Internet Explorer – Microsofti veebibrauser: ajalugu, versioonid ja mõju

Internet Exploreri projekti alustas 1994. aasta suvel Thomas Reardon, kasutades Spyglass, Inc. lähtekoodi. Mosaic, varajase kaubandusliku veebibrauseri, mis oli ametlikult seotud NCSA Mosaic'i pioneeri brauseriga. 1994. aasta lõpus litsentseeris Microsoft Spyglass Mosaic'i kvartaalse tasu eest, millele lisandus protsent Microsofti mitte-Windows'i tuludest tarkvara eest. Kuigi Spyglass Mosaic kandis NCSA Mosaic'ile sarnast nime, kasutas Spyglass Mosaic NCSA Mosaic'i lähtekoodi säästlikult.

Internet Explorer 1

Internet Explorer 1 debüteeris 16. augustil 1995. aastal. Tegemist oli Spyglass Mosaic'i ümbertöötatud versiooniga, mille Microsoft oli litsentseerinud, nagu paljud teisedki brauseri arendamist alustavad ettevõtted, Spyglass Inc. See tuli koos Microsoft Plus! for Windows 95 ja Windows 95 OEM-väljaandega. See oli paigaldatud osana Plus! Interneti Jumpstart Kit'ist. Internet Exploreri arendusmeeskond alustas umbes kuue inimesega. Internet Explorer 1.5 ilmus mitu kuud hiljem Windows NT jaoks ja lisas põhiliste tabelite renderdamise toe. Kuid kuna nad lisasid selle tasuta oma operatsioonisüsteemi, ei pidanud nad Spyglass Inc-le litsentsitasusid maksma, mis tõi kaasa kohtuprotsessi ja mitme miljoni USA dollari suuruse kokkuleppe.

Internet Explorer 2

Internet Explorer 2 ilmus Windows 95, Windows NT 3.5 ja NT 4.0 jaoks 24. augustil 1996 (pärast 2.0 beetaversiooni 1995. aasta novembris). See toetas SSL-i, küpsiseid, VRML-i, RSA-d ja Interneti uudistegruppe. Versioon 2 oli ka esimene versioon Windows 3.1 ja Macintosh System 7.0.1 (PPC või 68k) jaoks, kuigi Mac'i versioon ilmus alles 1996. aasta jaanuaris PPC jaoks ja aprillis 68k jaoks. Versioon 2.1 Macile tuli välja 1996. aasta augustis, kuigi selleks ajaks oli Windows saanud versiooni 3.0. Versioon 2 sisaldus Windows 95 OSR 1 ja Microsofti Internet Starter Kit for Windows 95 1996. aasta alguses. See käivitati kaheteistkümne keelega, sealhulgas inglise keelega, kuid see laienes 1996. aasta aprilliks vastavalt 24, 20 ja 9 keeleni Win 95, Win 3.1 ja Mac'i jaoks. Versioon 2.0i toetas kahebaidilist tähemärgimäära.

Internet Explorer 3

Internet Explorer 3 ilmus 13. augustil 1996. aastal ja sai palju populaarsemaks kui selle eelkäijad. Internet Explorer 3 oli esimene suurem brauser, millel oli CSS-tugi, kuigi see toetus oli ainult osaline. Samuti võeti kasutusele ActiveX-elementide, Java-aplettide, inline-multimeedia ja PICS-süsteemi toetus sisu metaandmete jaoks. Versioon 3 tuli ka koos Internet Mail ja News, NetMeeting ja Windowsi aadressiraamatu varajase versiooniga ning oli ise Windows 95 OSR 2ga kaasas. Versioon 3 osutus esimeseks populaarsemaks Internet Exploreri versiooniks, mis tõi endaga kaasa suurema tähelepanu. Selle avaldamisele järgnenud kuude jooksul leidsid teadlased ja häkkerid mitmeid turvaauke ja eraelu puutumatuse nõrkusi. See Internet Exploreri versioon oli esimene, millel oli sinine e-logo. Internet Exploreri meeskond koosnes kolme kuu jooksul umbes 100 inimesest. Esimene suurem IE turvaauk, Princetoni Wordi makroviiruse lünk, avastati 22. augustil 1996 IE3-s. Tagasiühilduvusega tegeleti nii, et kasutajad, kes uuendasid IE3-le, võisid endiselt kasutada eelmist IE-d, sest installimisel muudeti eelmine versioon eraldi kataloogi.

Internet Explorer 4

1997. aasta septembris välja antud Internet Explorer 4 süvendas veebibrauseri ja selle aluseks oleva operatsioonisüsteemi vahelist integratsiooni. Installeerides versiooni 4 Windows 95 või Windows NT 4 masinale ja valides Windows Desktop Update, asendati ka traditsiooniline Windows Explorer versiooniga, mis sarnaneb rohkem veebibrauseri kasutajaliidesele, ning ka Windows'i töölaud ise sai Active Desktop'i kaudu veebivõimeliseks. Windowsiga integreerimist kritiseeriti siiski arvukalt (vt United States v. Microsoft). See võimalus ei olnud enam saadaval Internet Exploreri hilisemate versioonide paigaldusprogrammidega, kuid seda ei eemaldatud süsteemist, kui see oli juba paigaldatud. Internet Explorer 4 võttis kasutusele grupipoliitika toe, mis võimaldas ettevõtetel konfigureerida ja lukustada paljusid brauseri konfiguratsiooni aspekte, samuti toetas see offline-otsingut. Internet Mail ja News asendati Outlook Expressiga, samuti lisati Microsoft Chat ja täiustatud NetMeeting. See versioon lisati ka Windows 98-le. Lisati uued funktsioonid, mis võimaldavad salvestada ja otsida postitusi kommentaarivormides, mida tänapäeval veel ei kasutata. Internet Explorer 4.5 pakkus uusi funktsioone, näiteks lihtsamat 128-bitist krüpteerimist. See pakkus ka märkimisväärset stabiilsuse paranemist võrreldes varasemate versioonidega, eriti 68k versiooniga, mis oli eriti altid jäätumisele.

