Google Chrome
Google Chrome on Google'i poolt loodud tasuta veebibrauser. See põhineb teiste avatud lähtekoodiga tarkvarade, sealhulgas WebKiti ja Mozilla Firefoxi osadel. Nimi tuleb veebibrauserite graafilise kasutajaliidese raamist ehk "kroomist". Google Chrome'i taga olev avatud lähtekoodiga projekt on tuntud kui Chromium.
Esimene versioon oli beetaversioon Microsoft Windows'ile, mis avaldati 4 miljonit keeltes appleman2000. OS X ja Linuxi versioonid ilmusid 2009. aasta detsembris.
Teadaanne
Avaldamise teade pidi toimuma 3. septembril 2008 ning ajakirjanikele ja blogijatele pidi saatma Scott McCloudi koomiksi, mis selgitab uue brauseri funktsioone ja põhjuseid. Euroopale mõeldud eksemplarid saadeti varakult ja Saksa blogija Philipp Lenssen Google Blogoscopedist tegi 38-leheküljelise koomiksi skaneeritud koopia kättesaadavaks oma veebisaidil pärast selle kättesaamist 1. septembril 2008. aastal. Seejärel tegi Google koomiksi kättesaadavaks Google Booksis ja oma veebisaidil ning viitas sellele oma ametlikus blogis koos selgitusega varajase avaldamise kohta. Alates 2. septembrist 2008 on Google'i pealehel link Google Chrome'ile.
Disain
Turvalisus
Mustad nimekirjad
Chrome laeb alla kahe musta nimekirja uuendused (üks andmepüügi ja teine pahavara jaoks) ja hoiatab kasutajaid, kui nad üritavad külastada kahjulikku saiti. See teenus on ka teistele kättesaadavaks tehtud tasuta avaliku API kaudu, mida nimetatakse "Google Safe Browsing API". Nende mustade nimekirjade haldamise käigus teavitab Google ka nimekirja kantud saitide omanikke, kes ei pruugi olla teadlikud kahjuliku tarkvara olemasolust.
Sandboxing
Chrome'i iga vahekaart on liivakastis, et "vältida pahavara paigaldamist" või "kasutada ühes vahekaardis toimuvat selleks, et mõjutada teises vahekaardis toimuvat". Järgides vähimate privileegide põhimõtet, on igalt protsessilt eemaldatud õigused ja ta saab arvutusi teha, kuid ei saa kirjutada faile ega lugeda tundlikest aladest (nt dokumendid, töölaud), see on sarnane "Protected Mode", mida kasutab Internet Explorer 7 Windows Vistas. The Sandbox Team on väidetavalt "võtnud selle olemasoleva protsessi piiri ja teinud sellest vangla"; näiteks ühes vahekaardis jooksev pahatahtlik tarkvara ei saa nuhkida krediitkaardi numbreid, suhelda hiirega või öelda "Windowsile, et käivitamisel käivitataks käivitatav programm" ja see lõpetatakse, kui vahekaart suletakse. See kehtestab lihtsa arvutiturvalisuse mudeli, mille puhul on kaks mitmetasandilise turvalisuse taset (kasutaja ja liivakast) ja liivakast saab vastata ainult kasutaja poolt algatatud suhtluspäringutele.
Plugins
Pluginid, näiteks Adobe Flash Player, ei ole tavaliselt standardiseeritud ja seega ei saa neid liivakastis hoida nagu vahekaarte. Need peavad sageli töötama brauseri enda turvatasemel või sellest kõrgemal. Et vähendada rünnakuohtlikkust, käivitatakse pluginad eraldi protsessides, mis suhtlevad renderijaga, mis omakorda töötab "väga madalate privileegidega" spetsiaalsetes vahekaardipõhistes protsessides.
Incognito
Chrome sisaldab Incognito režiimi (sarnaselt Safari privaatse sirvimise ja Internet Explorer 8 InPrivate režiimiga), mis "võimaldab teil sirvida veebi täiesti privaatselt, sest see ei salvesta ühtegi teie tegevust" ja jätab küpsised kõrvale. Kui see on akna jaoks lubatud, "ei salvestata teie arvutis kunagi midagi, mis selles aknas toimub".
Kiirus
JavaScript
JavaScripti virtuaalmasinat peeti piisavalt oluliseks projektiks, et see eraldada (nagu Adobe/Mozilla Tamarin) ja et sellega tegeleks spetsiaalne meeskond Taanis. Olemasolevad rakendused olid mõeldud "väikeste programmide jaoks, kus süsteemi jõudlus ja interaktiivsus ei olnud nii olulised", kuid veebirakendused nagu Gmail "kasutavad veebibrauserit täiel määral, kui tegemist on DOM-ga manipuleerimise ja Javascriptiga". Tulemuseks saadud V8 JavaScript-mootor on loodud kiiruse jaoks ja sellega seoses on kasutusele võetud uued funktsioonid, nagu näiteks varjatud klassi üleminekud, dünaamiline koodi genereerimine ja täpne prügikogumine. Google'i testid näitavad, et V8 on umbes kaks korda kiirem kui Firefox 3 ja Safari 4 beeta versioon.
