Pilvandmetöötlus: mis on pilv ja kuidas see töötab

Pilvandmetöötlus tähendab, et arvuti- ja IT-teenuseid pakutakse ettevõtte või asutuse jaoks väljaspool nende füüsilist asukohta — tavaliselt teenusepakkuja andmekeskusest, mis on ühendatud Interneti kaudu. See meenutab elektrienergia tarnet: kasutaja ei pea teadma, kuidas elekter toodetakse või liigub, vaid lihtsalt tarbib ja maksab selle eest vastavalt tarbimisele. Pilveteenuste puhul saavad kasutajad juurdepääsu salvestusruumile, arvutusvõimsusele või arenduskeskkondadele ilma, et peaksid eraldi haldama kogu selle tagamaad — nad maksavad sageli ainult selle eest, mida täpselt kasutasid.

Pilv on Interneti kirjeldamiseks kasutatav metafoor, mis tuleneb sellest, kuidas arvutivõrke tehniliselt skeemidel kujutatakse. Nii nagu reaalses maailmas varjavad pilved osa taevast silmapiiri eest, varjab pilv keerulist tehnilist infrastruktuuri: servereid, salvestuslahendusi, võrke ja tarkvara, mis koos võimaldavad Interneti‑põhiseid teenuseid. See tähendab, et teenuseid pakutakse "teenusena" (service) ning neid võetakse kasutusele Interneti kaudu — ehk "pilves". Kasutaja ei pea tundma ega hallama kõiki nende teenuste taga olevaid tehnoloogiaid, kuid see ei tähenda, et see eemaldaks kõik eetilised või õiguslikud küsimused; pigem muudab vastutuse ja kontrolli jaotuse teenusepakkuja ja kliendi vahel erinevaks.

IEEE määratleb pilvandmetöötluse kui kontseptsiooni, kus andmed ja tarkvarafunktsioonid paigutatakse serveritesse ning neid saadetakse Interneti kaudu erinevatele seadmetele — arvutitele, sülearvutitele, pihuarvutitele ja anduritele. Pilv võimaldab pakkuda mudelit, mida tuntakse ka tarkvara kui teenusena (SaaS), näiteks paljude Web 2.0‑teenuste puhul: rakendused on kättesaadavad brauseri või spetsiaalse kliendi kaudu ja kõik andmed ning tarkvara majutatakse teenusepakkuja serverites. Näiteks on Google arendanud kontoripaketi veebirakendusi, millele pääseb ligi otse veebibrauserist; erinevalt traditsioonilisest tarkvarast nagu Microsoft Office ei nõua need kasutaja masinal tarkvara paigaldamist, kuna tarkvara ja andmed jäävad teenusepakkuja hallatavate serverite alla.

Kuidas pilv töötab (tehniliselt lühidalt)

Põhimõtteliselt toimib pilv suure hulga andmekeskuste, virtualiseerimise ja automatiseerimise kombinatsioonina. Teenusepakkuja hoiab riistvara ja võrguinfrastruktuuri, millel jooksutatakse virtuaalmasinaid, konteinerid või teenused. Need ressursid on kättesaadavad läbi API‑de ja halduskonsoolide ning neid saab automaatselt skaleerida vastavalt koormusele. Olulised komponendid on:

  • andmekeskused ja geograafiliselt hajutatud serverid;
  • virtualiseerimine ja konteinerite haldus (näiteks VM‑id, Docker, Kubernetes);
  • automaatne ressursside jaotamine (autoscaling), võrguhaldus ja koormuse tasakaalustamine;
  • liidestused (API‑d) ja teenusehaldusplatvormid, mis võimaldavad rakenduste juurutamist ja monitooringut;
  • andmete varundus, taastamine ja replikatsioon üle piirkondade töökindluse tagamiseks.

Pilveteenuste mudelid

Peamised teenusekihid on:

  • IaaS (Infrastructure as a Service) — pakub baastasemel ressursse nagu virtuaalserverid, salvestusruum ja võrguhaldus; klient haldab operatsioonisüsteeme ja rakendusi.
  • PaaS (Platform as a Service) — lisab arenduse ja juurutuse tööriistad, andmebaasid ja keskkonnad, nii et arendaja keskendub pigem koodile kui infrastruktuurile.
  • SaaS (Software as a Service) — lõppkasutajale suunatud valmisrakendused, mille eest hoolitseb täielikult teenusepakkuja.