Internet Explorer 5

Internet Explorer 5 toodi turule 18. märtsil 1999, hiljem lisati see Windows 98 Second Editionile ja tuli koos Office 2000-ga. Internet Explorer 5 loomine oli veel üks oluline versioon, mis toetas kahesuunalist teksti, rubiinimärke, XML-i, XSLT-d ja võimalust salvestada veebilehti MHTML-formaadis. IE5 oli komplektis Outlook Express 5ga. Samuti andis Microsoft koos Internet Explorer 5.0 väljaandmisega välja esimese XMLHttpRequest'i versiooni, mis sünnitas Ajaxi (kuigi termin "Ajax" võeti kasutusele alles aastaid hiljem). See oli viimane 16-bitine versioon. Internet Explorer 5.01, vigade parandamise versioon, ilmus 1999. aasta detsembris. Windows2000 sisaldab seda versiooni. Internet Explorer 5.5 järgnes 2000. aasta juulis, parandades selle printimise eelvaate võimalusi, CSS ja HTML standardite toetust ning arendaja API-d. See versioon oli komplektis Windows Me'ga. Kuid versioon 5 oli viimane versioon Macile ja UNIXile. Versioon 5.5 oli viimane versioon, millel oli ühilduvusrežiim, mis võimaldas Internet Explorer 4 ja 5.x kõrvuti käivitada. 1999. aastaks koosnes IE meeskond üle 1000 inimese ja selle rahastamine oli suurusjärgus 100 miljonit USA dollarit aastas.

Internet Explorer 6

Internet Explorer 6 ilmus 27. augustil 2001, paar kuud enne Windows XP-d. See versioon sisaldas DHTML-i täiustusi, sisupiiranguga inline-raame ning CSS level 1, DOM level 1 ja SMIL 2.0 osalist toetust. Samuti uuendati MSXML-mootorit versioonile 3.0. Muude uute funktsioonide hulka kuulusid Internet Explorer Administration Kit (IEAK) uus versioon, Media bar, Windows Messengeri integreerimine, veakogumine, automaatne pildi suuruse muutmine, P3P ja uus välimus ja tunnetus, mis oli kooskõlas Windows XP visuaalse Luna stiiliga, kui seda kasutati Windows XP-s. Internet Explorer 6.0 SP1 pakkus mitmeid turvalisuse parandusi ja langes kokku Windows XP SP1 paranduste avaldamisega. 2002. aastal keelati Gopheri protokoll ja selle toetamisest loobuti Internet Explorer 7-s. Internet Explorer 6.0 SV1 tuli välja 6. augustil 2004 Windows XP SP2 jaoks ja pakkus mitmeid turvalisuse parandusi ja uusi värvilisi nuppe kasutajaliideses. IE6 uuendas algset "sinist e" logo heledama sinise ja rohkem 3D-kujuliseks. Microsoft peab IE6 nüüdseks vananenud tooteks ja soovitab kasutajatel uuendada IE8-le. Paljud ettevõtete IT-kasutajad ei ole sellest hoolimata uuendanud.

Internet Explorer 7

Internet Explorer 7 ilmus 18. oktoobril 2006. See sisaldab veaparandusi, parandusi veebistandardite toetuseks, vahekaardiga sirvimist koos vahekaartide eelvaate ja haldamisega, mitme mootoriga otsingukasti, veebisöötade lugejat, rahvusvahelistunud domeeninimede (IDN) toetust, laiendatud valideerimissertifikaadi toetust ja andmepüügivastast filtrit. IE7-ga on Internet Explorer lahutatud Windows Shell'ist - erinevalt eelmistest versioonidest ei asu Internet Explorer ActiveX kontroll mitte Windows Exploreri protsessis, vaid töötab eraldi Internet Explorer protsessis. See on kaasas Windows Vista ja Windows Server 2008 ning on saadaval Windows XP Service Pack 2 ja hilisematele versioonidele ning Windows Server 2003 Service Pack 1 ja hilisematele versioonidele. Internet Explorer 7 esialgne versioon nõudis, et arvuti läbiks enne installeerimist Windows Genuine Advantage'i valideerimiskontrolli, kuid 5. oktoobril 2007 eemaldas Microsoft selle nõude. Nagu mõned statistilised andmed näitavad, ületas Internet Explorer 7 turuosa 2008. aasta keskpaigaks mitmes piirkonnas Internet Explorer 6 turuosa.

Internet Explorer 8

Internet Explorer 8 ilmus 19. märtsil 2009. Seda oli arendatud hiljemalt alates 2007. aasta augustist. Esimene avalik beetaversioon (Beta 1) avaldati üldsusele 5. märtsil 2008. 27. augustil 2008 avaldati teine avalik beetaversioon (Beta 2). Seda toetavad Windows XP SP2 ja SP3, Windows Server 2003 SP2, Windows Vista, Windows 7 ja Windows Server 2008 nii 32-bitise kui ka 64-bitise arhitektuuriga. Internet Explorer 8 (IE8) RC1 ilmus 26. jaanuaril 2009. Internet Explorer 8 "Final" ilmus 19. märtsil 2009. Microsofti prioriteedid IE8 puhul on turvalisus, kasutusmugavus ning RSS-, CSS- ja Ajax-toe täiustamine. See sisaldab palju rangemat vastavust veebistandarditele, sealhulgas planeeritud täielikku Cascading Style Sheets 2.1 vastavust väljalaskeversioonile. Kõik need muudatused võimaldavad Internet Explorer 8-l läbida Acid2 testi. Ühilduvusprobleemide vältimiseks sisaldab IE8 siiski ka IE7 renderdamiskäitumist. Veebilehed, mis ootavad IE7 veidrusi, saavad IE8 murrangulisi muudatusi keelata, lisades HTML-dokumendi HEAD-osasse metaelemendi. IE8 sisaldab ka arvukaid parandusi JavaScripti toe ja jõudluse osas, kuigi see ei läbinud endiselt Acid3-testi, sest versioon 8.0 sai hindeks 20/100. See sisaldab toetust kiirendajatele - mis võimaldavad toetatud veebirakendusi käivitada ilma nendele selgesõnaliselt navigeerimata - ja WebSlices'ile - mis võimaldab lehekülje osi tellida ja jälgida ümberkujundatud lemmikute riba kaudu. Muude funktsioonide hulka kuuluvad InPrivate privaatsusfunktsioonid ja SmartScreen andmepüügifilter.

