Tollundi mees
Tollundi mees on 1950. aastatel Taanist leitud muumia nimi. Mees elas 4. sajandil eKr, nn eelrooma rauaajal. Pea ja nägu olid nii hästi säilinud, et teda peeti leidmise ajal ekslikult hiljutise mõrvaohvriga. Kaksteist aastat enne Tollundi mehe avastamist avastati samast soost teine sookeha, Ellingi naine.
Keha all oli õhuke kiht sammalt. Teadlased teavad, et see sammal tekkis Taani turbasoodes varasel rauaajal, mistõttu kahtlustatakse, et surnukeha paigutati sinna rohkem kui 2000 aastat tagasi varasel rauaajal. Viidi läbi C14 radiosüsiniku dateerimine: See näitas, et ta suri umbes 375-210 eKr. Turbas sisalduv hape koos hapniku puudumisega pinnase all oli säilitanud tema keha õrnad pehmed koed.
Uuringud ja röntgenuuringud näitasid, et mehe pea oli vigastusteta ning tema süda, kopsud ja maks olid hästi säilinud. Silkeborgi muuseumi hinnangul pidi ta surma ajal olema umbes 40-aastane ja umbes 1,61 m pikk. See tähendab, et ta oli isegi tolle aja kohta suhteliselt väike. Tõenäoliselt oli keha soos kokku tõmbunud.
Esimesel autopsiaaruandel 1950. aastal jõudsid arstid järeldusele, et Tollund Man suri pigem poomise kui kägistamise tagajärjel. Köis jättis nähtavaid jälgi naha sisse lõua alla ja kaela külgedele. Samas puudusid jäljed kaela tagaosas, kus oleks pidanud asuma silmuse sõlm. Pärast 2002. aastal tehtud uut uurimist leidsid kohtuekspertiisi teadlased rohkem tõendeid, mis toetasid neid järeldusi. Kuigi kaelalüli oli vigastamata (nagu see on sageli hukkunute puhul), näitas röntgenülesvõte, et keel oli väljavenitatud - see viitab hukkumisele.
Mao ja soolestik uuriti ja nende sisu testiti. Teadlased avastasid, et mehe viimane söögikord oli olnud mingi puder, mis oli valmistatud nii kasvatatud kui ka looduslikest köögiviljadest ja seemnetest: odra, linaseemne, kuldkinga (Camelina sativa), okasrohu, hariliku rohu ja kummeli.
Mehe seedesüsteemis ei olnud mingeid liha jälgi ja seedimise staadiumist oli näha, et mees oli pärast seda viimast sööki elanud 12-24 tundi. Teisisõnu, ta ei pruukinud enne surma kuni ühe päeva jooksul süüa. Kuigi sarnased köögiviljasupid ei olnud selle aja inimeste jaoks ebatavalised, märgiti kaks huvitavat asja:
- Supp sisaldas palju erinevaid looduslikke ja kultiveeritud seemneid. Kuna need seemned ei olnud kergesti kättesaadavad, on tõenäoline, et osa neist koguti meelega erilise sündmuse jaoks.
- Suppi valmistati seemnetest, mis olid saadaval ainult selle allika lähedal, kust ta leiti.
Sookehad kuivavad ja lagunevad kiiresti, kui need soost välja võetakse. Näo ilme ja üldseisundi tõttu otsustati keha paljastada. Sel ajal konserveeriti pea polüetüleenglükooliga, mis oli ainus kättesaadav materjal. See meetod ei võimaldanud keha säilitada; see kuivas ja lagunes. Tänapäeval on pea kinnitatud keha koopia külge. Mõlemad jalad ja parem pöial olid samuti hästi säilinud, kui surnukeha 1950. aastatel leiti. Seetõttu hoiti neid formaldehüüdis, et neid hiljem analüüsida. 1976. aastal tegi Taani politsei sõrmejälgede analüüsi, mistõttu Tollund Mani pöidlajälg on üks vanimaid registreeritud sõrmejälgi. Tollund Man on eksponeeritud Silkeborgi muuseumis.
Tollundi mehe jäänused pärast avastamist
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse Taanist leitud muumiat?
V: Muumia nimi on Tollund Man.
K: Millal elas Tollundi inimene?
V: Tollundi inimene elas 4. sajandil eKr, nn eelrooma rauaajal.
K: Kuidas säilitati Tollund Mani keha?
V: Turvas sisalduv hape ja hapniku puudumine pinnase all säilitasid tema õrnad pehmed koed.
K: Kui vana oli Tollundi inimene, kui ta suri?
V: Silkeborgi muuseumi hinnangul pidi ta surma ajal olema umbes 40-aastane.
K: Kui pikk oli Tollund Man?
V: Ta oli umbes 1,61 m pikk.
K: Millised tõendid viitavad sellele, et ta suri pigem poomise kui kägistamise tagajärjel?
V: Tema lõua all ja kaela külgedel olid nahal nähtavad jäljed ning röntgenülesvõte näitas, et tema keel oli väljavenitatud - mõlemad viitavad poomise tagajärjel toimunud surmale.
K: Mida avastasid teadlased Tollundi mehe viimase söögikorra kohta?
V: Tema viimane söögikord koosnes mingist pudrust, mis oli valmistatud nii kasvatatud kui ka looduslikest köögiviljadest ja seemnetest, näiteks odrast, linaseemnetest, kuldkingast (Camelina sativa), okasroost, harilikust ja kummelist - liha ei sisaldanud mingeid jälgi.
