Ülempaleoliitikum: Ülevaade vanakiviaja (40–10 tuh. a) kultuuridest ja leiudest

Ülempaleoliitikum: põhjalik ülevaade 40–10 tuh. a vanakiviaja kultuuridest, koopamaalingutest, Peștera cu Oase leidudest, Homo sapiens’i levikust ja matmisrituaalidest.

Ülempaleoliitikum (ülemine paleoliitikum või hiliskiviaeg) on paleoliitikumi kolmas ja viimane osa. See kestis umbes 40 000 kuni 10 000 aastat tagasi. Inimesed kasutasid tööriistu jahipidamiseks ja kalapüügiks. Nad arendasid ka koopamaalinguid. Sel perioodil kadus neandertallane täielikult, jättes Homo sapiens'i ainukeseks säilinud liigiks inimsugukonnast. Selle aja jooksul toimusid suured tehnoloogilised ja kultuurilised muutused: tekkisid peenelt töötatud kiviterad ja -lõiked, luust ning sarvest valmistatud tööriistad, kombineeritud (komposiit) tööriistad ning esimesed tõhusamad nõelad ja rõivad, mis võimaldasid elada külmema kliimaga aladel.

Euroopas, Aasias ja Aafrikas tuntakse seda aega kui vana kiviaja viimast osa. Regionaalselt tekkisid mitmed iseloomulikud kultuurid ja tehnikad (näiteks Euroopa Aurignacien, Gravettién, Solutréen ja Magdalenien), mis erinesid reklaamitud kohalikust ökoloogiast ja toitumisviisidest. Ülempaleoliitikumile iseloomulik on suurem liikumine ja ränne, eriti pärast külmemate perioodide taandumist.

Esimesed Lääne-Euroopast leitud kaasaegsed inimesed pärinevad umbes 36 000 aastat tagasi. Need fossiilid leiti Rumeenia edelaosas. Leiud tehti kivikoopast nimega Peștera cu Oase. Need varased Homo sapiens'i näited näitavad nii morfoloogilisi jooni, mis on sarnased hilisemate euroopa populatsioonidega, kui ka tunnuseid, mis viitavad võimalikule segunemisele teiste rühmadega (nt neandertallastega).

Lascaux' koopamaalingud pärinevad sellest ajavahemikust. Need kuuluvad alates 1979. aastast UNESCO maailmapärandi hulka ja asuvad Prantsusmaal. Lascaux' maalid ja teised selle aja kunstinäited (koopamaalingud, väikesed kujukesed ja graveeringud) näitavad keerukaid kujutamisviise, looma- ja mõnikord inimfiguure ning sümboolikat. Pigmentideks kasutati peamiselt räpast ja taimseid värvaineid ning tehnika hõlmas õhupritsimist, pintslit ja graveerimist.

Ülempaleoliitikumis kujunesid ka esimesed selged märgid sotsiaalsest ja sümboolsest käitumisest: isikukaunistused (helmeste ja ripatsite valmistamine), portatiivne kunst (väiksed nikerdused, nn Venus-kujud) ning keerukamad matmisrituaalid. Toitumine oli mitmekesine – suuremad saaglooma­jahid (mammut, põdrad, pühvlid meestes piirkonniti), kalapüük, kogumine, linnu- ja mereannipüük – ning elatuskasutused sõltusid aastaajast ja asukohast. Külmema kliimaga perioodidel levisid tehnoloogiad, mis võimaldasid paremat soojustamist (nt õmblusniitide ja nõelte kasutus), aga ka liikumine lõunapoolsetele aladele.

• Tehnoloogilised uuendused: pikad teralõiked (blade technology), burinid, lõiketööriistad, luu- ja sarvetööriistad, komposiittööriistad ja odad.
• Kultuurilised väljendused: koopamaalingud, portatiivne kunst, skulptuurid (nt Venus-figuurid), ornamentika ja kehaäritused.
• Sotsiaalsed ja rituaalsed tavad: matused koos esemetega, pigmendi (okker) kasutus rituaalides ning esivanemate kummardamine või teiste surnute meeldetuletamine.
• Keskkonna- ja kliimamuutused: perioodilised jäätumise faasid ja nende järgnenud soojenemised, mis mõjutasid jaotust, saagikust ja liikumismustreid (nt Last Glacial Maximumi mõju umbes 26–19 tuh. a tagasi).

Tõendid surmajärgse elu uskumuse kohta ülempaleoliitikumis hõlmavad matmisrituaalide ja esivanemate kummardamise ilmnemist: kivimatte, surnute paigutamist kindlatesse asenditesse, okkri (punane värv) kasutamist matustel ning mõnikord ka graveerimiseks või rituaalsete esemete lisamist hauakaevetesse. Need praktikad viitavad mitte ainult praktilistele matuseviisidele, vaid ka sümboolsele mõtlemisele ja usu olemasolule mingisugusesse „pärastellu“ või esivanemate rolli kogukonna elus.

Ülempaleoliitikum on olulise tähendusega ajajärk, sest paljud selle aja saavutused – täiustatud tööriistad, sümboolne mõtlemine ja kunst – moodustavad aluse hilisemale põllumajanduselukorrale ja kultuuride arengule. Kuigi paljud üksikasjad igapäevaelust ja uskumustest jäävad osaliselt oletuslikuks, annavad leidevaarid ja analüüsid selge pildi sellest, kuidas inimesed kohanesid erinevate keskkondadega ning arendasid keerukaid sotsiaalseid ja teknoloogilisi lahendusi.