Internet Explorer 9

Internet Explorer 9 ilmus 14. märtsil 2011. Sellel on täielik või peaaegu täielik tugi kõigile CSS 3 selektoritele, CSS 3 äärisraadiuse omadus, kiirem JavaScript, sisseehitatud ICC v2 või v4 värviprofiilid ja riistvara kiirendatud renderdamine Direct2D ja DirectWrite abil. Microsoft on kinnitanud, et toetatakse ka Web Open Font Format (WOFF). WOFF on W3C veebifontide töörühma "tugev favoriit" standardiseerimiseks. IE9 peaks parandama mitmeid Internet Exploreriga seotud probleeme, sealhulgas CSS3 standardse border-radius omaduse toetust, mis tähendab, et IE9 kasutajatel on võimalik näha ümardatud nurki, samamoodi nagu Firefoxi kasutajatel.

Microsoft on Acid3-testi läbimise tähtsust jätkuvalt alahinnanud, kuid spekulatsioonid, et IE9 toetab SVG W3C soovitust, leidsid kinnitust, kui Microsoft teatas, et on liitunud SVG töörühmaga. MIX 10 konverentsil avaldati esimene IE9 Platform Preview, mis sisaldas CSS3 ja SVG tuge, uut JScript-mootorit nimega Chakra ning Acid3-testi tulemust 55/100, võrreldes IE8 20/100-ga. 5. mail 2010 ilmus teine IE9 Platform Preview, mille tulemus Acid3 testis oli 68/100 ja mis oli kiirem WebKit SunSpideri JavaScripti võrdlusuuringus kui esimene IE9 Platform Preview. 23. juunil 2010 ilmus kolmas IE9 Platform Preview, mis sai Acid3 testis 83/100 punkti ja lisas toetuse <audio> , <video> ja <canvas> elementidele ning WOFFile. 4. augustil 2010 ilmus neljas IE9 Platform Preview, mis sai Acid3 testis 95/100 ja mille JScript-mootor on kiirem kui kolmas IE9 Platform Preview. IE9 lõplik versioon peaks ilmuma 2011. aastal. Samuti lubati toetust HTML5-video- ja helisiltidele. Mõned tööstuse eksperdid ennustavad, et Microsoft annab IE9 välja kui suurema out-of-band versiooni, mis ei ole seotud ühegi kindla Windowsi versiooniga. Internet Explorer 9 Test Drive'i lehe "Internet Explorer 9 Test Drive". microsoft.com. kohaselt on IE9 süsteeminõuded Windows Vista SP2 (koos Platform Upgrade'iga ja IE8-ga) või Windows 7. 12. augustil 2010 teatas Microsoft, et IE9 Public Beta käivitatakse 15. septembril 2010 San Franciscos toimunud spetsiaalsel üritusel, mis oli seotud "veebi ilu" ideega. Samuti kinnitati, et brauser hakkab toimima ainult Windows Vista ja Windows 7-ga. 15. septembril 2010 käivitas Microsoft IE9 Public Beta.

Internet Explorer 10

Internet Explorer 10 ei tööta Windows Vista'ga, vaid ainult Windows 7 ja Windowsi operatsioonisüsteemi tulevaste versioonide puhul.

Internet Explorer 10 ilmus koos Windows 8-ga 2012. aastal. Windows 7 kasutajad saavad selle versiooni alla laadida alates 2013. aasta veebruarist.

Internet Explorer 11

Internet Explorer 11 ilmus 2013. aasta oktoobris. See on viimane Internet Explorer.

Internet Explorer on loodud paljude veebilehtede vaatamiseks ja teatavate operatsioonisüsteemi funktsioonide, sealhulgas Microsoft Update'i pakkumiseks. Brauserisõja hiilgeajal tõrjus Internet Explorer Netscape'i alles siis, kui ta jõudis tehnoloogiliselt järele, et toetada tolleaegseid progressiivseid funktsioone.

Standardite toetamine

Internet Explorer, kasutades Tridenti kujundusmootorit:

• toetab HTML 4.01, CSS Level 1, XML 1.0 ja DOM Level 1, väikeste puudujääkidega.
• toetab täielikult XSLT 1.0 ja ka Microsofti XSLT vananenud dialekti, mida sageli nimetatakse WD-xsl, mis põhines vabalt W3C 1998. aasta detsembri XSLi tööversioonil. XSLT 2.0 tugi on tulevikus: Microsofti poolametlikud blogijad on teatanud, et arendus on käimas, kuid kuupäevi ei ole teatatud.
• toetab osaliselt CSS Level 2 ja DOM Level 2, kuid selle rakendamisel on suuri puudujääke ja vastavusprobleeme. Internet Explorer 8 versioonis on lisatud peaaegu täielik vastavus CSS 2.1-le.
• ei toeta XHTML-i, kuigi suudab esitada XHTML-dokumente, mis on koostatud HTML-ühilduvuse põhimõtete kohaselt ja mida serveeritakse MIME-tüübiga text/html.
• ei toeta SVG-d üheski versioonis.

Internet Explorer kasutab DOCTYPE sniffing'i, et valida standardirežiimi ja "veidruse režiimi" vahel, milles ta tahtlikult jäljendab MSIE vanade versioonide mittestandardset käitumist HTML ja CSS ekraanil esitamiseks (Internet Explorer kasutab printimiseks alati standardirežiimi). See pakub ka oma ECMAScripti dialekti nimega JScript.

W3C on Internet Explorerit kritiseerinud selle piiratud toetuse tõttu SVG-le, mida W3C on edendanud.

Mittestandardsed laiendused

Internet Explorer on kasutusele võtnud hulga omaloodud laiendusi paljudele standarditele, sealhulgas HTML, CSS ja DOM. Selle tulemuseks on mitmed veebilehed, mis standarditele vastavates veebilehitsejates ei toimi ning on tekitanud vajaduse "veidruste režiimi" järele, mis võimaldab Internet Explorerile mõeldud ebakorrektsete elementide esitamist nendes teistes veebilehitsejates.