Paigutusmudelid: avalik, privaatne ja hübriid

Pilv võib olla:

  • Avalik pilv — teenuseid pakub kolmas osapool (näiteks suured pilvepakkujad) ja need on jagatud mitme kliendi vahel;
  • Privaatpilv — organisatsiooni omanduses või spetsiaalselt selle tarbeks hallatud infrastruktuur, mis pakub rohkem kontrolli ja turvalisust;
  • Hübriidpilv — kombineerib avaliku ja privaatse pilve ning võimaldab andmete ja rakenduste paindlikku liigutamist sõltuvalt nõuetest.

Pilve eelised

  • Skaleeritavus — ressursse on võimalik kiiresti lisada või eemaldada vastavalt vajadusele.
  • Kuluefektiivsus — paljudel juhtudel makstakse kasutuse järgi (pay‑as‑you‑go), mis vähendab esialgseid investeeringuid.
  • Kiirem juurutus — uusi teenuseid ja rakendusi saab avaldada kiiremini kui traditsioonilise infrastruktuuriga.
  • Juurdepääsetavus — teenused on kättesaadavad üle Interneti paljude seadmete kaudu.
  • Automatiseerimine ja haldus — monitooring, varundus ja turvameetmed on sageli integreeritud teenusepakkujaga.

Piirangud ja riskid

  • Turvalisus ja privaatsus — andmete asukoht, krüpteerimine ja juurdepääsukontroll on kriitilised; teenusepakkuja ja kliendi vastutus tuleb selgelt lahti kirjutada.
  • Sõltuvus pakkujast (vendor lock‑in) — mõnikord on keeruline või kulukas teenusepakkujat vahetada.
  • Regulatiivsed nõuded — teatud andmeid või tööstusharusid võivad piirata andmete asukohta või nõuda spetsiifilist auditit.
  • Saadavus — kuigi pilv pakub üldiselt kõrget töökindlust, võivad juhtuda katkestused ja õnnetused, seetõttu on oluline mitmekesine varundus ja katastroofiplaan.

Turvalisus ja andmekaitse

Turvalisuse võtmeelemendid pilves hõlmavad andmete krüpteerimist nii puhkeolekus kui ka edastamisel, tugeva autentimise ja juurdepääsu juhtimise (nt mitmefaktoriline autentimine), regulaarseid auditprotsesse ning vastavust õigusaktidele (näiteks andmekaitse määrused). Teenusepakkuja tasemel kontrollitakse sageli teenuste terviklikkust ja pakutakse sertifikaate, kuid lõppvastutus sõltub kokkulepetest ja sellest, mida klient ise haldab.

Kus ja miks pilve kasutatakse?

Pilve kasutatakse laialdaselt nii era- kui avalikus sektoris: veebirakendused, e‑kauplus, andmeanalüüs ja masinõpe, varundamine ja taaste, IoT‑süsteemid, arenduse ja testimise keskkonnad jpm. Väikeettevõtetele annab pilv ligipääsu tipptasemel tehnoloogiale ilma suurte investeeringuteta; suurtele organisatsioonidele võimaldab pilv dünaamiliselt koormust hallata ja uuendusi kiirendada.

Lõppsõna

Pilvandmetöötlus on mitmekülgne ja pidevalt arenev valdkond, mis toob kaasa suuri kasutegureid, kuid nõuab ka teadlikku lähenemist turvalisuse, vastavuse ja halduse küsimustele. Enne pilve teenuse kasutuselevõttu on kasulik hinnata oma ärivajadusi, riskitaluvust ning võrrelda erinevaid pakkujaid ja lahendusi, et leida kõige sobivam mudel.