Kultuur

Veenuse figuurid

Võimalik, et varaseimate kunstijälgede hulka kuuluvad Veenuse figuurid. Need on figuurid (väga väikesed kujud), mis kujutavad naisi, enamasti rasedaid, kelle rinnad on nähtavad. Figuurid leiti Lääne-Euroopast kuni Siberini. Enamik neist on 20 000-30 000 aasta vanused. On leitud kaks figuuri, mis on palju vanemad: Marokost leiti Tan-Tani Veenus, mis on dateeritud 300 000 kuni 500 000 aastat tagasi. BerekhatRamiVeenus leiti Golani kõrgustelt. See on dateeritud 200 000-300 000 aasta vanuseks. See võib olla üks varaseimaid asju, mis näitavad inimkuju.

Figuuride valmistamiseks kasutati erinevaid kiviliike, luid ja elevandiluud. Mõned neist on valmistatud ka savist, mida seejärel põletati lõkkes. See on üks varaseimaid teadaolevaid jälgi keraamika kasutamisest.

Tänapäeval ei ole teada, mida need kujukesed nende valmistajate jaoks tähendasid. On kaks põhiteooriat:

• Need võivad olla inimese viljakuse kujutised või olla tehtud selle abistamiseks.
• Nad võivad kujutada (viljakus)jumalannasid.

Teadlased on välistanud, et need figuurid olid seotud põldude viljakusega, sest figuuride valmistamise ajal polnud põllumajandust veel avastatud.

Kaks vanemat figuuri võivad olla tekkinud peamiselt looduslike protsesside tagajärjel. Tan-Tani Veenus oli kaetud ainega, mis võis olla mingi värv. See aine sisaldas raua ja mangaani jälgi. Berekhat Rami figuuril on jäljed, et keegi on seda tööriistaga töödelnud. 1997. aastal tehtud uuringus väidetakse, et need jäljed ei saanud olla ainult looduse poolt jäetud.

Koopamaalingud

Koopamaalingud on maalid, mis on tehtud koobaste seintele või katustele. Paljud koopamaalingud kuuluvad paleoliitikumi ajastusse ja pärinevad umbes 15 000 kuni 30 000 aastat tagasi. Kõige kuulsamad on need, mis asuvad Hispaanias Altamira ja Prantsusmaal Lascaux' koobastes. ^p545 Euroopas on umbes 350 koobast, kust on leitud koopamaalinguid. Tavaliselt on maalitud loomi, näiteks auroksi, piisonit või hobust. Miks neid maalinguid tehti, ei ole teada. Need ei ole lihtsalt dekoratsioonid kohtadest, kus inimesed elasid. Koopad, kust neid on leitud, ei näita tavaliselt märke sellest, et keegi oleks neis elanud.

Üks vanimaid koopaid on Chauvet' koobas Prantsusmaal. Koopas olevad maalid jagunevad kahte rühma. Üks on dateeritud umbes 30 000-33 000 aasta vanuseks, teine 26 000 või 27 000 aasta vanuseks. ^p546 Vanimad teadaolevad koopamaalingud, mis põhinevad radiosüsiniku dateeringul "joonistustest, tõrvikujälgedest ja põrandatest saadud mustast". 1999. aasta seisuga on teatatud 31 koopast võetud proovi dateeringud. Vanimad maalid on dateeritud 32 900±490 aasta taguseks.

Mõned arheoloogid on kahtluse alla seadnud dateerimise. Züchner usub, et need kaks rühma pärinevad 23 000-24 000 ja 10 000-18 000 aasta tagusest ajast. Pettitt ja Bahn usuvad, et dateerimine on vastuoluline. Nad ütlevad, et inimesed nendel ajavahemikel värvisid asju erinevalt. Samuti ei tea nad, kust on pärit mõne asja värvimiseks kasutatud süsi ja kui suur on värvitud ala.

Paleoliitikumi inimesed joonistasid hästi. Nad tundsid perspektiivi ja teadsid erinevaid viise, kuidas asju joonistada. Samuti oskasid nad jälgida maalitud loomade käitumist. Mõned maalid näitavad, kuidas maalitud loomad käitusid. Maalid võisid olla olulised rituaalide jaoks.

Willendorfi Veenus on tuntud figuur. See on valmistatud umbes 25.000 aastat tagasi.


Hobune Lascaux' koobastest Prantsusmaal, umbes 16 000 aastat vana.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ülempaleoliitikum?

K: Milleks kasutasid inimesed ülemise paleoliitikumi ajal tööriistu?

K: Mida arendasid inimesed ülempaleoliitikumi ajal?

Küsimus: Mis juhtus neandertallasest inimesega ülempaleoliitikumi ajal?

K: Millal leiti Lääne-Euroopast esimesed kaasaegsed inimesed?

K: Kust leiti Lääne-Euroopas esimesed kaasaegse inimese kivistised?

K: Millised on tõendid usu kohta surmajärgsesse ellu ülempaleoliitikumi ajal?

Otsing