Internet Explorer on kasutusele võtnud mitmeid JScripti laiendusi, mida teised brauserid on üle võtnud. Nende hulka kuuluvad innerHTML-omadus, mis tagastab elemendi sees oleva HTML-stringi; XMLHttpRequest-objekt, mis võimaldab HTTP-päringu saatmist ja HTTP-vastuse saamist; ja contentDocument-objekti designMode-atribuut, mis võimaldab HTML-dokumentide rikkalikku tekstitöötlust. Mõned neist funktsioonidest ei olnud võimalikud enne W3C DOM meetodite kasutuselevõttu. Selle Ruby tähemärkide laiendus HTML-le on ka W3C XHTML 1.1 moodulina aktsepteeritud, kuigi seda ei leidu kõigis W3C HTMLi versioonides.

Microsoft esitas mitmeid teisi IE funktsioone W3C-le standardiseerimiseks. Nende hulka kuuluvad CSS-omadus "behavior", mis ühendab HTML-elemendid JScript-käitumisega (tuntud kui HTML-komponendid, HTC); HTML+TIME-profiil, mis lisab HTML-dokumentidele ajastamise ja meedia sünkroniseerimise toetuse (sarnaselt W3C XHTML+SMIL-ile); ja VML-vektorgraafika failivorming. Kõik need lükati siiski tagasi, vähemalt nende esialgsel kujul. VML ühendati hiljem siiski PGMLiga (mille pakkusid välja Adobe ja Sun), mille tulemuseks oli W3C poolt heaks kiidetud SVG-vorming, mis on praegu üks vähestest veebis kasutatavatest vektorkujutiste vormingutest ja mida IE praegu praktiliselt ainuüksi ei toeta.

Muud mittestandardsed käitumisviisid on järgmised: vertikaalse teksti tugi, kuid W3C CSS3 kandidaatide soovitustest erinevas süntaksis; toetus mitmesugustele pildiefektidele ja lehekülje üleminekutele, mida W3C CSS-is ei leidu; tugi varjatud skriptikoodile, eelkõige JScript.Encode(). Toetus EOT-fontide sisseehitamiseks veebilehtedesse.

Favicon

Internet Exploreris kasutusele võetud favicon (lühend "lemmikute ikoon") on nüüd ka teistes veebilehitsejates toetatud ja laiendatud. See võimaldab veebilehtedel määrata 16 x 16 piksli suurust pilti, mida kasutatakse järjehoidjates. IEs toetati ja toetatakse endiselt ainult Windowsi ICO-formaati; teistes brauserites on seda nüüd laiendatud ka muud tüüpi piltidele, nagu PNG ja GIF.

Kasutatavus ja juurdepääsetavus

Internet Explorer kasutab Windowsi juurdepääsetavuse raamistikku. Internet Explorer on ka FTP kasutajaliides, mille toimingud sarnanevad Windows Exploreriga. Internet Explorer 6 ja Internet Explorer 7 lisasid vastavalt hüpikakende blokeerimise ja vahekaardiga sirvimise. Tabulaarset sirvimist saab lisada ka vanematele versioonidele, paigaldades MSN Search Toolbar'i või Yahoo Toolbar'i.

Cache

Internet Explorer salvestab külastatud sisu ajutiste Interneti-failide kausta vahemällu, et võimaldada kiiremat juurdepääsu (või võrguühenduseta juurdepääsu) varem külastatud lehekülgedele. Sisu on indekseeritud andmebaasifailis, mida tuntakse nime all Index.dat. On olemas mitu Index.dat-faili, mis indekseerivad erinevat sisu - külastatud sisu, veebiülekanded, külastatud URL-id, küpsised jne.

Enne IE7-i kustutas vahemälu tühjendamine indeksi, kuid faile ise ei eemaldatud usaldusväärselt, mis kujutas endast potentsiaalset turva- ja privaatsusriski. IE7-s ja hilisemates versioonides eemaldatakse vahemälu tühjendamisel vahemälufailid usaldusväärsemalt ja fail index.dat kirjutatakse üle nullbaitidega.

Grupipoliitika

Internet Explorer on täielikult konfigureeritav grupipoliitika abil. Windows Serveri domeenide administraatorid saavad rakendada ja jõustada mitmesuguseid seadistusi, mis mõjutavad kasutajaliidest (näiteks menüüelementide ja üksikute seadistusvõimaluste keelamine), samuti aluseks olevaid turvaelemente, nagu failide allalaadimine, tsoonide konfiguratsioon, saidi kohta käivad seaded, ActiveX-kontrolli käitumine ja muud. Poliitika seadeid saab konfigureerida iga kasutaja ja iga masina jaoks. Internet Explorer toetab ka integreeritud Windowsi autentimist.

Internet Explorer kasutab komponendipõhist arhitektuuri, mis põhineb COM-tehnoloogial (Component Object Model). See koosneb mitmest põhikomponendist, millest igaüks on eraldi Dynamic-link library (DLL) ja avaldab komplekti COM programmeerimisliidest, mida haldab Internet Exploreri peamine käivitatav fail iexplore.exe:

• WinInet.dll on HTTP, HTTPS ja FTP protokollide käsitseja. See tegeleb kogu võrgukommunikatsiooniga nende protokollide kaudu.
• URLMon.dll vastutab MIME-tüüpi käitlemise ja veebisisu allalaadimise eest ning pakub WinInet.dll ja muude protokollide rakenduste ümber niidikindlat mähist.
• MSHTML.dll sisaldab Internet Explorer 4-s kasutusele võetud Tridenti renderdusmootorit, mis vastutab lehekülgede kuvamise eest ekraanil ja veebilehtede dokumendiobjektimudeli käsitlemise eest. MSHTML.dll analüüsib HTML/CSS-faili ja loob selle sisemise DOM-puu kujutise. Samuti pakub see mitmeid API-sid DOM-puu kontrollimise ja muutmise jaoks. DOM-puu töödeldakse edasi paigutusmootori abil, mis seejärel renderdab sisemise esituse ekraanil.
• IEFrame.dll sisaldab IE kasutajaliidest ja akent Internet Explorer 7 ja uuemates versioonides.
• ShDocVw.dll pakub brauserile navigatsiooni, kohalikku vahemälu ja ajaloo funktsioone.
• BrowseUI.dll vastutab brauseri kasutajaliidese, sealhulgas brauseri kroomi eest, kus asuvad kõik menüüd ja tööriistaribad.