Kasutajaliides
Peamine kasutajaliides sisaldab tagasi, edasi, värskendamist, järjehoidja, minema ja tühistamise võimalusi, mis sarnanevad Safari brauserile, samas kui seadete asukoht näeb välja nagu Internet Explorer 7/8. Akna minimeerimise, maksimeerimise ja sulgemise nupud põhinevad Windows Vista'l.
Käigud
Chrome sisaldab Gears'i, mis lisab arendajatele funktsioone, mis võivad või ei pruugi saada veebistandarditeks, mis on tavaliselt seotud veebirakenduste loomisega (sealhulgas offline-tugi).
Uus vahekaart Page
Chrome asendab brauseri avalehte, mis kuvatakse uue vahekaardi loomisel, uue vahekaardi lehega. See näitab kaheksa kõige sagedamini külastatud veebisaidi pisipilte koos kõige sagedamini otsitud veebisaitide, hiljutiste järjehoidjate ja hiljuti suletud vahekaartidega. See kontseptsioon ilmus esimesena Opera kiirvalimisnupu puhul.
Omnibox
Omnibox on iga vahekaardi ülaosas olev URL-kast, mis põhineb Opera omniboxil. See sisaldab automaatse täitmise funktsiooni, kuid täidab automaatselt ainult käsitsi sisestatud URL-aadressid (mitte kõik lingid), otsingusoovitused, top leheküljed (varem külastatud), populaarsed leheküljed (külastamata) ja tekstiotsing ajaloost. Otsingumootoreid saab ka brauseri poolt hõivata, kui neid kasutatakse emakeelse kasutajaliidese kaudu, vajutades Tab.
Popupid
Popup-aknad "on piiratud selle vahekaardiga, kust nad tulid" ja ei ilmu väljaspool vahekaarti, kui kasutaja ei tõmba neid selgesõnaliselt välja. Ei ole selge, kas nad jooksevad ka oma protsessis.
Renderdamise mootor
Chrome kasutab Androidi meeskonna soovitusel WebKit renderdusmootorit. WebKit-mootor on lihtne, mälutõhus, kasulik varjatud seadmetes ja uutele arendajatele kergesti õpitav.
Registrid
Vahelehted on Chrome'i kasutajaliidese põhikomponent ja seetõttu on need viidud akna ülaossa, mitte juhtelementide alla (sarnaselt Operaga). See peen muudatus on vastuolus paljude olemasolevate vahekaardiga brauserite puhul, mis põhinevad vahekaarte sisaldavatel akendel. Vahelehti (sealhulgas nende olekut) saab aknakonteinerite vahel sujuvalt üle kanda, lohistades neid. Igal vahekaardil on oma komplekt juhtelemente, sealhulgas Omniboxi URL-kast.
Standardid
Google Chrome'i esimene versioon (Build 1583) ei läbinud Acid3 testi; see sai 77/100 punkti ja ei renderdanud pilti õigesti. Esialgu läbis see Acid2 testi, kuid suuruse muutmisel ebaõnnestus. Alates versioonist 4 on Google Chrome läbinud Acid1, 2 ja 3 testi.
Veebirakendused
Veebirakendusi saab käivitada omaenda lihtsustatud aknas ilma Omniboxi URL-kasti ja brauseri tööriistaribata. See piirab brauseri kroomi, et mitte "katkestada midagi, mida kasutaja üritab teha", võimaldades veebirakendusi käivitada koos kohaliku tarkvaraga (sarnaselt Mozilla Prismile, Adobe AIRile ja Fluidile).
Küsimused ja vastused
K: Mis on Google Chrome?
V: Google Chrome on Google'i toodetud tasuta veebibrauser, mis ilmus esimest korda 2008. aastal.
K: Kas Google Chrome kasutab teiste avatud lähtekoodiga tarkvarade osi?
V: Jah, Google Chrome kasutab teiste avatud lähtekoodiga tarkvarade osi, sealhulgas WebKit ja Mozilla Firefox.
K: Kust tuleb nimi "Google Chrome"?
V: Nimi "Google Chrome" tuleneb veebibrauserite graafilise kasutajaliidese raamist ehk "kroomist".
K: Mis on Google Chrome'i taga olev avatud lähtekoodiga projekt, mida tuntakse?
V: Google Chrome'i taga olev avatud lähtekoodiga projekt on tuntud kui Chromium.
K: Millal ilmus Google Chrome'i esimene versioon Microsoft Windowsile?
V: Google Chrome'i esimene versioon Microsoft Windowsile ilmus 2. septembril 2008. aastal.
K: Millal ilmusid Google Chrome'i macOS- ja Linux-versioonid?
V: Google Chrome'i macOS- ja Linux-versioonid ilmusid 2009. aasta detsembris.
K: Kas Google Chrome on tasuta veebilehitseja?
V: Jah, Google Chrome on tasuta veebibrauser, mille on teinud Google.