Veebirakendus
Veebirakendus on tarkvararakendus, mis töötab kaugserveris. Enamasti kasutatakse veebibrausereid veebirakendustele juurdepääsu võimaldamiseks võrgu, näiteks Interneti kaudu. Mõnda veebirakendust kasutatakse intranetis, näiteks ettevõtetes ja koolides. Veebirakendused erinevad teistest rakendustest, sest neid ei ole vaja paigaldada.
Mõned näited veebirakendustest on järgmised: Facebook (sotsiaalne võrgustik), Flickr (fotode jagamine), Mibbit (vestlus) ja Wikipedia.
Veebirakendused on populaarsed, sest enamikul arvutite operatsioonisüsteemidel on veebibrauserid. Programmeerijad saavad veebirakendust hõlpsasti muuta. Kasutajad ei pea nende muudatuste nägemiseks installima uut tarkvara.
WorldClocki ikoon.
Eelised ja puudused
Eelised
- Veebirakendused töötavad "brauseri sees"; keerulist paigaldamist ei ole vaja.
- Veebirakendused nõuavad kliendil väga vähe kettaruumi (või arvutusvõimsust). Kõik, mida klient teeb, on andmete kuvamine.
- Veebirakendused lahendavad mõned "ühilduvusprobleemid" (Windows, Mac, Linux); vaja on vaid brauserit.
- Paljudel juhtudel salvestatakse andmeid ka eemalt. Nagu ka muude pilvandmetöötluste puhul, võib see võimaldada lihtsat suhtlemist ja koostööd.
- Abi suhtlemiseks ja posti jaoks
Puudused
- Kuna nad töötavad veebibrauseris, siis "näeb" enamik veebirakendusi välja väga erinev tavaprogrammidest. Kasutajakogemus või kasutusmugavus on teistsugune ja mõnele võib see mitte meeldida.
- Veebirakendused tuleb kodeerida nii, et need järgiksid standardeid. Kasutada saab mis tahes brauserit, mis samuti järgib standardit. Väikesed muudatused teatava brauseri standardite rakendamises võivad takistada selle brauseri kasutamist veebirakenduses.
- Veebirakendused vajavad kogu aeg ühendust serveriga, kus rakendus töötab. See ühendus võib vajada teatavat ribalaiust. Ilma piisava ühenduseta ei pruugi rakendus muutuda kasutatavaks; halvimal juhul võivad andmed kaduda.
- Paljud rakendused sõltuvad serverist, mis neid majutab. Kui server lülitatakse välja või kui ettevõte läheb pankrotti, ei ole rakendus enam kasutatav. Traditsioonilised rakendused jätkavad tööd.
- Veebirakendust pakkuval ettevõttel on selle üle täielik kontroll. See tähendab ka seda, et nad võivad käivitada uue versiooni siis, kui nad seda soovivad; võimalust vähem populaarset versiooni "vahele jätta" ei ole.
- Paljudel juhtudel salvestatakse andmeid ka eemalt. Andmeid ei pruugi olla võimalik eksportida, et neid saaks kasutada mõne teise rakendusega.
- Ettevõte saab teoreetiliselt jälgida kõike, mida kasutajad teevad. See võib põhjustada probleeme privaatsusega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on veebirakendus?
V: Veebirakendus on tarkvararakendus, mida saab käivitada ilma kliendile installeerimata ja millel on mitu osa.
K: Millised on veebirakenduse erinevad osad?
V: Veebirakenduse erinevad osad on osa, mis töötab kaugel asuvas veebiserveris, ja teine osa, mis töötab kliendil, tavaliselt veebibrauseris.
K: Kuidas veebirakenduse eri osad omavahel suhtlevad?
V: Veebirakenduse eri osad suhtlevad omavahel arvutivõrgu, näiteks Interneti kaudu, kasutades HTTP-protokolli.
K: Mis on kliendi-teeneri mudel?
V: Klient-server-mudel on rakenduste disain, mille puhul tarkvararakendused on jagatud osadeks, mida tavaliselt nimetatakse kihtideks.
K: Mitu tasandit on tavaliselt kolme tasandi rakenduses?
V: Kolmetasandiline rakendus koosneb tavaliselt kolmest tasandist: Esitlustasand, rakendustasand ja salvestustasand.
K: Millised on mõned tavalised näited veebirakendustest?
V: Mõned tavalised näited veebirakenduste kohta on need, mida kasutatakse veebipostiks, internetipanganduseks ja sotsiaalmeedia saitidel, nagu Wikipedia.
K: Milline on veebirakenduste puhul kõige sagedamini kasutatav protokoll?
V: HTTP-protokoll on veebirakenduste puhul kõige sagedamini kasutatav protokoll.