Internet Explorer ei sisalda ühtegi algupärast skriptimisfunktsiooni. Pigem pakub MSHTML.dll API-d, mis võimaldab programmeerijal arendada skriptkeskkonda, mis on ühendatav ja millel on juurdepääs DOM-puule. Internet Explorer 8 sisaldab sidemeid Active Scripting mootori jaoks, mis on Microsofti Windowsi osa ja võimaldab kasutada kliendipoolse skriptimise jaoks mis tahes keelt, mis on rakendatud Active Scripting moodulina. Vaikimisi on ette nähtud ainult JScript ja VBScript moodulid; kasutada saab ka kolmanda osapoole rakendusi, nagu ScreamingMonkey (ECMAScript 4 toetuseks). Microsoft teeb kättesaadavaks ka Microsoft Silverlight runtime'i, mis võimaldab kliendipoolse skriptimise jaoks kasutada CLI-keeli, sealhulgas DLR-põhiseid dünaamilisi keeli nagu IronPython ja IronRuby.

Internet Explorer 8 toob sisse mõned olulised arhitektuurilised muudatused, mida nimetatakse Loosely Coupled IE (LCIE). LCIE eraldab peamise aknaprotsessi (raamiprotsess) protsessidest, mis majutavad erinevaid veebirakendusi erinevates vahekaartides (vahekaardiprotsessid). Raamiprotsess võib luua mitu vahekaardiprotsessi, millest igaühel võib olla erinev terviklikkuse tase; iga vahekaardiprotsess võib võõrustada mitut veebisaiti. Protsessid kasutavad omavaheliseks sünkroniseerimiseks asünkroonset protsessidevahelist sidet. Üldiselt on kõigi veebilehtede jaoks üks raamiprotsess. Windows Vista's, kus Protected Mode on sisse lülitatud, loob aga privilegeeritud sisu (näiteks lokaalsed HTML leheküljed) avamine uue vahekaardiprotsessi, kuna seda ei piira Protected Mode.

Internet Explorer avaldab komponentide objektimudeli (COM) liideseid, mis võimaldavad teistel komponentidel laiendada brauseri funktsionaalsust. Laiendatavus jaguneb kahte tüüpi: brauseri laiendatavus ja sisu laiendatavus. Brauseri laiendatavuse liideseid saab kasutada komponentide lisamiseks, et lisada kontekstmenüü kirjeid, tööriistaribasid, menüüelemente või brauseri abiobjekte (Browser Helper Objects, BHO). BHOsid kasutatakse brauseri funktsioonide laiendamiseks, samas kui teisi laiendamisvõimalusi kasutatakse funktsiooni eksponeerimiseks kasutajaliideses. Sisu laiendamisliidest kasutavad erinevad sisutüübikäsitlejad, et lisada tugi mittenatiivsetele sisuformaatidele. BHO-del ei ole ainult piiramatu juurdepääs Internet Exploreri DOMile ja sündmuste mudelile, vaid nad saavad juurdepääsu ka failisüsteemile, registrile ja muudele operatsioonisüsteemi komponentidele. Sisu laiendatavus võib olla kas aktiivsete dokumentide (Doc Objects) (nt SVG või MathML) või ActiveX-elementide näol. ActiveX-kontrolli kasutatakse sisukäsitlejate jaoks, mis renderdavad HTML-lehele varjatud sisu (nt Adobe Flash või Microsoft Silverlight). Doc-objekte kasutatakse siis, kui sisutüüpi ei manustata HTML-i (nt Microsoft Word, PDF või XPS). Tegelikult on Tridenti renderdusmootor ise avatud Doc-objektina, nii et HTML-i iseenesest käsitletakse aktiivse dokumendina.

Internet Exploreri lisakomponendid töötavad samade õigustega kui brauser ise, erinevalt kliendipoolsetest skriptidest, millel on väga piiratud õigused. Täiendusi saab paigaldada kas lokaalselt või otse veebilehe kaudu. Kuna lisandmoodulitel on süsteemile suuremad õigused, võib pahatahtlikke lisandmooduleid kasutada ja on kasutatud süsteemi turvalisuse kahjustamiseks. Internet Explorer 6 Service Pack 2-st alates pakub selle vastu mitmesuguseid kaitsemeetmeid, sealhulgas Add-on Manager ActiveX-juhtide ja Browser Helper Objects'i kontrollimiseks ning "No Add-Ons" töörežiimi ja suuremaid piiranguid lisade paigaldamise saitidele.

Internet Exploreri ennast saab kasutada teiste rakenduste poolt COM-liideste abil. Seda saab kasutada brauseri funktsionaalsuse integreerimiseks rakenduse sisse. Samuti võib majutusrakendus valida, kas ta soovib majutada ainult MSHTML.dll renderdusmootorit, mitte kogu brauserit.

Vt ka: Component Object Model ja Browser Helper Object

Internet Explorer kasutab tsoonipõhist turvaraamistikku, mis rühmitab saite teatud tingimuste alusel, sealhulgas selle alusel, kas tegemist on Interneti- või intranetipõhise saidiga, ning kasutaja poolt muudetava valgeloendiga. Turvapiiranguid kohaldatakse tsoonide kaupa; piirangud kehtivad kõigile tsooni saitidele.

Internet Explorer 6 SP2-st alates kasutab Microsofti Windowsi lisade täitmise teenust, et märgistada Internetist alla laetud käivitatavad failid potentsiaalselt ohtlikeks. Selliselt märgistatud failidele juurdepääsuks peab kasutaja tegema selgesõnalise usaldusotsuse faili täitmiseks, kuna Internetist pärinevad käivitatavad failid võivad olla potentsiaalselt ohtlikud. See aitab vältida pahavara juhuslikku paigaldamist.

Internet Explorer 7 võttis kasutusele andmepüügifiltri, mis piirab juurdepääsu andmepüügisaitidele, kui kasutaja ei ole seda otsust tühistanud. Versiooniga 8 blokeeritakse ka juurdepääs saitidele, mis teadaolevalt sisaldavad pahavara. Samuti kontrollitakse allalaadimisi, et näha, kas need on teadaolevalt pahavaraga nakatunud.

