Perspektiiv: mis see on graafikas ja kuidas see 3D-efekti tekitab

Graafikas on perspektiiv selle kujutamine, kuidas kujutis on silmale nähtav. Tegemist on sellega, kuidas kolmemõõtmelise objekti nurk ja kaugus kujutatakse tasasel pinnal. Reaalse stseeni loomiseks joonistatakse objektid väiksemaks, et näidata, et need on kunstiteost vaatavast inimesest kaugemal. Samuti joonistatakse objekti mõõtmed erinevalt, sõltuvalt sellest, kus on vaatejoon. Objekti mõõtmed piki vaatejoont joonistatakse tavaliselt lühemaks kui mõõtmed üle vaatejoone. Seda nimetatakse esilühendamiseks ja seda kasutatakse selleks, et tekitada tasasel pinnal kolmemõõtmeline mulje.

Maastikumaalidel on horisondijoon. See joon kujutab objekte, mis on lõpmatult kaugel. Nad on kahanenud, kauguses, nagu objektid Maa horisondil. Horisontitaseme kõrguse muutmine muudab pildi vaatepunkti. Maal lamaval inimesel, kes vaatab üles, oleks teistsugune vaade kui inimesel, kes vaatab redelilt alla.

Mis on perspektiivi põhimõte?

Perspektiiv põhineb lihtsal vaatlusel: mida kaugemal objekt on, seda väiksemana see silmale tundub. Kujutades seda optilist efekti õigete geomeetriliste reeglite järgi, saab ka kaks‑ või paberipinnal otse edasi antud kujutis tunduda ruumikas ja sügav. Perspektiiv kasutab selleks horisondijoont (silma taset), kadumispunkte (vanishing points) ja jooni, mis viivad nendesse punktidesse.

Peamised perspektiivitüübid

• Ühepunktiline perspektiiv – kõik paralleelsed horisontaalsed jooned on suunatud ühte kadumispunkti. Sobib näiteks koridori või rööbastega vaate jaoks.
• Kahespunktiline perspektiiv – kasutatakse ruumi või hoone nurga kujutamisel; horisontaalsed jooned lõikuvad kahel eri kadumispunktil.
• Kolmepunktiline perspektiiv – lisaks kahe horisontaalse kadumispunkti juures on ka vertikaalne kadumispunkt (näiteks kõrge hoone all‑ või ülaltvaates), mis annab tugevalt dünaamilise mulje.
• Isomeetriline ja ortograafiline projekteerimine – perspektiivi alternatiivid tehnilises joonistamises ja mõnes videomängus; ei kasuta kadumispunkte ja objektide suurus ei kahanegi kauguse järgi.

Muud sügavuse vihjed

• Atmosfääriline (aerial) perspektiiv – kauged objektid tunduvad heledamad, vähem kontrastsed ja sinakamad, sest õhk hajutab valgust.
• Varjud ja valgustus – varjud annavad kujule ruumilisuse ja näitavad kaugust ning kõrgust.
• Suurusjärk ja kattumine – lähemal olev objekt katab kauemal asuvat ja on suurem; see on üks lihtsamaid sügavusvihjeid.

Kuidas joonistada perspektiivi samm‑sammult (põhimeetod)

• Määra vaatepunkt ehk silma tase ja tõmba horisondijoon.
• Vali kadumispunkt(id) horisondijoonel (ühe, kahe või kolme punktiline süsteem sõltuvalt vaatenurgast).
• Joonista objektide põhi‑ ja suunajooned, mis liiguvad kadumispunktide poole. Need jooned aitavad määrata objekti perspektiivset kuju.
• Lisa vertikaalsed ja horisontaalsed jooned, hoides proportsioonid õiged (esilühendamine ehk foreshortening tuleb arvesse võtta).
• Viimistlus: varjud, tekstuurid ja atmosfääriline perspektiiv tugevdavad sügavustunnet.

Perspektiiv 3D‑graafikas ja fotograafias

Arvutigraafikas räägitakse sageli perspective projection (perspektiivne projekteerimine) ja orthographic projection (ortograafiline projekteerimine). Esimene matkab kolmemõõtmelise maailma ekraanile nii, nagu inimene seda näeks — kaugemad objektid kahan­duvad. Ortograafiline kujutab objekti mõõtmeid ilma kahanemiseta (kasulik tehnilistel joonistel ja mõnes lauamängu tüüpi mängus).

Fotograafias mõjutab perspektiivi ka objekti kaugus ja objektiiv: laia nurgaga objektiiv rõhutab esilühendust ehk lähivõtted näivad mahukamad, teleobjektiiv "surub" ruumi kokku ja objektid tunduvad lähemal üksteisele.

Kasutus ja loomingulised võimalused

• Arhitektuuris ja linnaplaneerimises kasutatakse perspektiivi realistlikeks vaadeteks ja visandamiseks.
• Maastiku‑ ja figuraalmaalis võimaldab perspektiiv luua loo ja vaatepunkti tunde (madal horisondijoon tekitab dramaatilisuse, kõrge horisondijoon rahulikuma vaate).
• Anamorfne perspektiiv (anamorfoos) loob pildil ainult teatud vaatenurgast arusaadava kuju — seda kasutatakse tänavakunstis ja optilistes illusioonides.

Praktilised nõuanded algajale

• Alusta lihtsatest objektidest: kastidest, teest, rööbasteest — need aitavad mõista kadumispunktide tööd.
• Praktiseeri joonistamist eri vaatepunktidest: madal, kõrge ja silmatase. Võrdle tulemusi.
• Kasutage abiks joonlauda või digitaalset ristkülikvõrku, mis aitab hoida jooned täpsed.
• Ära unusta valguse ja varju rolli — need viivad perspektiivi täiustamiseks väikese vaevaga edasi.

Levinud vead

• Kadumispunktide sobimatu paigutus — kui jooned ei kohtu täpselt, jääb perspektiiv „katki”.
• Mittearvestatud esilühendamine — näiteks aiapostid joonistatakse kõik ühesuurustena, kuigi nad peaksid kauguse tõttu kahanema.
• Segamine horisondi ja vaatepunkti mõistetega — horisondijoon on alati silma kõrgusel, vaatepunkt võib olla pildil kujutatud koht või koha „tunne”.

Kokkuvõttes on perspektiiv võimas vahend ruumi ja sügavuse illusiooni loomiseks nii traditsioonilises maalis kui ka digitaalses graafikas. Selle mõistmine ja teadlik kasutamine avab loomevõimalusi alates realistlikest vaadetest kuni eriefektide ja visuaalsete illusioonideni.

Põhikontseptsioon

Perspektiiv toimib, kujutades valgust, mis liigub stseenist läbi kujuteldava ristküliku (maali) vaataja silmani. See sarnaneb vaatajale, kes vaatab läbi akna ja maalib nähtu otse aknaklaasile. Kui vaadata samast kohast, kust aknaklaas on maalitud, oleks maalitud kujutis identne sellega, mida nähti läbi värvimata akna. Iga maalitud objekt stseenis on akna teisel poolel oleva objekti lame, vähendatud versioon.

Hogarthi satiir valeperspektiivist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on perspektiiv graafikas?

K: Mida tähendab objektide joonistamine kunstiteoses väiksemaks?

K: Mis on esilühendamine?

K: Mis on horisondijoon maastikumaalidel?

K: Kuidas mõjutab horisondijoone kõrguse muutmine maastikumaalidel pildi vaatepunkti?

K: Mis on perspektiivi eesmärk graafikas?

K: Mille poolest erinevad maastikumaalid perspektiivi poolest teistest maalitüüpidest?

Otsing