Pointillism ehk punktmaal: ajalugu, põhimõtted ja kuulsad kunstnikud

Pointillism ehk punktmaal: avasta selle ajalugu, tehnika põhimõtted ja kuulsad meistrid (Seurat, Signac, Pissarro, van Gogh) — värvipunktide lummav maailm.

Pointillism on maalimisviis, mille puhul kujutiste moodustamiseks kasutatakse väikeseid eraldiseisvaid puhtast värvist koosnevaid punkte. Kunstnik maalib pildi sadade pisikeste punktidega, peamiselt punase, kollase, sinise ja rohelise värviga ning valge värviga. Vaataja silm ja mõistus segab värvid kokku, et tekiksid nende värvide erinevad varjundid, samuti oranž, lilla, roosa ja pruun, sõltuvalt sellest, kuidas värvipunktid on paigutatud. Pointillism rõhutab optilist segamist ehk värvide kokkusulandumist vaataja silmas, mitte värvide füüsilist segamist paletil.

Ajalugu ja areng

Georges Seurat, algselt impressionistlik maalikunstnik, ja Paul Signac arendasid selle tehnika välja 1886. aastal. Nad lähtusid teadlikust värviteooriast ja katsetasid, kuidas värviosakeste paigutus mõjutab pildi helgust ja koloriiti. Liikumist, mida Seurat ja tema kaaslased arendasid, hakati sageli nimetama ka neoimpressionismiks; selle termini lõi kunstikriitik Félix Fénéon, kes rõhutas meetodi teaduslikku lähenemist värvile ja kompositsioonile.

Alguses võeti pointillismi vastu vastuoluliselt: Kunstikriitikud, kes nende töid nägid, naersid selle üle ja nimetasid seda solvanguna "pointillismiks". Seda nimetust kasutatakse endiselt, kuid seda ei peeta enam solvanguks. Aja jooksul hakkasid mitmed tuntud kunstnikud tehnikat kas aktiivselt võtma või selle mõju oma loomingus märkama; teiste hulka kuulusid Camille Pissarro ja mõnel maalil Vincent van Gogh.

Põhimõtted ja tehnika

• Optiline segamine: Erinevalt traditsioonilisest paletisegamisest ei kombineeri pointillisti maalijad värve paletil; nad kannavad eri värve lõuendile väikeste punktidena ja lasevad vaataja silmal need optiliselt kokku segada.
• Värviteooria kasutamine: Kunstnikud valisid plaane põhivärvide ja nende kontrastide järgi, et saavutada tugevam helgus ja puhtamad toonid võrreldes füüsilise segamisega.
• Punkti kuju ja suurus: Kuigi termin viitab punktidele, võivad punktid olla ka väiksemad täpid, tupsud või lühikesed pintslitõmbed. Paljud pointillismi tööd kasutavad enam-vähem ühesuuruseid elemente, et säilitada ühtlane tekstuur.
• Materjalid: Pointillismi tehakse tavaliselt õlivärvidega, sest need on paksemad ja ei jookse lõuendile maalimisel üksteise sisse; kasutatakse ka tugevasti pigmenteeritud värve ja tihti hästi liimitud või primed lõuendeid.

Võrdlus impressionismiga ja terminid

Kuigi pointillism tekkis impressionismi lähistel ja jagab selle liikumise huvi valguse ning värvi vastu, on põhiline erinevus lähenemises: impressionistid tuginesid kiiretele pintslitõmmetele ja hetkevaatele, samas kui pointillismi eesmärk oli paikne ja metoodiline punktide asetamine, mis järgib värviteooriat. Mõnikord eristatakse ka termineid pointillism (punktitehnika) ja divisionism (värvi jaotamise, ehk värviosakeste eraldamise rõhutamine) — need terminid võivad ajalooliselt kattuda.

Tuntud teosed ja kunstnikud

Seurat'i kuulsaim töö on "Un dimanche après-midi à l'Île de la Grande Jatte" (Pühapäev pärastlõunal Île de la Grande Jatte'il, 1884–1886), mis on näide tema range, metoodilisest punktitehnikast ja värviplaneetist. Paul Signac laiendas meetodit levitades seda laiemaformaadilistele kompositsioonidele ja säravamatele palettidele. Teised kunstnikud, kes pointillismi kasutasid või selle mõju all tegutsesid, on näiteks Camille Pissarro (hilisemates töödes) ning mõnede allikate järgi ka Vincent van Gogh teatud teostes.

Mida tasub teada vaatajana

• Vaataja kogemus sõltub vaatamisest kauguselt: lähedalt näeb eraldiseisvaid värvipunkte, kaugemalt sulanduvad need silme ees üheks tervikuks.
• Pointillism võib anda pildile suurema värvihelguse ja selguse kui traditsiooniline segatud palett, kuid nõuab ka tähelepanelikku vaatamist, et mõista värvide ja punktide mõju.
• Tänapäeval on pointillismi ideid kasutatud ka graafikas, fototöötluses ja digitaalses kunstis, kus piksleid saab käsitleda analoogiliselt punktidele maalil.

Tähendus ja pärand

Pointillism oli oluline samm värviteaduse ja kunstilise eksperimendi ühendamisel. See laiendas arusaama sellest, kuidas inimene näeb ja töötab värvide kombinatsioonidega, ning mõjutas järgnevate kunstnike lähenemisi värvile ja pintslitööle. Kuigi stiil ise oli lühiajalisemalt peamine suund lõpp-19. sajandil, on selle ideed — teadlik värikasutus, optiline segamine ja struktureeritud kompositsioon — jäänud oluliseks osaks kunstiajaloost.

Küsimused ja vastused

K: Mis on pointillism?

K: Kes töötas selle tehnika välja?

K: Kuidas reageerisid kunstikriitikud, kui nad esimest korda nägid pointillisti maale?

K: Kuidas loovad traditsioonilised maalijad oma teoseid?

K: Milline näeb pointillistlik maal tavaliselt välja?

K: Milliseid värve kasutatakse tavaliselt pointillismi puhul?

Otsing