Windows Vistas töötab Internet Explorer vaikimisi nn kaitstud režiimis, kus brauseri enda õigused on rangelt piiratud - ta ei saa teha mingeid süsteemisiseseid muudatusi. Seda režiimi saab soovi korral välja lülitada, kuid seda ei soovitata. See piirab tõhusalt ka kõigi lisaseadmete privileege. Selle tulemusel on isegi siis, kui brauser või mõni lisandmoodul on ohustatud, kahju, mida turvarikkumine võib põhjustada, piiratud.

Brauseri parandused ja uuendused avaldatakse perioodiliselt ja tehakse kättesaadavaks nii Windows Update'i teenuse kui ka automaatsete uuenduste kaudu. Kuigi turvaparandusi avaldatakse jätkuvalt mitmete platvormide jaoks, tehakse enamik funktsioonide täiendusi ja turvainfrastruktuuri parandusi kättesaadavaks ainult operatsioonisüsteemidele, mis on Microsofti peamise toetusfaasis.

16. detsembril 2008 soovitas Trend Micro kasutajatel minna üle konkureerivatele brauseritele, kuni IE erakorraline parandus ilmub, et parandada võimalik turvarisk, mis "võib võimaldada kõrvalistel kasutajatel võtta kontrolli inimese arvuti üle ja varastada tema paroole". Microsofti esindajad vastasid sellele soovitusele, väites, et viga mõjutab "0,02% veebisaitidest".

17. detsembril 2008 sai eespool nimetatud turvaprobleemi lahendus kättesaadavaks, kui avaldati Internet Exploreri turvauuendus KB960714, mis on saadaval Microsoft Windows Update'i veebilehelt. Microsoft on öelnud, et see uuendus parandab Trend Micro poolt eelmisel päeval leitud turvariski.

Turvalisuse haavatavused

Vt ka: Veebibrauserite võrdlus#Vaigavused

Internet Exploreris on olnud palju turvaauke ja probleeme: Suur osa nuhkvara, reklaamvara ja arvutiviiruste levikust Internetis on võimalik tänu Internet Exploreri turvarakenduse vigadele ja puudustele, mille paigaldamiseks ei ole mõnikord vaja muud kui pahatahtliku veebilehe vaatamist. Seda nimetatakse "drive-by-installatsiooniks". Samuti püütakse kasutajat petta pahatahtliku tarkvara installeerimiseks, esitades ActiveX-turvalisuse hoiatuse kirjelduse osas valesti tarkvara tegelikku eesmärki.

Mitmed IE-d mõjutavad turvaaugud ei ole pärit mitte brauserist endast, vaid selle poolt kasutatavatest ActiveX-põhistest lisanditest. Kuna lisaseadmetel on samad õigused kui IE-l, võivad vead olla sama kriitilised kui brauseri vead. See on viinud selleni, et ActiveX-põhist arhitektuuri kritiseeritakse vigade esinemise eest. Aastaks 2005 väitsid mõned eksperdid, et ActiveX-i ohtusid on ülehinnatud ja et on olemas kaitsemeetmed. 2006. aastal leiti uute meetodite abil automatiseeritud testimise abil rohkem kui sada haavatavust Microsofti ActiveXi standardkomponentides. Hiljuti välja antud Internet Explorer 7 turvaelemendid leevendasid mõningaid neist haavatavustest.

Internet Exploreril oli 2008. aastal mitmeid avaldatud turvaauke. Turvauuringute firma Secunia uuringu kohaselt ei reageerinud Microsoft turvaaukude parandamisel ja paranduste kättesaadavaks tegemisel nii kiiresti kui konkurendid. Ettevõte teatas ka 366 haavatavusest ActiveX-kontrollis, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud.

Viimase teabe kohaselt on Secunia teatel IE6-s 24 teadaolevat parandamata haavatavust, IE7-s 11 ja IE8-s 4. Kõige tõsisemad parandamata Secunia teatised, mis mõjutavad Microsoft Internet Explorer 6.x, 7.x ja 8.x koos kõigi tootjate paranduste rakendamisega, on kõik hinnatud äärmiselt kriitiliseks (Extremely critical). IE6, IE7 ja IE8 vanimad teadaolevad parandamata haavatavused pärinevad vastavalt 7. novembrist 2003, 6. juunist 2006 ja 26. veebruarist 2007.

Viimase teabe kohaselt teatab turvauuringute firma SecurityFocus, et IE6-l on 396 teadaolevat parandamata haavatavust, IE7-l 22 ja IE8-l 25. IE6, IE7 ja IE8 vanimad teadaolevad parandamata haavatavused pärinevad vastavalt 20. novembrist 2000, 17. maist 2007 ja 11. aprillist 2009.

USA firmade vastu suunatud rünnakutes kasutatud haavatavus

14. jaanuari 2010. aasta teatises teatas Microsoft, et Google'i ja teiste USA ettevõtete vastu suunatud ründajad kasutasid tarkvara, mis kasutab ära Internet Exploreris olevat turvaauku, mis oli juba parandatud. Haavatavus mõjutas Internet Explorer 6, IE7 ja IE8 Windows 7, Vista, Windows XP, Server 2003 ja Server 2008 R2, samuti IE 6 Service Pack 1 Windows 2000 Service Pack 4 operatsioonisüsteemis.

Saksamaa valitsus hoiatas kasutajaid Internet Exploreri kasutamise eest ja soovitas minna üle alternatiivsele veebilehitsejale, kuna Internet Exploreris oli eespool kirjeldatud suur turvaauk, mida kasutati ära. Austraalia ja Prantsusmaa valitsus andsid mõned päevad hiljem sarnase hoiatuse. Esimene brauser, mida nad soovitasid, oli Mozilla Firefox, millele järgnes Google Chrome.

Vt ka: Veebibrauserite kasutuse osakaal

Internet Exploreri kasutuselevõtu määr näib olevat tihedalt seotud Microsoft Windowsiga, kuna see on Windowsi vaikimisi veebibrauser. Alates Internet Exploreri 2.0 integreerimisest Windows 95 OSR 1-ga 1996. aastal ja eriti pärast versiooni 4.0 ilmumist kiirenes vastuvõtmine oluliselt: alla 20%-lt 1996. aastal umbes 40%-le 1998. aastal ja üle 80%-le 2000. aastal.