Zoom


Lühike

Võrdlused

Pilvandmetöötlust ajatakse sageli segamini teiste ideedega:

  • grid computing: hajusarvutuse vorm, mille puhul "super- ja virtuaalarvuti" koosneb võrgustikku ühendatud, lõdvalt ühendatud arvutite klastrist, mis töötavad koos väga suurte ülesannete täitmiseks.
  • kommunaalarvutid: arvutiressursside, näiteks arvutuste ja salvestusruumi pakendamine on mõõdetav teenus, mille eest tuleb maksta sarnaselt traditsioonilise kommunaalteenuse, näiteks elektri eest.
  • autonoomne andmetöötlus: arvutisüsteemid, mis on võimelised ennast ise haldama.

Pilvandmetöötlus kasutab sageli võrguarvutust, sellel on autonoomsed omadused ja selle eest esitatakse arveid nagu kommunaalteenuste eest, kuid pilvandmetöötlust võib vaadelda kui loomulikku järgmist sammu võrgu-teenuste mudelist. Mõnedes edukates pilvearhitektuurides on tsentraliseeritud infrastruktuur või arveldussüsteemid vähe või üldse mitte, sealhulgas peer-to-peer-võrgud nagu BitTorrent ja Skype.

Arhitektuur

Enamik pilvandmetöötluse infrastruktuurist koosneb praegu usaldusväärsetest teenustest, mida osutatakse andmekeskuste kaudu, mis põhinevad arvuti- ja salvestusruumi virtualiseerimise tehnoloogiatel. Teenused on kättesaadavad kõikjal maailmas, kusjuures pilveteenus on tarbijate kõigi arvutivajaduste jaoks ühtne juurdepääsupunkt. Kommertspakkumised peavad vastama klientide teenuse kvaliteedinõuetele ja pakuvad tavaliselt teenustaseme kokkuleppeid. Avatud standardid ja avatud lähtekoodiga tarkvara on samuti pilvandmetöötluse kasvu seisukohalt otsustava tähtsusega.

Omadused

Kuna kliendid ei ole üldiselt infrastruktuuri omanikud ega tea selle kõiki üksikasju, peamiselt kasutavad nad seda või rendivad seda, seega võivad nad tarbida ressursse teenusena ja maksta selle eest, mida nad ei vaja, selle asemel, et maksta selle eest, mida nad tegelikult vajavad. Paljud pilvandmetöötluse pakkujad kasutavad kommunaalarvutuse mudelit, mis on analoogne sellega, kuidas tarbitakse traditsioonilisi kommunaalteenuseid, näiteks elektrit, samas kui teiste puhul võetakse arveid tellimise alusel. Jagades tarbitavat ja "immateriaalset" arvutusvõimsust mitme "rentniku" vahel, saab parandada kasutusmäära (kuna serverid ei jää tühjalt seisma), mis võib kulusid märkimisväärselt vähendada, suurendades samal ajal rakenduste arendamise kiirust.

Selle lähenemisviisi kõrvalmõju on see, et "arvutite võimsus suureneb märkimisväärselt", kuna kliendid ei pea projekteerima tippkoormuse jaoks. Vastuvõtmist on võimaldanud "suurenenud kiire ribalaius", mis teeb võimalikuks saada samu vastamisaegu ka teistes asukohtades asuvast tsentraliseeritud infrastruktuurist.

Teenusepakkujad

Pilvandmetöötlust edendavad nii teenusepakkujad, nagu Google, Amazon.com ja Yahoo! kui ka traditsioonilised müüjad, sealhulgas IBM, Intel, Microsoft ja SAP. Seda võivad kasutada kõikvõimalikud kasutajad, olgu nad siis üksikisikud või suurettevõtted. Enamik internetikasutajaid kasutab praegu pilveteenuseid, isegi kui nad seda ei teadvusta. Näiteks veebipost on pilveteenus, nagu ka Facebook ja Wikipedia ning kontaktiloendite sünkroniseerimine ja andmete varundamine internetis.

Ajalugu

Pilv on metafoor Interneti või üldisemalt teiste poolt hallatavate komponentide ja teenuste kohta.

