AlegsaOnline.com

Windows 2000 — Microsofti NT-põhine 32-bitine operatsioonisüsteem (1999–2000)

Windows 2000 — Microsofti NT-põhine 32-bitine operatsioonisüsteem (1999–2000). Ülevaade versioonidest, NTFS/EFS-toest, Active Directoryst ning serveri- ja professionaalsetest funktsioonidest.

Autor: Leandro Alegsa

14-09-2025

Windows 2000 (tuntud ka kui Win2K, W2K, Win2000 või Windows 2K) on operatsioonisüsteem, mis on loodud töötama arvutitega, millel on kas üks või mitu protsessorit. See on mõeldud 32-bitiste Intel x86 arvutite jaoks ning on osa Microsofti Windows NT perekonnast. Windows 2000 jõudis tootmisse 15. detsembril 1999 ja avalikuks levikuks sai 17. veebruaril 2000. See ilmus neljas peamises väljaandes: Professional, Server, Advanced Server ja Datacenter Server; lisaks avaldas Microsoft 2001. aastal piiratud Itanium-versioonid Windows 2000 Advanced Server - Limited Edition ja Datacenter Server - Limited Edition. Kuigi Windows 2000 oli peamiselt suunatud ettevõtetele ja serverikeskkondadele, kasutasid seda OS-i paljud ka kodukasutajad. Kodukasutajatele mõeldud eriversioon, koodnimega Neptune, oli arendusjärgus, kuid see ei jõudnud kunagi eraldi väljaandeni.

Arhitektuur ja töörežiimid

Windows 2000 põhineb NT-kerneli arhitektuuril ja kasutab kahte peamist töörežiimi: User Mode ja Kernel Mode. Kernel Mode (tulemüürisüsteem) on mõeldud riistvara ja seadme draiveritele ning omab otsest ligipääsu riistvarale; draiverid võimaldavad operatsioonisüsteemil ja programmide komponendidel "rääkida" seadmetega. Kasutajarežiim (User Mode) on mõeldud tavarakenduste jooksutamiseks ning tagab parema isolatsiooni ja stabiilsuse — rakenduse tõrge ei pruugi kogu süsteemi alla viia. Windows 2000 toetab ka preemptive multitaskingut ja symmetric multiprocessingut (SMP), mis võimaldab paremat jõudlust mitme protsessori süsteemides.

Peamised funktsioonid

Windows 2000 tõi kaasa mitmeid olulisi tehnilisi uuendusi võrreldes varasemate Windows NT ja Windows 9x versioonidega. Märkimisväärsed funktsioonid ja võimalused hõlmavad:

Active Directory — keskne kataloogiteenus, mis võimaldab hõlpsalt hallata kasutajaid, gruppe, arvuteid ja ressursse suuremates võrkudes ning rakendab Group Policy-poliitikate kogumit.
Turva- ja failisüsteemi täiustused — NTFS viiendas: toetab krüpteeritud failisüsteemi (EFS), kettakvoote, tihkesid ja dünaamilisi mahtusid; failide krüpteerimine ja parem turbearhitektuur.
Dünaamiline kettasalvestus — võimalus luua spanned, mirror- ja striped-mahtusid ilma traditsiooniliste partitsioonipiiranguteta.
Microsoft Management Console (MMC) ja kiltkivi administraatori tööriistad — ühtne haldusliides ning standardiseeritud tööriistade komplekt süsteemi haldamiseks (Event Viewer, Services, Disk Management jm).
Pisikeste ja suurte serverite võimalused — Serveri väljaanded pakuvad teenuseid nagu võrgu failijagamine (Distributed File System), Terminal Services (kaugtöölaud ja rakenduste hostimine), Internet Information Services (IIS) ning suuremahuline riistvara tugi ja klasterlahendused.
Põhjalik ligipääsuvõimalus ja lokaliseerimine — lai keeltestrateegia ja paremad abivõimalused puuetega kasutajatele.
Tugi riistvarale ja toitehaldus — täiustatud Plug and Play ning ACPI tugi paremaks seadmete haldamiseks ja energiasäästuks.

Turvalisus ja hooldus

Windows 2000 parandas oluliselt turvalisust varasemate 9x-põhiste süsteemide ees. See sisaldas tuge autentimisele (sh Kerberos-põhine autentimine domeenides), paremat õiguste haldust ja EFS-i failiandmete kaitseks. Lisaks rakendas Microsoft Windows File Protectioni, mis kaitseb süsteemifaile volitamata asendamise eest.

