist eKr (Vana-Babüloonia aeg), kuid "standardne" kaksteistatahveliline versioon on noorem ja on säilinud Ashurbanipali raamatukogust.
Tekst on kirjutatud kumerate silbikirjamärkide (kiilkirja) abil savitahvlitele. Tabletid nummerdatakse tavaliselt I–XII, kus XI tahvel sisaldab kõige tuntumat osa — Utnapištimi üleujutuse juttu. XII tahvel on hilisem lisand ja sisaldab sumerikeelset laulda tõlget.
Avastamine ja tõlkimine
19. sajandi lõpulkaevamised Ninevees (mida juhtisid muuhulgas Austen Henry Layard ja Hormuzd Rassam) tõid kaasa olulise hulk savitahvleid, mis viidi Briti muuseumi. 1872. aastal tõlkis George Smith ühe tahvli (XI), mis sisaldas üleujutuse lugu, ja see leid tekitas suurt rahvusvahelist tähelepanu, sest selles leiti paralleele Piibli Noa looga.
Mõju ja tänapäev
Gilgameši eepos on mõjutanud nii kirjandusteadust kui ka laiemat kultuuriteadvust. Eepost on tõlgitud paljudesse keeltesse ning sellest on tehtud arvukalt modernseid interpreteeringuid — romaane, näidendeid, filme, koomikseid ja muusikateoseid. Gilgameš kui motiiv esineb sageli aruteludes maagia, müütide ja inimliku eluküsimuse üle.
Lõppsõna
Gilgameši eepos jääb oluliseks allikaks, mis annab ülevaate varajasest läänetsivilisatsiooni mõtlemisest, religioonist ja kirjanduslikust kujutlusvõimest. See on eeskujuks, kuidas ühel müütilisel loos saab ühendada poliitikat, isiklikke suhteid ja eksistentsiaalseid küsimusi, mis kõlavad ka tänapäeva lugejale aktuaalselt.
Gilgameši veeuputuse tahvel akkadi keeles
Ajalugu
Gilgameš oli Uruki, iidse Sumeri linna viies kuningas. Tema oletatav ajalooline valitsemisaeg jääb ajavahemikku 2700-2500 eKr, 200-400 aastat enne esimesi teadaolevaid kirjalikke lugusid. Tema isa oli kolmas kuningas Lugalbanda.
Gilgameši eepos rääkis temast.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Gilgameši eepos?
V: Gilgameši eepos on iidse Mesopotaamia eepos.
K: Milline on Gilgameši eepose tähendus?
V: See on üks esimesi teadaolevaid kirjandusteoseid, mida sageli peetakse üheks esimeseks surematust rõhutavaks kirjandusteoseks.
K: Kes on Gilgameš eeposes?
V: Gilgameš on mütoloogiline kangelaskuningas, kes on oma valitsemisest häiritud ja masendunud.
K: Kes on eeposes Enkidu?
V: Enkidu on Gilgameši sõber, kes on pooleldi metsik ja kes võtab koos Gilgamešiga ette ohtlikke otsinguid.
K: Milline on Gilgameši eepose põhirõhk?
V: Suur osa eeposest keskendub Gilgameši kaotuse mõtetele pärast Enkidu surma.
K: Kuidas on säilinud Gilgameši eepose kõige täielikum versioon?
V: Eepose kõige täielikum versioon, mis on tänapäeval olemas, on säilinud kaheteistkümnel savitahvlil 7. sajandil eKr Assüüria kuninga Ashurbanipali raamatukogus.
K: Kas Gilgameši eepos on tänapäeval laialdaselt tuntud?
V: Jah, eepost loetakse laialdaselt tõlgetes ja kangelane Gilgameš on muutunud popkultuuri ikooniks.
Otsige