Selle aluseks olev kontseptsioon pärineb 1960. aastast, kui John McCarthy avaldas arvamust, et "arvutamine võib ühel päeval olla korraldatud kui avalik teenus", ning termin "Cloud" oli juba 1990ndate alguses kaubanduslikus kasutuses suurte ATM-võrkude kohta. 21. sajandi vahetuseks hakkasid turule ilmuma pilvandmetöötluslahendused, kuigi sel ajal keskenduti peamiselt tarkvara kui teenuse pakkumisele.

Amazon.com mängis võtmerolli pilvandmetöötluse arengus, kui ta uuendas pärast dot-com-mulli oma andmekeskusi ja pakkus 2002. aastal Amazon Web Services'i kaudu juurdepääsu oma süsteemidele kommunaalarvutite baasil. Nad leidsid, et uus pilvearhitektuur tõi kaasa märkimisväärse sisemise tõhususe paranemise.

2007. aastal täheldati suuremat aktiivsust, sealhulgas Google, IBM ja mitmed ülikoolid alustasid suuremahulisi pilvandmetöötluse uurimisprojekte, umbes samal ajal, kui termin hakkas peavoolu ajakirjanduses populaarsust koguma. See oli 2008. aasta keskpaigaks kuum teema ja arvukalt pilvandmetöötluse üritusi oli kavandatud.

2008. aasta augustis märkis Gartner, et "organisatsioonid on üleminekul ettevõtte omanduses olevalt riist- ja tarkvaravaralt kasutuskohapõhistele teenuspõhistele mudelitele" ja et "prognoositav üleminek pilvandmetöötlusele toob kaasa IT-toodete järsu kasvu mõnes valdkonnas ja märkimisväärse vähenemise teistes valdkondades".

Poliitilised küsimused

Pilved ületavad paljusid riigipiire ja "võivad olla globaliseerumise ülim vorm". Seetõttu on see keeruline geopoliitiline küsimus, mille puhul teenusepakkujad peavad vastama paljudele õiguslikele piirangutele, et pakkuda teenust ülemaailmsel turul. See pärineb Interneti algusaegadest, mil libertaarsed mõtlejad leidsid, et "küberruum on omaette koht, mis nõuab omaette seadusi ja õiguslikke institutsioone"; kirjanik Neal Stephenson nägi seda oma klassikalises ulmeromaanis "Cryptonomicon" ette kui väikest andmesaart.

Kuigi on tehtud jõupingutusi õiguskeskkonna vastavusse viimiseks (näiteks USA-ELi Safe Harbor), tegelevad teenusepakkujad, nagu Amazon Web Services, tavaliselt rahvusvaheliste turgudega (tavaliselt Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit), kasutades kohalikku infrastruktuuri ja võimaldades klientidel valida oma riiki. Siiski on endiselt olemas mure üksikisikute turvalisuse ja eraelu puutumatuse pärast erinevate valitsustasandite kaudu (näiteks USA PATRIOT Act ja riiklike julgeolekukirjade kasutamine ning elektroonilise side eraelu puutumatuse seaduse II jaotis, Stored Communications Act).

Õigusküsimused

2007. aasta märtsis taotles Dell Ameerika Ühendriikides kaubamärgiks mõistet "cloud computing". Ta sai 2008. aasta juulis teatise "Notice of Allowance", mis hiljem, 6. augustil, tühistati, mille tulemusel lükati kaubamärgitaotlus vähem kui nädal hiljem ametlikult tagasi.

2007. aasta novembris avaldas Free Software Foundation Affero General Public License (lühendatult Affero GPL ja AGPL), GPLv3 versiooni, mis on mõeldud selleks, et sulgeda õiguslünk, mis on seotud võrgu kaudu käivitatava vaba tarkvaraga, eriti tarkvaraga kui teenusega. AGPL litsentsi kohaselt peavad rakendusteenuste pakkujad avaldama kõik muudatused, mida nad teevad AGPLi avatud lähtekoodis.

Arhitektuur

Pilvearhitektuur on pilvandmetöötlusega seotud tarkvarasüsteemide (nt riistvara, tarkvara) süsteemarhitektuur, mille on kavandanud pilvearhitekt, kes tavaliselt töötab pilveintegraatori juures. See hõlmab tavaliselt mitut pilvekomponenti, mis suhtlevad omavahel rakendusprogrammeerimisliideste (tavaliselt veebiteenuste) kaudu.