Süsteemile anti välja mitu teeninduspaketti (service pack), milles koguti kokku turvaparandused, stabiilsuse täiustused ja täiendav riistvaratoetus. Pikaajalisem toetus lõppes hiljem, mistõttu operatsioonisüsteemi kasutamine ilma täiendava turvakaitseta muutus ohtlikuks. Microsofti ametlik tugi Windows 2000-le lõppes järgmiselt: mainstream-tugi lõppes 30. juunil 2005 ja laiendatud tugi lõppes 13. juulil 2010.

Paigaldus ja juurutus

Windows 2000 saab ettevõttes installeerida ja juurutada kas valvatud (interaktiivne) või valveta paigaldamise teel. Valveta paigaldamine tugineb vastusfailidele (unattend files) ja seda saab teha näiteks käivitatava CD, Microsoft Systems Management Serveri (SMS) või System Preparation Tooli (Sysprep) abil, mis lihtsustab ettevalmistatud süsteemipiltide paljundamist. Sellised tööriistad tegid Windows 2000-st sobiva platvormi suuremate võrkude ja halduskeskkondade jaoks.

Nõuded ja ühilduvus

Windows 2000 töötamiseks on vaja x86 ühilduvat protsessorit ning põhilisi süsteeminõudeid — minimaalselt protsessor, väike mälu ja vaba kettaruumi. Soovitatav mälu- ja ketasruum sõltub valitud väljaandest (Professional vs Server), kuid tänapäevaste standarditega on nõuded väga tagasihoidlikud. Tuleb arvestada, et vanem riistvara võib piirata funktsionaalsust või draiverite olemasolu.

Roll IT-ajaloos ja pärand

Windows 2000 oli oluline samm Microsofti operatsioonisüsteemide arengus: ta ühendas NT-põhise stabiilsuse ja serverifunktsioonid parema riistvara- ning kodukasutaja toega, olles sillaks Windows NT 4.0 ja hilisema Windows XP ning Windows Server 2003 vahel. Paljud tehnoloogiad, mis debüteerisid või varemarenesid Windows 2000-s (nt Active Directory, NTFS 5, MMC), jäid püsima ka tulevatesse Windowsi versioonidesse. Pärast ametliku toe lõppu kasutasid paljud organisatsioonid üleminekut turvalisematele ja toetatumatele platvormidele (nt Windows XP, Server 2003 või virtualiseeritud lahendused), kuid Windows 2000 on oma ajastul jäänud oluliseks näitajaks ettevõttetasemel IT-lahenduste arengus.

Ajalugu

Windows 2000 loodi Microsoft Windows NT operatsioonisüsteemi versioonidest. Algselt kandis ta nime Windows NT 5.0, kuid 27. oktoobril 1998 muutis Microsoft nime Windows 2000-ks^[1]. See oli ka esimene Windowsi versioon, mis ilmus ilma koodnimeta. Windows 2000 esimene tarkvara testversioon (mida nimetatakse ka beetaversiooniks) ilmus 27. septembril 1997. aastal. Välja anti veel mitu testversiooni, kuni 29. aprillil 1999. aastal välja antud Beta 3 versioonini. Microsoft andis välja veel kolm testversiooni 1999. aasta juulist novembrini. Lõplikult andsid nad Windows 2000 partneritele välja 12. detsembril 1999 ^[2]. Avalikkus sai Windows 2000 täisversiooni 17. veebruaril 2000 ja ajakirjandus nimetas seda kohe kõige stabiilsemaks operatsioonisüsteemiks, mille Microsoft kunagi välja andis. Novell (Microsofti konkurent) arvas, et Microsofti uus kataloogiteenuse toode (osa Windows 2000-st) ei olnud sama hea kui nende enda Novell Directory Services (NDS) tehnoloogia ^[3]. 29. septembril 2000 andis Microsoft välja Windows 2000 Datacenter. Microsoft andis 15. augustil 2000 välja Service Pack 1 (SP1), 16. mail 2001 Service Pack 2 (SP2), 29. augustil 2002 Service Pack 3 (SP3) ja 26. juunil 2003 oma viimase Service Packi (SP4). Microsoft on öelnud, et nad ei anna välja Service Pack 5, vaid pakuvad Service Pack 4 jaoks "Update Rollup'i". Microsoft lõpetas oma Java Virtual Machine (JVM) arendamise Windows 2000 jaoks Service Pack 3 puhul.

