Windows XP: ajalugu, peamised omadused ja mõju personaalarvutitele

Windows XP on Microsoft Windows operatsioonisüsteemi versioon personaalarvutitele. Tähed "XP" tähistavad eXPerience. Microsoft andis Windows XP välja 25. oktoobril 2001. Windows XP asendas Windows 2000 ja Windows ME, mis aitas lõpule viia Windowsi NT ja 9x harude ühendamise. See asendati Windows Vista'ga. Windows XP oli veel 2012. aasta aprillis maailma suuruselt teine arvutite operatsioonisüsteem. Pärast Windows XP ilmumist muutsid paljud arvutitootjad, sealhulgas (kuid mitte ainult) Dell, Hewlett Packard, Acer, IBM, Compaq ja Toshiba oma arvutid (peamiselt sülearvutid) Windows 2000 asemel Windows XP-le. Tolleaegset sülearvutit võib märgata sellest, et seda müüdi algselt Windows 2000-ga, kui klaviatuuril olev Windows (WIN) klahv on varasema Windows'i logoga.

Microsoft lõpetas Windows XP toetamise 8. aprillil 2014 (erakorralised turvauuendused tehakse näiteks 2019. aastal, et tegeleda lunavaraohtudega) ning Microsoft ja ametiasutused hoiatavad kasutajaid Windows XP jätkuvast kasutamisest. Siiski jäi Windows XP ka pärast selle kasutamise lõpetamist üle maailma veel pikka aega populaarseks operatsioonisüsteemiks. 2019. aasta augustiks lõpetas Microsoft (ja teised) Windows XP mängude toetamise. 2019. aasta oktoobri seisuga töötab 1,32% Windows XP arvutitest Windows XPga. Windows XP sai kõige populaarsemaks operatsioonisüsteemiks aastatel 2001-2007, operatsioonisüsteemi müüdi üksikult ja eelinstalleerituna üle 500 miljoni eksemplari.

Peamised omadused

Windows XP tõi mitmeid olulisi uuendusi võrreldes eelkäijatega ja kujundas kodu- ning ärikasutuse ootusi operatsioonisüsteemidele:

• Uuendatud kasutajaliides – tuntud "Luna" teema muutis välimuse värskemaks ja sõbralikumaks, lisaks parandas kasutuskogemust algajatele.
• NT-tuum – XP põhines Windows NT arhitektuuril, pakkudes paremat stabiilsust, turvalisust ja mugavamat riistvaratoe kui 9x-põhised versioonid.
• Toetatud teenused ja funktsioonid – Remote Desktop, Fast User Switching, System Restore, Windows File Protection, ClearType ja täiustatud võrgu- ning printimisvõimalused.
• Toetus kaasaegsele riistvarale – paremad juhid USB 2.0, RAID, Wi‑Fi ja teiste uute seadmete jaoks; DirectX 9 tugi mängude ja multimeedia jaoks.
• Tooteaktiveerimine ja piraadivastased meetmed – XP võttis laialdaselt kasutusele tooteaktiveerimise ja hiljem Windows Genuine Advantage (WGA) mehhanismid.

Versioonid ja teeninduspaketid

Windows XP ilmus mitmes eriväljalaskes, et katta erinevaid vajadusi:

• Home Edition – kodukasutajale mõeldud põhiversioon.
• Professional – äri- ja edasijõudnutele funktsioonidega nagu domeeniliitumine ja Remote Desktop serveri rolli tugi.
• Media Center Edition, Tablet PC Edition, Starter Edition – spetsiaalsed väljaanded erivajaduste jaoks.
• x64 Edition ja Embedded/PosReady – 64-bitine tugi ja sissejäetud süsteemide versioonid, mida kasutati kioskides, POS-terminalsüsteemides ja ATM-ides.

Peamised teeninduspaketid (service packs) olid olulised stabiilsuse ja turvalisuse parandajad:

• Service Pack 1 (2002) – mitmed veaparandused ja draiveri täiustused;
• Service Pack 2 (2004) – märkimisväärne turvapaigutus, uus tulemüür (Windows Firewall), täiustatud Bluetooth- ja Wi‑Fi-toed;
• Service Pack 3 (2008) – koondvärskendused ja täiendavad turvaparandused.

Toetuse lõpp, erakorralised värskendused ja turvariskid

Microsoft lõpetas Windows XP üldise toe 8. aprillil 2014. See tähendas, et tavapäraseid turvavärskendusi enam ei antud. Siiski andis Microsoft erakorralisi värskendusi mõnel juhul, kui avastati laialdase ja tõsise ohuga haavatavus (nt WannaCry ründe puhul 2017 ja kriitiliste kaugühenduse haavatavuste puhul 2019). Mõned punktisüsteemid (POSReady ja embedded väljaanded) said laiendatud tuge, mis lubas teatud süsteemidel saada värskendusi kauem kui tavalised XP väljaanded – see selgitas osaliselt, miks mõned kasutajad said turvapaiku veel 2019. aastal.

Pärast ametliku toe lõppu suurenes XP-ga arvutite turvarisk: puuduvad uued draiverid, brauserite ja tarkvara tootjate lõpetatud tugi ning avastatud haavatavused jäid parandamata. Seetõttu hoiatasid arvutiturbeorganisatsioonid ja riiklikud ametiasutused XP kasutajat pidevalt uuendada turvalisema operatsioonisüsteemi vastu.

Mõju personaalarvutitele ja IT-turule

Windows XP oli turu mõjult üks mõjuvõimsamaid Microsofti operatsioonisüsteeme:

• Suure kasutajabaasi tõttu sundis see tarkvaraarendajaid ja riistvara tootjaid pikaajaliselt tugi pakkuma.
• Selle stabiilsus ja lihtsus viisid XP laialdase vastuvõtuni nii kodu- kui ärikasutuses, mõjutades sülearvutite ja lauaarvutite kujundust ning eelistusi tootjate seas.
• XP populaarsus pikendas uute Windowsi versioonide (näiteks Windows Vista) omaksvõttu: paljud kasutajad ja ettevõtted pidasid XP-d töökorras ja vastupidavaks, mis aeglustas uuele migreerimistempoid.
• XP levik pasteldas IT-halduse ja turvapoliitika arengut: organisatsioonid pidid välja töötama migratsiooniplaane, täiendama riistvara ja automatiseerima uuendusi, et minimeerida riske.

Kokkuvõte ja soovitused

Windows XP jättis tugeva pärandi — see tõi stabiilsuse ja kasutajasõbralikkuse massidesse ning määratles ootused kaasaegsetele operatsioonisüsteemidele. Kuigi XP oli pikka aega populaarne, on selle ametliku toe lõpp ning järjepidevad turvaohtudest tingitud riskid lõpetuseks selge märk, et turvalisuse ja ühilduvuse huvides tuleks neist süsteemidest üle minna kaasaegsematele ja toetatud platvormidele. Kui võimalik, soovitatakse uuendada toetatud Windowsi versioonile või alternatiivsele turvalisele platvormile ning tagada regulaarne varundamine ja uuenduste haldus.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab akronüüm "XP"?

K: Millal ilmus Windows XP?

K: Milliseid Windowsi versioone see asendas?

K: Kes olid mõned arvutitootjad, kes muutsid oma arvutid Windows XP kasutamiseks?

K: Millal lõpetas Microsoft Windows XP toetamise?

K: Kui populaarne oli operatsioonisüsteem oma tippajal?

K: Kui suur osa arvutitest töötab tänapäevalgi veel selle Windowsi versiooniga?

Otsing