See on väga sarnane Unixi filosoofiale, kus mitu programmi teevad ühte asja hästi ja töötavad koos universaalsete liideste kaudu. Keerukus on kontrollitav ja saadud süsteemid on paremini hallatavad kui nende monoliitseid vasteid.

Pilvearhitektuur laieneb kliendile, kus pilverakendustele juurdepääsuks kasutatakse veebibrausereid ja/või tarkvararakendusi.

Pilvesalvestuse arhitektuur on lõdvalt seotud, kus metaandmete toimingud on tsentraliseeritud, võimaldades andmesõlmede mastaapimist sadadesse, millest igaüks edastab andmeid rakendustele või kasutajatele iseseisvalt.

Zoom


Peamised omadused

  • Kapitalikulud on minimaalsed, seega on sisenemise barjäär madal, kuna infrastruktuur kuulub teenusepakkujale ja seda ei ole vaja osta ühekordsete või harva esinevate intensiivsete arvutustegevuste jaoks. Teenused on tavaliselt kättesaadavad jaetarbijatele ja väikeettevõtetele või on spetsiaalselt neile suunatud.
  • Seadmete ja asukoha sõltumatus, mis võimaldab kasutajatel pääseda süsteemidele juurde sõltumata asukohast või kasutatavast seadmest (näiteks arvuti, mobiiltelefon jne).
  • Mitmekülgsus, mis võimaldab ressursside (ja kulude) jagamist suure hulga kasutajate vahel, võimaldades:
    • Infrastruktuuri tsentraliseerimine madalamate kuludega piirkondadesse (nt kinnisvara, elekter).
    • Tippkoormuse läbilaskevõime suureneb (kasutajad ei pea projekteerima kõrgeima võimaliku koormuse jaoks).
    • Kasutamise ja tõhususe parandamine süsteemide puhul, mis on sageli vaid 10-20% ulatuses kasutatud.
  • Tulemuslikkust jälgitakse ja see on järjepidev, kuid seda võib mõjutada ebapiisav ribalaius või suur võrgukoormus.
  • Usaldusväärsus tänu mitmele üleliigsele asukohale, mis muudab selle sobivaks äripidevuse ja katastroofide taastamise jaoks, kuid IT- ja ärijuhid saavad vähe teha, kui katkestus neid tabab. Ajaloolisi andmeid pilveprobleemide kohta jälgitakse pilvandmetöötluse vahejuhtumite andmebaasis.
  • Skaleeritavus, mis vastab kiiresti muutuvatele kasutajate nõudmistele, ilma et oleks vaja projekteerida tippkoormuse jaoks. Massiivne skaleeritavus ja suur kasutajabaas on tavaline, kuid mitte absoluutne nõue.
  • Turvalisus, mis tavaliselt paraneb tänu andmete tsentraliseerimisele, suurenenud turvalisusele suunatud ressurssidele jne, kuid mis tekitab muret kontrolli kaotamise pärast teatavate tundlike andmete üle. Juurdepääsud registreeritakse tavaliselt, kuid juurdepääs auditilogidele ise võib olla keeruline või võimatu.
  • Jätkusuutlikkus ressursside parema kasutamise, tõhusamate süsteemide ja süsinikdioksiidi neutraalsuse kaudu.

Komponendid

Taotlus

Pilverakendus mõjutab tarkvaraarhitektuuri pilvemudelit, kõrvaldades sageli vajaduse paigaldada ja käivitada rakendus kliendi enda arvutisse, vähendades seega tarkvara hooldust, pidevat käitamist ja tuge. Näiteks:

Klient

Pilveklient on arvutiriistvara ja/või arvutitarkvara, mis tugineb rakenduste pakkumisel pilvele või mis on spetsiaalselt loodud pilveteenuste pakkumiseks ja mis on mõlemal juhul ilma pilveta sisuliselt kasutu. Näiteks:

Infrastruktuur

Pilveinfrastruktuur (nt infrastruktuur teenusena) on arvutiinfrastruktuuri (tavaliselt platvormi virtualiseerimiskeskkond) pakkumine teenusena. Näiteks:

  • Täielik virtualiseerimine (GoGrid, Skytap)
  • Grid-arvutid (Sun Grid)
  • Juhtimine (RightScale)
  • Paravirtualiseerimine (Amazon Elastic Compute Cloud)

Platvorm

Pilveplatvorm (nt platvorm teenusena) (arvutusplatvormi ja/või lahenduste virna pakkumine teenusena) hõlbustab rakenduste kasutuselevõttu, ilma et oleks vaja osta ja hallata selle aluseks olevaid riist- ja tarkvarakihte. Näiteks:

  • Veebirakenduste raamistikud
    • Python Django (Google App Engine)
    • Ruby on Rails (Heroku)
  • Veebimajutus (Mosso)
  • Proprietary (Azure, Force.com)

Teenus

Pilveteenus (nt veebiteenus) on "tarkvarasüsteem[id], mis on loodud toetama koostalitlusvõimelist masinate vahelist suhtlust võrgu kaudu", millele võivad pääseda ligi teised pilvandmetöötluse komponendid, tarkvara (nt tarkvara pluss teenused) või otse lõppkasutajad. Näiteks:

  • Identiteet (OAuth, OpenID)
  • Integratsioon (Amazon Simple Queue Service)
  • Kaardistamine (Google Maps, Yahoo! Maps)
  • Maksed (Amazon Flexible Payments Service, Google Checkout, PayPal)
  • Otsing (Alexa, Google Custom Search, Yahoo! BOSS)
  • Muud (Amazon Mechanical Turk)

Ladustamine

Pilvesalvestus on andmesalvestuse pakkumine teenusena (sealhulgas andmebaasilaadsed teenused), mille eest võetakse sageli arve kommunaalarvutuse alusel (nt gigabaidi kohta kuus). Näiteks:

  • Andmebaas (Amazon SimpleDB, Google App Engine'i BigTable andmesalvestus)
  • Võrku ühendatud salvestusruumid (MobileMe iDisk komponent, Nirvanix CloudNAS)
  • Sünkroniseerimine (Live Mesh Live Desktop komponent, MobileMe push-funktsioonid)
  • Veebiteenus (Amazon Simple Storage Service, Nirvanix SDN)

Traditsioonilised salvestusruumi tootjad on hiljuti hakanud pakkuma oma pilvesalvestust, mõnikord koos oma olemasolevate tarkvaratoodetega (nt Symanteci Online Storage for Backup Exec). Teised keskenduvad uut tüüpi tagavarahoidlate pakkumisele, mis on optimaalselt loodud pilvesalvestuse pakkumiseks (EMC Atmos), mida nimetatakse kategooriliselt pilve optimeeritud salvestuseks.

Rollid

Teenusepakkuja

Pilvandmetöötluse pakkuja või pilvandmetöötlusteenuse pakkuja omab ja käitab pilvandmetöötlussüsteeme, mis teenindavad kedagi teist. Tavaliselt on selleks vaja ehitada ja hallata uusi andmekeskusi. Mõned organisatsioonid saavad osa pilvandmetöötluse eelistest, muutudes "sisemisteks" pilveteenuse pakkujateks ja teenindades iseennast, kuigi nad ei saa kasu samast mastaabisäästust ja peavad endiselt projekteerima tippkoormuse jaoks. Samuti on sisenemisbarjäär oluliselt kõrgem, kuna on vaja teha kapitalikulusid ning arveldamine ja haldamine tekitab mõningaid üldkulusid. Siiski on ka väikestel organisatsioonidel võimalik saavutada märkimisväärseid operatsioonitõhususe ja kiiruse eeliseid ning serverite konsolideerimine ja virtualiseerimine on juba käimas. Amazon.com oli esimene selline teenusepakkuja, kes moderniseeris oma andmekeskusi, mis nagu enamik arvutivõrke kasutasid korraga vaid 10% oma võimsusest, et jätta ruumi aeg-ajalt tekkivateks tippudeks. See võimaldas väikestel, kiiresti tegutsevatel kontsernidel uusi funktsioone kiiremini ja lihtsamalt lisada ning nad avasid selle 2002. aastal Amazon Web Services'ina kommunaalarvutite baasil ka väljastpoolt tulijatele.

