Fototöötlus — mõiste, retušeerimine, meetodid ja tööriistad

Fototöötlus: mõisted, retušeerimine, meetodid ja tööriistad (Photoshop, GIMP jt) — kuidas parandada, muuta või luua pilte professionaalselt ja eetiliselt.

Fototöötlus on piltide muutmise ja kohandamise protsess. Need pildid võivad olla digitaalsed fotod, illustratsioonid, väljatrükid või fotod filmil. Mõnd liiki redigeerimist, näiteks õhupintseldamist, tehakse käsitsi ja teisi tehakse selliste fototöötlusprogrammide abil nagu Photoshop, Gimp ja Microsoft Paint. Fototöötlust tehakse mitmel põhjusel: vigade parandamine, visuaalne parendamine, loominguline kompositsioon ja vahel ka piltide täielik loomine nullist. Paljusid modellide fotosid retušeeritakse, et eemaldada näiv viga või kohandada välimust — seda kutsutakse sageli retušeerimiseks, airbrushinguks või photoshoppinguks, isegi kui täpselt selle nimega tööriista ei kasutata. Muud põhjused fototöötluseks on näiteks vigade parandamine (punased silmad, kontrast, heledus jne), nalja tegemine ja inimeste petmine. Fototöötlust kasutatakse ka täiesti uute piltide koostamiseks või kunstiliseks väljenduseks.

Levinumad fototöötluse meetodid

• Välimuse retušeerimine: naha siledamine, plekieemaldus, hammaste heledamaks muutmine, varjud ja rõhutused.
• Värvi- ja valguskorrektsioon: kontrasti, heledust, valgetasakaalu ja värvivibrantsuse reguleerimine.
• Kärpimine ja kompositsioon: kadreerimine, perspektiivi korrigeerimine ja elementide ümberpaigutamine pildi tasakaalu parandamiseks.
• Kihtide ja maskide kasutamine: osade valikuline muutmine ilma originaali püsivalt muutmata.
• Komposiitimine ja montaaž: mitme foto ühildamine (nt tausta asendamine või objektide lisamine).
• Teravustamine ja müravähendus: detailide rõhutamine ja pildi kvaliteedi parandamine vähese valguse korral tehtud fotodel.
• Panoraam- ja HDR-tehnikad: mitme eksponeeringu või kaadri ühendamine laiemaks dünaamikaks või vaatevälja suurendamiseks.
• Generatiivsed ja tehisintellekti tööriistad: sisu täiendamine (nt generatiivne täitmine), automaatne maskimine, stiilivahetus ja üleskaleerimine.

Tööriistad ja failivormingud

Fototöötluseks kasutatakse nii professionaalseid kui märksa lihtsamaid programme ja äppe. Näited on juba mainitud Photoshop, Gimp ja Microsoft Paint, lisaks on populaarne Adobe Lightroom kiirmenetluste ja RAW-arenduse jaoks, samuti arvukad mobiilirakendused (nt Snapseed, VSCO). Tänapäeval lisanduvad juhtivatele programmidele sageli pluginate ja tehisintellektil põhinevad tööriistad, mis automatiseerivad keerukaid protsesse.

Levinud pildifailide formaadid: JPEG (suurim levik, kokkusurumine), PNG (läbipaistvus), TIFF (kvaliteetne salvestus, sageli trükiks) ja RAW (fotokaamera toorandmed, mis annavad maksimaalse paindlikkuse töötlemisel).

Töövoog — lihtsustatud sammud

1. Impordi ja varukopeeri originaalfailid (eriti RAW).
2. Algne RAW- või üldine värvi- ja heledustasandite korrigeerimine.
3. Kaadri korrektsioon: perspektiiv, kärpimine ja kompositsioon.
4. Detailne retušeerimine kasutades kihtide ja maskide võimalusi.
5. Värvikalibreerimine ja lõplik värvistilistika (color grading).
6. Teravustamine ja müra vähendamine vastavalt väljundile.
7. Eksport sobivasse formaati ja suurusesse (veeb, trükk, säilitamine).

Eetika ja õigus

Fototöötlusel on ka eetilised ja õiguslikud aspektid. Ajalehtedes ja dokumentaalfotograafias eeldatakse pildi usaldusväärsust — liigne manipuleerimine võib eksitada publikut. Turunduses ja reklaamis on sageli nõutud selge märge, kui pildi sisu on oluliselt muudetud. Lisaks võib piltide muutmine ilma loata rikutud isikute õigusi või autoriõigust: oluline on järgida lepinguid, mudeli nõusolekut ja autoriõiguse reegleid. Uuemaks probleemiks on ka deepfake'-id ja generatiivsed manipuleerimised, mis võivad tekitada valeinformatsiooni või kahjustada inimeste mainet.

Nõuanded alustajale

• Õpi põhitõed: valgus, kompositsioon ja värviteooria aitavad saavutada paremaid tulemusi kui ainult filtrite kasutamine.
• Töötle RAW-formaadiga, kui võimalik — see annab suurema paindlikkuse kvaliteetseks paranduseks.
• Kasu kihtidest ja maskidest: need annavad mittepurustava (non-destructive) töövoo ja lihtsustavad vigade parandamist.
• Salvesta versioone ja hoia originaali alles — nii on lihtne vigu tagasi pöörata.
• Ole eetiline: märgi tugevad manipuleerimised ning küsi luba, kui pilt mõjutab teiste õigusi või mainet.

Fototöötlus on võimas ja mitmekülgne ala: see võimaldab parandada tehnilisi vigu, väljendada loomingulisust ning luua uusi visuaalseid narratiive. Samas toob see kaasa vastutuse — nii kunstilise kui ka eetilise — ning nõuab oskust ja kriitilist silma, et tulemused oleksid nii efektsed kui ka ausad.

Ajalugu

Esimene teadaolev näide fototöötlusest toimus 1860. aastatel president Abraham Lincolni fotoga. Enne arvutite leiutamist pidid inimesed pilte käsitsi redigeerima. Mõnda toimetamist tehti fotode kokku kleepimise teel. Kasutati ka selliseid vahendeid nagu tint, värv ja pintsel. Suurendajad tegid suuremaid pilte ja võimaldasid kohandusi, näiteks erinevate osade heledamaks või tumedamaks muutmist.

1980. aastatel tehti personaalarvutite jaoks fototöötlusprogramme. Adobe Photoshopi esimene versioon ilmus 1987. aastal. Sellest ajast alates on sellest saanud üks populaarsemaid fototöötlusprogramme. See on nii populaarne, et paljud inimesed kasutavad nüüd sõna "photoshop" fototöötluse all üldiselt.

2011. aastal ilmusid App Store'is esimesed fototöötluse mobiilirakendused. Esimene oli Fotolr Photo Editor. Teised rakendused on tehtud teistele mobiilsetele operatsioonisüsteemidele. Need rakendused võimaldavad lihtsat toimetamist ja fotode jagamist nutitelefoni ja tahvelarvuti abil.

Tänapäeval valitsevad veebis tasuta fototöötluse veebirakendused, näiteks Flickr, Vectr ja FotoJet.

Palju aastaid on enamik professionaalseid fototöötlejaid kasutanud Adobe Photoshopi.

Vanad fototöötlusvahendid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on fototöötlus?

K: Milliseid programme kasutatakse tavaliselt fototöötluseks?

K: Miks tehakse fototöötlust modellide jaoks?

K: Millised on mõned põhjused, miks fotot töödelda?

K: Mis on fototöötlus?

K: Kas fototöötlusel on negatiivne tähendus?

K: Kuidas tehti traditsioonilist redigeerimist enne programmide kasutamist?

Otsing