Microsoft on asendanud Windows 2000 Server tooted Windows Server 2003-ga ja Windows 2000 Professional Windows XP Professionaliga. Windows Neptune'i hakati arendama 1999. aastal ja see pidi olema Windows 2000 kodukasutajate versioon. Projekti loomine võttis aga kaua aega ja loodi ainult üks eeltestversioon (alfa-versioon). Selle asemel anti välja Windows Me ja Neptune'i projekt lülitati Windows XP arendusse. Windowsi projekti ainsad elemendid, mis sisaldusid Windows 2000-s, olid võimalus uuendada Windows 95-st või Windows 98-st ja FAT32 failisüsteemi tugi.

Windows 2000-st on leitud mitu märkimisväärset turvaviga. Code Red ja Code Red II olid kuulsad arvutimädanikud, mis kasutasid Windows 2000 Internet Information Services (IIS) indekseerimisteenuse probleeme, et tekitada turvaprobleem. 2003. aasta augustis hakkasid kaks suurt ussit nimega Sobig uss ja Blaster uss ründama miljoneid Microsofti Windowsi arvuteid ja põhjustasid palju probleeme süsteemiadministraatoritele ja arvutikasutajatele, kes kasutasid Windows 2000. See oli Microsoftile väga piinlik ja pani paljud ettevõtted ja valitsused Microsofti turvaprobleeme hoolikalt vaatama.

Windows 2000 on viimane Windowsi versioon, mis ei nõua Pentium-juhiseid ja on seega viimane versioon, mis töötab 486-ndal.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Windows 2000?

V: Windows 2000 (tuntud ka kui Win2K, W2K, Win2000 või Windows 2K) on operatsioonisüsteem arvutitele, millel on kas üks või mitu protsessorit. See on tehtud 32-bitiste Intel x86 arvutite jaoks ja kuulub Microsofti Windows NT operatsioonisüsteemide sarja.

K: Millal see välja anti?

V: Windows 2000 ilmus 17. veebruaril 2000. aastal.

K: Millised versioonid on saadaval?

V: Windows 2000-st on saadaval neli versiooni - Professional, Server, Advanced Server ja Datacenter Server. Lisaks pakub Microsoft kahte piiratud väljaannet - Advanced Server Limited Edition ja Datacenter Server Limited Edition - mis ilmusid 2001. aastal ja töötavad 64-bitisel Intel Itanium protsessoril.

K: Kes saavad seda kasutada?

V: Windows 2000 on mõeldud eelkõige ettevõtetele, kuid see on populaarne ka kodukasutajate seas.

K: Milliseid režiime ta kasutab?

V: Windows 2000 kasutab kahte "režiimi" - "User Mode" ja "Kernel Mode". Kernel Mode on spetsiaalselt riistvara draiverite jaoks, samas kui User Mode võimaldab arvutiprogramme käivitada ilma hirmuta, et need võiksid arvutile kahju tekitada.

K: Millised funktsioonid on tal ühised?

V: Kõigil Windows 2000 versioonidel on palju ühiseid funktsioone, sealhulgas süsteemi utiliidid, nagu Microsoft Management Console (MMC), standardsed süsteemihaldusprogrammid, nagu näiteks ketta defragmenteerimise utiliit, erinevate keelte tugi ja puuetega inimeste tugi. Lisaks toetavad kõik versioonid NTFS 5 failisüsteemi, krüpteeritud failisüsteemi (EFS) ja põhilist/dünaamilist kettasalvestust.

K: Milliseid lisafunktsioone pakub serverversioon? V: Serverversioonil on lisafunktsioonid, sealhulgas Active Directory teenused (viis ressursside, näiteks printerite, kasutajate ja rühmade organiseerimiseks), jaotatud failisüsteem (failisüsteem, mis toetab failide jagamist) ja veakindlad mälumahud. Seda saab installeerida hooldatud või järelevalveta paigaldamise teel, kasutades paigaldusteabe täitmiseks vastusfaile või Microsoft Systems Management Server (SMS) või System Preparation Tool (Sysprep) abil.