Komponentide jaotises loetletud ettevõtted on teenusepakkujad.

Kasutaja

Kasutaja on pilvandmetöötluse tarbija. Kasutajate privaatsus pilvandmetöötluses on muutunud üha enam murettekitavaks. Kasutajate õigused on samuti küsimus, millega tegeletakse kogukonna jõupingutuste kaudu, et luua õiguste deklaratsioon (praegu on see eelnõu).

Müüja

Müüja müüb tooteid ja teenuseid, mis hõlbustavad pilvandmetöötluse pakkumist, kasutuselevõttu ja kasutamist. Näiteks:

  • Arvutiriistvara (Dell, HP, IBM, Sun Microsystems)
    • Salvestusruumid (3PAR, EMC, MogileFS)
    • Infrastruktuur (Solace Systems, Layer 7 Technologies, F5 Networks)

Standardid

Pilvestandard on üks paljudest olemasolevatest (tavaliselt kergetest) avatud standarditest, mis on soodustanud pilvandmetöötluse kasvu, sealhulgas:

  • Taotlus
    • Side (HTTP, XMPP)
    • Turvalisus (OAuth, OpenID, SSL/TLS)
    • Sünkroniseerimine (Atom)
  • Klient
    • Brauserid (AJAX)
    • Offline (HTML 5)
  • Infrastruktuur
    • Virtualiseerimine (OVF)
  • Platvorm
    • Lahenduste virnad (LAMP, kosmosepõhine arhitektuur)
  • Teenus
    • Andmed (XML, JSON)
    • Veebiteenused (REST)
  • Ladustamine

Küsimused ja vastused

K: Mis on pilvandmetöötlus?


V: Pilvandmetöötlus on see, kui arvutusteenuseid pakub ettevõte või koht väljaspool seda, kus neid kasutatakse. See on nagu elektrienergia edastamine kasutajatele, mis võimaldab neil kasutada neid teenuseid interneti kaudu ("pilves").

K: Kuidas toimib pilvandmetöötlus?


V: Kasutaja saab lihtsalt kasutada salvestusruumi, arvutusvõimsust või arenduskeskkondi, ilma et ta peaks muretsema selle pärast, kuidas need kulisside taga töötavad. Pilv peidab keerulise infrastruktuuri, mis paneb interneti tööle, ja võimaldab IT-ga seotud tegevusi pakkuda "teenusena".

K: Mis on näide pilvandmetöötluse kohta?


V: Pilvandmetöötluse näide oleks Google'i kontoripaketi rakendused, millele pääseb ligi veebilehitsejast. Erinevalt teistest samu ülesandeid täitvatest tarkvaradest, sealhulgas Microsoft Office'ist, hoitakse tarkvara ja andmeid Google'i serverites, mitte masinas, kus neid kasutatakse.

K: Mida ütleb IEEE pilvandmetöötluse kohta?


V: IEEE sõnul on pilvandmetöötlus kontseptsioon, mille puhul teave paigutatakse serveritesse ja saadetakse interneti kaudu teistesse seadmetesse, näiteks arvutitesse, sülearvutitesse, pihuarvutitesse ja anduritesse. See hõlmab tarkvara kui teenust (SaaS), näiteks Web 2.0, mis sõltub kasutajate vajaduste rahuldamiseks internetist.

K: Mida ei pea kasutajad teadma või kontrollima seoses pilveteenuste kasutamisega?


V: Kasutajad ei pea teadma ega kontrollima pilveteenuste kasutamise taga olevaid tehnoloogiaid, et vältida eetiliste ja õiguslike probleemide tekkimist.

K: Kuidas on elektri eest tasumine võrreldav pilveteenuste eest tasumisega?


V: Nii nagu elektrienergia eest tasudes maksate iga kuu ainult selle eest, mida kasutate, ja mitte midagi muud; samamoodi maksate pilveteenuste eest tasudes ainult selle eest, mida kasutate, ja mitte midagi muud.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3