CNNi artiklis märgiti Internet Explorer 4 ilmumise ajal: "Microsofti Internet Explorer on saavutanud edu ja erinevate hinnangute kohaselt on tema osakaal brauserite turul 30-35 protsenti, aasta tagasi oli see umbes 10 protsenti." Aastaks 2002 oli Internet Explorer peaaegu täielikult tõrjunud oma peamise konkurendi Netscape'i ja domineeris turul kuni 95-protsendilise turuosaga.

Pärast seda, kui Internet Explorer võitis ja võitis 1990ndate aastate lõpu brauserisõjad, saavutas ta peaaegu täieliku domineerimise brauserite turul. Olles saavutanud 2002. ja 2003. aastal umbes 95%-lise tipptaseme, on selle turuosa sellest ajast alates aeglaselt, kuid kindlalt vähenenud. Selle põhjuseks on peamiselt Mozilla Firefoxi kasutuselevõtt, mis statistika kohaselt on praegu kõige suurem konkurent. Sellest hoolimata on Internet Explorer endiselt domineeriv veebilehitseja, mille osakaal ülemaailmses kasutuses on umbes 60% (kuigi mõõtmised erinevad). Kasutatavus on suurem Aasias ja väiksem Euroopas.

Firefox 1.0 oli 2005. aasta alguses ületanud Internet Explorer 5. Firefox 1.0 turuosa oli ligikaudu 8 protsenti. Artiklis märgitakse Internet Explorer 7 ilmumisel 2006. aasta oktoobris, et "IE6-l oli 77,22%-ga lõviosa brauseriturust. Internet Explorer 7 oli tõusnud 3,18%-ni, Firefox 2.0 oli 0,69%-ni."

Internet Explorer 7 ilmus samal ajal kui Firefox 2.0 ja edestas 2006. aasta novembriks Firefox 1.x-i ligikaudu 9%-lise turuosaga. Firefox 2.0 edestas 1.x jaanuaris 2007, kuid IE7 edestas IE6 alles 2007. aasta detsembris. Jaanuariks 2008 oli nende vastavate versioonide turuosa 43% IE7, 32% IE6, 16% FF2, 4% Safari 3 ja nii FF1.x kui ka IE5 versioonide turuosa alla poole protsendi.

Ligikaudne kasutus aja jooksul, mis põhineb erinevatel kasutusosakute loenduritel, mis on keskmiselt aasta või neljanda kvartali või aasta viimase kuu kohta, sõltuvalt võrdlusandmete kättesaadavusest.

Ülevaade turuosast aastate ja versioonide kaupa

Ligikaudne kasutus aja jooksul, mis põhineb erinevatel kasutusosakute loenduritel, mis on keskmiselt aasta või neljanda kvartali või aasta viimase kuu kohta, sõltuvalt võrdlusandmete kättesaadavusest. IE oli oma tipptasemel 2003. aastal, mil 94% maailma internetibrauseritest kasutati, kuid hakkas langema 2004. aastal ja jõudis 2011. aastal 2000ndate aastakümne madalaimale tasemele, mil ainult 49,7% maailma internetikasutajatest kasutas seda.

Tööstuse vastuvõtmine

ActiveX laiendusmehhanismi kasutavad paljud avalikud veebisaidid ja veebirakendused, sealhulgas eBay. ^[] Sarnaselt kasutavad Browser Helper Objects'i ka paljud otsingumootorite ettevõtted ja kolmandad osapooled, et luua nende teenustele ligipääsu võimaldavaid lisasid, näiteks otsingumootori tööriistaribasid. COM-i kasutamise tõttu on võimalik veebibrauseri funktsionaalsust sisse põimida kolmandate osapoolte rakendustesse. Seega on olemas mitmeid Internet Exploreri kestasid ja mitmed sisukeskse rakendused, nagu RealPlayer, kasutavad ka Internet Exploreri veebisirvimise moodulit veebilehtede vaatamiseks rakendustes.

IE versioonidel on aja jooksul olnud väga erinev operatsioonisüsteemi ühilduvus, alates sellest, et nad on saadaval paljudele platvormidele ja mitmetele Windowsi versioonidele, kuni ainult mõne Windowsi versioonini. Paljud IE versioonid toetasid mõnd vanemat operatsioonisüsteemi, kuid lõpetasid uuenduste saamise. Interneti kasv 1990. ja 2000. aastatel tähendab, et praegustel väikese turuosaga brauseritel on kokku rohkem kasutajaid kui kogu varajasel turul. Näiteks 90% turuosa 1997. aastal tähendaks umbes 60 miljonit kasutajat, kuid 2007. aasta alguseks on 90% turuosa üle 900 miljoni kasutaja. Tulemuseks on see, et IE6 hilisematel versioonidel oli kokku palju rohkem kasutajaid kui kõigil varasematel versioonidel kokku.

IE7 ilmumine 2006. aasta lõpus tõi kaasa IE6 turuosa kokkuvarisemise; 2007. aasta veebruaris näitas turuosa statistika, et IE6 oli umbes 50% ja IE7 29%. Sõltumata tegelikust turuosast, oli IE kõige ühilduvam versioon (kõigis operatsioonisüsteemides) 5.x, mis oli 1990ndate lõpus lühikese aja jooksul saadaval ja toetatud Mac OS 9 ja Mac OS X, Unix ja enamiku Windowsi versioonide puhul (kuigi 4.x oli versioonide lõikes ühtsem koodibaas). Aastaks 2007 oli IE-l palju kitsam operatsioonisüsteemide tugi, kusjuures viimased versioonid toetasid ainult Windows XP Service Pack 2 ja uuemad versioonid. Internet Explorer 5.0, 5.5, 6.0 ja 7.0 (eksperimentaalne) on ka mitteametlikult portitud Linuxi operatsioonisüsteemile projekti IEs4Linux kaudu.

