Veebirakendus: mis see on, kuidas see töötab ja näited
Loe, mis on veebirakendus, kuidas see töötab, miks neid ei pea installeerima ja näited (Facebook, Wikipedia jt) — praktiline juhend arendajatele ja kasutajatele.
Veebirakendus on tarkvararakendus, mis töötab kaugserveris ja millele kasutaja pääseb tavaliselt juurde veebibrauseri kaudu. Enamasti kasutatakse veebibrausereid veebirakendustele juurdepääsu võimaldamiseks võrgu, näiteks Interneti kaudu. Mõnda veebirakendust kasutatakse ka intranetis, näiteks ettevõtetes ja koolides. Erinevalt traditsioonilisest töölauarakendusest ei ole veebirakendusi tavaliselt vaja kasutaja arvutisse paigaldada — kogu äriloogika ja andmed on serveris ning brauser esitab ainult kasutajaliidest ja suhtleb serveriga.
Kuidas veebirakendus töötab
Veebirakenduse põhikomponendid on klient (kasutaja brauser või mobiilirakenduse veebikomponent), server (kus töötab rakenduse tagapoolne osa) ja andmebaas (kus hoitakse andmeid). Põhivoog on järgmine:
- Kasutaja teeb brauseris päringu (nt klikib nupul või laadib lehe).
- Brauser saadab HTTP- või HTTPS-päringu serverile.
- Server töötleb päringu, käivitab vajalikud ärireeglid ja loeb/värskendab andmebaasi.
- Server tagastab vastuse (HTML, JSON, pildid jt ressursid), mida brauser kuvab.
- Sõltuvalt rakendusest võib kasutajaliides olla traditsiooniline mitmelehele (MPA) või dünaamiline ühe lehe rakendus (SPA), kus JavaScript värskendab sisu ilma kogu lehte uuesti laadimata.
Põhilised tehnoloogiad
- Esikülg (front-end): HTML, CSS ja JavaScript ning raamistikud nagu React, Angular ja Vue.js.
- Tagapool (back-end): serverikeeled ja -raamistikud nagu Node.js, Python (Django/Flask), Ruby on Rails, Java (Spring) jt.
- Andmebaasid: relatsioonilised (nt PostgreSQL, MySQL) ja NoSQL (nt MongoDB).
- Andmevahetus: REST-API-d või GraphQL, tihti JSON-formaadis.
- Turvalisus: HTTPS, autentimine (OAuth, JWT), õiguste haldus ja sisendi valideerimine.
Tüübid ja tänapäevased suundumused
- Ühelehe-rakendused (SPA) — kiire ja sujuv kasutajakogemus, kus suurem osa loogikast toimub kliendis.
- Mitmelehele-rakendused (MPA) — iga navigeerimine laadib serverist uue HTML-lehe.
- Progressiivsed veebirakendused (PWA) — pakuvad võrguühenduseta töötamist, taustsünkroonimist ja võimalust paigaldada rakendus koduekraanile.
- PWA ja SPA kombinatsioonid, serveripoolne renderdus (SSR) ja staatilised saidigeneraatorid SEO ja kiiruse parandamiseks.
Eelised ja piirangud
Eelised:
- Ligipääsetavus: töötab erinevatel platvormidel ja operatsioonisüsteemidel, kui on veebibrauser.
- Kiire uuendamine: arendajad saavad serveripoolseid muudatusi teha keskses kohas ning kõik kasutajad saavad need automaatselt.
- Keskne andmehaldus ja lihtsam varundamine ning versioonide kontroll.
Piirangud:
- Sõltuvus võrgust: ilma interneti- või intranetühenduseta ei pruugi rakendus täielikult töötada (v.a PWA-de piiratud võrguühenduseta funktsionaalsus).
- Turvariskid: andmete kaitse ja autentimine vajavad tähelepanu (XSS, CSRF, SQL-injektioon jt ohud).
- Jõudlus võib sõltuda serveri võimsusest ja võrguühendusest.
Turvalisuse ja jõudluse põhiasjad
- Kõik tundlikud andmeedastused peaksid toimuma HTTPSi kaudu.
- Autentimine ja autoriseerimine peavad olema korralikult seadistatud; kasutajapooled õigused ja sessiooni haldus on olulised.
- Andmebaasipäringute optimeerimine, vahemälu (caching) ja sisu kohalike võrkude kaudu serveerimine (CDN) parandavad kiirust.
