Uruk — iidne Sumeri linn ja varase Mesopotaamia tsivilisatsioonikeskus

Uruk — iidne Sumeri ja Mesopotaamia tsivilisatsioonikeskus: maailma suurim linn antiikajal, Gilgameši kodu, arheoloogilised leiud ja rikkalik ajaloo pärand.

Uruk oli iidne linn Sumeris ja hiljem Babüloonias. See asus praegusest Eufrati jõe põhjast ida pool, Eufrati iidse kuiva endise kanali ääres. See asus praeguse Iraagi territooriumil.

Uruk annab oma nime Uruki perioodile, mis oli Mesopotaamias umbes 4000 kuni 3100 eKr varasest kalkoliitikumist kuni varase pronksiajani. Sellele järgnes Sumeri periood. See mängis juhtivat rolli Sumeri varajases linnastumises 4. aastatuhande keskel eKr.

Urukis elas umbes 2900 eKr. oma kõrgajal tõenäoliselt 50 000–80 000 elanikku piiratud alal, mis oli ulatuselt ligikaudu 6 km². See oli sel ajal maailma suurim linn.

Sumeri kuningate nimekirja kronoloogia kohaselt valitses poolmüütiline kuningas Gilgameš Uruki 27. sajandil eKr. Linn kaotas oma tähtsuse umbes 2000. aastal eKr, pärast Babüloonia võitlusi Eelamiga. See jäi asustatuks kogu Seleukiidide ja Parthide ajal, kuni see lõpuks Sassaniidide ajal, vahetult enne Mesopotaamia islami vallutamist, hüljati.

Uruki leiukoht avastati 1849. aastal. Arvatakse, et Alam Mesopotaamia nimi al-ʿIrāq on tuletatud Uruki nimest.

Ajalooline ja kultuuriline tähtsus

Uruk oli üks esimesi suuri linnriike maailmas ja mängis keskset rolli varase tsivilisatsiooni kujunemisel Lähis-Idas. Linn oli nii poliitiline ja religioosne kui ka majanduslik keskus, kus arenesid välja mitmed olulised tehnoloogilised ja administratiivsed uuendused:

• Kirja ja andmete halduse algus: Urukis tekkisid proto‑kuniiformsed savitahvlid (ligikaudu 4.–3. aastatuhandel eKr), mis on laiemale maailmale tuntud kui kirja eelkäijad. Need tahvlid kandsid arveldamise, laoarvestuse ja administratiivsete toimingute kohta andmeid.
• Majanduslikud uuendused: linnas kasutati toidu- ja kaupade suuremahulist tootmist ja jaotust; levinud olid massiliselt toodetud savinõud (nt kaldservaga kausid), mis viitavad standardiseerimisele ja tööjaotusele.
• Tehnoloogia ja käsitöö: Urukist on leitud tõendeid keerukate keraamikatoodete, silinderlukkude, metallitöö oskuste ja kauplemisvõrgustike kohta, mis ulatusid kaugetesse piirkondadesse (nt obsidiaan, lapislazuli).
• Monumentaalne arhitektuur ja religioon: linnas tõsteti suuri templikomplekse — eriti Eanna (Inannale pühendatud) ja Anu piirkonnad — ning varaseid telliskiviehitusvorme ja müüre.

Uruki linnaplaneerimine ja kohad

Arheoloogilised kaevamised on näidanud, et Uruk koosnes mitmest selgesti eristuvast kvartalist. Kaks tuntumat mullaalandust on Eanna (tõenäoliselt Inanna/Ana jumalannale pühendatud templiala) ja Anu (jumal Anule pühendatud ala), kus asusid templid, administratiivhooned ja suuremad elamu- ning tööstusalad. Linn oli ümbritsetud tugevate mudast tellistest müüridega ning selle ümber kujunesid eeslinnad ja põllumajandusmaad, mis toetasid suurt rahvaarvu.

Arheoloogia ja leiud

Uruki vanimad töötlused ja algsed väljakaevamised algasid 19. sajandil; leiukoha taasavastamisega 1849. aastal sai aluse põhjalikum uurimine. 20. sajandil viidi läbi mitu arheoloogilist kampaaniat, mille käigus leiti hulgaliselt savitahvleid, silinderkohalisi pitsse, keraamikat, templiruine ja skulpturaalseid fragmente. Need leiud on andnud väärtuslikku infot varase bürokraatia, religiooni ja igapäevaelu kohta.

Uruk periood ja laienemine

Uruki periood tähistab ajajärku, mil Mesopotaamia mõjutused levisid laialdaselt kaugele: Uruki kultuur, tehnoloogiad ja majandusmudelid mõjutavad teisi piirkondi Kaukaasiast kuni Araabia poolsaare ja Anatooliani. Seda perioodi iseloomustab suurtööstuslik tootmine, administratiivne standardiseerimine ja keskse juhtimise tekkimine.

Pärand

Uruk on tänapäeva arheoloogidele ja ajaloolastele hindamatu allikas, mis aitab mõista linnaeluga seotud protsesse — urbaniseerumist, kirja ja bürokraatia tekkimist ning tsivilisatsioonide omavahelist suhtlust varasel ajal. Epohhilised juhtfiguurid ja legendid, sealhulgas Gilgameši eepose motiivid, on tagantjärele kinnistanud Uruki positsiooni kultuuriloolises mäluaines.

Märkus: Uruki uurimine jätkub; iga uus ekspeditsioon ja analüüs täpsustab meie arusaama linna ajaloost, majandusest ja ühiskonnakorraldusest.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Uruk?

K: Milline oli Uruki aeg?

K: Kuidas aitas Uruk kaasa Sumeri varajasele linnastumisele?

K: Kui palju elanikke oli Urukis selle kõrgajal?

K: Kes oli poolmüütiline kuningas, kes sumeri kuningate nimekirja järgi Uruki valitses?

K: Millal kaotas Uruk oma tähtsuse ja miks?

K: Millal avastati Uruki paik?

Otsing