^* Internet Explorer 6 SP2 on saadaval ainult Windows XP SP2 või Windows Server 2003 SP1 või SP2 osana.
^** Windows 95-ga kaasas olev Internet Explorer versioon varieerus OSR versioonide kaupa; 2.0 oli OSR1-ga, 3.0 oli OSR2-ga ja 4.0 oli OSR2.5ga.
^*** Native tugi puudub, kuid võimalik kolmanda osapoole "Standalone" installeriga.
^& Windows XP Service Pack 3 lõplik versioon ei sisalda IE7-i.
^$ Native tugi puudub, kuid võimalik kolmanda osapoole "Standalone" IE6 Alpha installijaga. Vt ka Internet Explorer Mobile. IE mitte-desktop versioonid on toetanud ka Windows CE-d.
^Ł Internet Explorer 2.0 ja 2.0.1 nõuavad System 7.0.1 või uuemat versiooni. Internet Explorer 2.1 nõuab System 7.1 või uuemat versiooni.
^€ Kaasa arvatud Internet Explorer 3.01 Mac OS 8.1; Internet Explorer 4.01 Mac OS 8.5 ja 8.5.1; Internet Explorer 4.5 alates Mac OS 8.6 kuni 9.0.4; Internet Explorer 5 alates Mac OS 9.1 kuni 9.2.2.
^¥ Internet Explorer 5 Macintosh Edition nõuab Mac OS 7.6 või uuemat versiooni. Internet Explorer versioon 5.1; 5.1.4; 5.1.5; 5.1.6 ja 5.1.7 nõuab Mac OS 8.0 või uuemat versiooni.
¹⁶ 16-bitine versioon

Internet Exploreri varajastel versioonidel, näiteks 5. versioonil, oli ühilduvusrežiim Internet Explorer 4 käivitamiseks, kuigi see funktsioon kaotati (samuti võisid Internet Explorer for Mac'i kasutajad pärast IE 5 installimist endiselt kasutada 4.5. versiooni). Kuigi Microsoft väidab, et Internet Exploreri mitut versiooni on võimatu hoida samas masinas, on mõned häkkerid edukalt eraldanud mitu Internet Exploreri versiooni, muutes need iseseisvateks rakendusteks. Neid nimetatakse "eraldiseisvateks" IE-deks ja nende hulka on kuulunud versioonid 3 kuni 7.

• Mitu IE-d Windowsi veebidisainis - veebiarendaja Joe Maddalone, kes leidis lahenduse.
• Xenocode Browser Sandbox-Xenocode rakenduse virtualiseerimine.

Microsoft on lõpetanud Internet Exploreri eraldiseisvate paigaldusprogrammide pakkumise üldsusele. Siiski on olemas mitteametlikud protseduurid täieliku paigalduspaketi allalaadimiseks. Internet Explorer kasutab Windows 2000s kasutusele võetud funktsiooni nimega DLL redirection, mis sunnib teda laadima vanemaid DLL-e kui need, mis on süsteemi installeeritud.

• IE kollektsioon. Paigaldaja IE8.0, IE7.0, IE6.0, IE5.51, IE5.01, IE4.01, IE3.0, IE2.01, IE1.5 ja IE1.0 iseseisvate versioonide jaoks.
• Microsofti tugidokument, kus on juhised kogu paigaldusfailide komplekti allalaadimiseks.

Internet Exploreri on võimalik paigaldada ka Wine'i kaudu.

• IEs4Linux seadistab automaatselt Internet Explorer 5.0, 5.5 ja 6.0 Wine'is. Internet Explorer 7 toetamine on praegu väljatöötamisel; alates 2007. aasta augustist saab IE7 renderdusmootorit kasutada koos IE6 kasutajaliidesega.

Pärast Internet Explorer 7 installimist on Internet Explorer 6 käivitatav fail endiselt saadaval aadressil C:\WINDOWS\ie7, mis on vaikimisi peidetud. Selle käivitamine annab kasutajale vanema IE6 kasutajaliidese, kuid veebilehed kuvatakse IE7 mootoriga. IE6 mootori saab uuesti sisse lülitada, kui IE7 kausta paigutada fail nimega "iexplore.exe.local".

Alternatiivina IE eraldiseisva versiooni kasutamisele pakub Microsoft nüüd Microsoft Virtual PC kujutisi, mis sisaldavad eelnevalt aktiveeritud Windows XP koopiaid koos IE 6 või IE 7 installeeritud versiooniga. Microsoft soovitab seda lähenemist veebiarendajatele, kes soovivad testida oma lehekülgi IE eri versioonidega, kuna eraldiseisvad versioonid ei ole toetatud ja ei pruugi töötada samamoodi nagu korralikult paigaldatud IE koopia.

Kui Internet Exploreri suuremat uuendust saab eemaldada traditsioonilisel viisil, kui kasutaja on salvestanud originaalrakenduse failid paigaldamiseks, siis operatsioonisüsteemiga kaasas oleva brauseri versiooni eemaldamine on endiselt vastuoluline küsimus.

Idee eemaldada Internet Exploreri varuinstallatsioon Windowsi süsteemist pakuti välja kohtuasja United States v. Microsoft käigus. Üks Microsofti argumente kohtuprotsessi ajal oli, et Internet Exploreri eemaldamine Windowsist võib põhjustada süsteemi ebastabiilsust.

Internet Exploreri eemaldamisel on mitmeid tagajärgi. Rakendused, mis sõltuvad IE poolt paigaldatud raamatukogudest, ei toimi või käituvad ootamatult. Ka Windowsi abi- ja tugisüsteem ei toimi, kuna see tugineb suurel määral HTML-abifailidele ja IE komponentidele. Windowsi versioonides enne Vista't ei ole võimalik käivitada ka Microsofti Windows Update'i või Microsoft Update'i ühegi teise brauseriga, kuna see teenus kasutab ActiveX-kontrolli, mida ükski teine brauser ei toeta. Windows Vistas on Windows Update rakendatud juhtpaneeli appletina.

Windows 7-ga lisas Microsoft võimaluse Internet Explorer 8 turvaliselt Windowsist eemaldada. Microsoft ei luba selle protsessi kaudu eemaldada sõltuvusi, kuid Internet Exploreri käivitatav fail (iexplore.exe) eemaldatakse ilma teisi Windowsi komponente kahjustamata.

• Web 2.0