Näited
Mõned hästi tuntud veebirakendused:
Arendamine ja hooldus
Veebirakenduse loomine hõlmab nõuete määratlemist, disaini, arendust, testimist ja juurutamist. Arendajad kasutavad versioonihaldust (nt Git), pidevat integreerimist ja juurutamist (CI/CD) ning automaatseid teste, et tagada stabiilne tootmine. Programmeerijad saavad veebirakendust hõlpsasti muuta. Kasutajad ei pea nende muudatuste nägemiseks tavaliselt installima uut tarkvara — värskendused ilmuvad automaatselt.
Kokkuvõte
Veebirakendus on paindlik ja laialdaselt kasutatav viis tarkvara pakkumiseks, mis töötab serveripoolselt ja on kättesaadav brauseri kaudu. Tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele nagu SPA, PWA ja pilvepõhised teenused on veebirakendused muutunud mitmekülgseks ning sobivad nii lihtsatest infoportaalidest kuni keerukate ärisüsteemideni. Arendamisel tuleb pöörata tähelepanu turvalisusele, jõudlusele ja kasutajakogemusele.
WorldClocki ikoon.
Eelised ja puudused
Eelised
- Veebirakendused töötavad "brauseri sees"; keerulist paigaldamist ei ole vaja.
- Veebirakendused nõuavad kliendil väga vähe kettaruumi (või arvutusvõimsust). Kõik, mida klient teeb, on andmete kuvamine.
- Veebirakendused lahendavad mõned "ühilduvusprobleemid" (Windows, Mac, Linux); vaja on vaid brauserit.
- Paljudel juhtudel salvestatakse andmeid ka eemalt. Nagu ka muude pilvandmetöötluste puhul, võib see võimaldada lihtsat suhtlemist ja koostööd.
- Abi suhtlemiseks ja posti jaoks
Puudused
- Kuna nad töötavad veebibrauseris, siis "näeb" enamik veebirakendusi välja väga erinev tavaprogrammidest. Kasutajakogemus või kasutusmugavus on teistsugune ja mõnele võib see mitte meeldida.
- Veebirakendused tuleb kodeerida nii, et need järgiksid standardeid. Kasutada saab mis tahes brauserit, mis samuti järgib standardit. Väikesed muudatused teatava brauseri standardite rakendamises võivad takistada selle brauseri kasutamist veebirakenduses.
- Veebirakendused vajavad kogu aeg ühendust serveriga, kus rakendus töötab. See ühendus võib vajada teatavat ribalaiust. Ilma piisava ühenduseta ei pruugi rakendus muutuda kasutatavaks; halvimal juhul võivad andmed kaduda.
- Paljud rakendused sõltuvad serverist, mis neid majutab. Kui server lülitatakse välja või kui ettevõte läheb pankrotti, ei ole rakendus enam kasutatav. Traditsioonilised rakendused jätkavad tööd.
- Veebirakendust pakkuval ettevõttel on selle üle täielik kontroll. See tähendab ka seda, et nad võivad käivitada uue versiooni siis, kui nad seda soovivad; võimalust vähem populaarset versiooni "vahele jätta" ei ole.
- Paljudel juhtudel salvestatakse andmeid ka eemalt. Andmeid ei pruugi olla võimalik eksportida, et neid saaks kasutada mõne teise rakendusega.
- Ettevõte saab teoreetiliselt jälgida kõike, mida kasutajad teevad. See võib põhjustada probleeme privaatsusega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on veebirakendus?
V: Veebirakendus on tarkvararakendus, mida saab käivitada ilma kliendile installeerimata ja millel on mitu osa.
K: Millised on veebirakenduse erinevad osad?
V: Veebirakenduse erinevad osad on osa, mis töötab kaugel asuvas veebiserveris, ja teine osa, mis töötab kliendil, tavaliselt veebibrauseris.
K: Kuidas veebirakenduse eri osad omavahel suhtlevad?
V: Veebirakenduse eri osad suhtlevad omavahel arvutivõrgu, näiteks Interneti kaudu, kasutades HTTP-protokolli.
K: Mis on kliendi-teeneri mudel?
V: Klient-server-mudel on rakenduste disain, mille puhul tarkvararakendused on jagatud osadeks, mida tavaliselt nimetatakse kihtideks.
K: Mitu tasandit on tavaliselt kolme tasandi rakenduses?
V: Kolmetasandiline rakendus koosneb tavaliselt kolmest tasandist: Esitlustasand, rakendustasand ja salvestustasand.
K: Millised on mõned tavalised näited veebirakendustest?
V: Mõned tavalised näited veebirakenduste kohta on need, mida kasutatakse veebipostiks, internetipanganduseks ja sotsiaalmeedia saitidel, nagu Wikipedia.
K: Milline on veebirakenduste puhul kõige sagedamini kasutatav protokoll?
V: HTTP-protokoll on veebirakenduste puhul kõige sagedamini kasutatav protokoll.
Otsige