Pahavara (lühend pahatahtlikust tarkvarast) on tarkvara, mis paigaldatakse või jõustub arvutis ilma seadme omaniku tahtliku nõusolekuta või töötab eesmärgiga tekitada kahju või varastada andmeid. On olemas erinevaid pahavara liike, mis võivad arvutit ja selles olevaid andmeid kahjustada või varastada, näiteks viirused ja trooja hobused. Mõiste hõlmab ka muid tahtlikult kahjulikke programme, näiteks nuhkvara ja lunavara. Need programmid võivad varastada paroole, kustutada faile, koguda isikuandmeid, muuta süsteemi seadeid või isegi peatada arvuti töö. Arvutiturbe- ehk pahavara tõrjevara tarkvara suudab tavaliselt pahavara levikut takistada või avastada, kuid pahavara eemaldamine võib siiski olla keeruline ja aeganõudev.

Tüüpilised pahavara liigid

  • Viirused — levivad failide kaudu ja võivad rikutud faile või süsteemi käivitamisel aktiveeruda.
  • Trooja hobused — varjatud pahatahtlikud programmid, mis näivad usaldusväärsed, kuid avavad süsteemi ründajale taha-, andmevarguseks või muuks kuritahtlikuks tegevuseks.
  • Nuhkvara (spyware) — kogub ja edastab salaja kasutaja andmeid, brauseriharjumusi, paroole jms.
  • Lunavara (ransomware) — krüpteerib faile ja nõuab lunatasu nende vabastamise eest.
  • Ussid — levivad võrgu kaudu iseseisvalt ja võivad luua koormust või avada tagauksi.
  • Rootkitid — peidavad end süsteemi tuumikutasemel, et vältida avastamist ja säilitada püsiv ligipääs.
  • Backdoor — tagaukse moodustajad, mis võimaldavad ründajal süsteemi kaugjuurdepääsu.
  • Reklaamvara (adware) — kuvab soovimatut reklaami ja võib jälgida kasutaja käitumist.
  • Botneti kliendid — ühendavad nakatunud masinad võrgustikku, mida ründajad saavad kaugtööriistana kasutada (nt DDoS).
  • Kryptoraha kaevandajad — kasutavad seadme ressursse krüptoraha kaevandamiseks, muutes masina aeglaseks ja kuumenemiseks vastuvõtlikuks.

Kuidas pahavara levib

  • E-kirjade manused ja nuhkivad lingid (phishing).
  • Pahatahtlikud veebisaidid ja „drive-by” allalaadimised (kursori klikkimata õnnetud allalaadimised).
  • Tarkvaravärskenduste võltsitud dialoogid või piraattarkvara installijad.
  • Eemaldatavad andmekandjad (USB-mälud, välised kõvakettad) ja võrgudiskid.
  • Turvavigade (exploit) kuritarvitamine operatsioonisüsteemis või installitud rakendustes.

Kuidas ära tunda nakatumist — levinud sümptomid

  • Arvuti aeglus, korduvad hangumised või ootamatud taaskäivitused.
  • Rohkem vaba võrguaktiivsust või ebatavaline internetiliiklus.
  • Uued programmid või ikoonid, mida sa ei mäleta installinud olevat.
  • Brauseri avalehe muutumine, ebasoovitavad tööriistaribad või ümbersuunamised.
  • Failide krüpteerimine koos lunateatega (lunavara tunnus).
  • Paroolide või kontode turvarikked pärast kahtlaste tegevuste ilmnemist.

Kuidas arvutit tõhusalt kaitsta

  • Hoia süsteem ja tarkvara ajakohasena — installi turvauuendused operatsioonisüsteemile ja kasutatavatele programmidele kohe, kui need ilmuvad.
  • Kasutajaõiguste piiramine — töötamine tavasessioonis ilma administraatoriõigusteta vähendab pahavara võimalusi süsteemi muuta.
  • Usaldusväärne turvatarkvara — kasuta viirusetõrjet ja pahavara-tõrjet ning lülita sisse reaalajas kaitse ja automaatsed uuendused.
  • Tulekahju- ja võrgu tulemüür — kasuta süsteemi tulemüüri ja vajadusel riistvaralist tulemüüri koduvõrgus.
  • Varundamine — tee regulaarselt varukoopiaid olulistest failidest (vähemalt üks koopia välisel andmekandjal või pilves); kontrolli, et varukoopiad ei oleks pidevalt ühendatud masinaga.
  • Turvalised paroolid ja 2FA — kasuta tugevaid paroole ning võimalusel kaheastmelist autentimist (2FA).
  • Ettevaatlikkus linkide ja manustega — ära ava tundmatute saatjate manuseid ega kliki kahtlastel linkidel.
  • Muuda vaikeseaded — deaktiveeri makrod Office'i dokumentides, kui need pole vajalikud; luba brauseri turvafunktsioone ja lisa reklaamiblokeerija, mis vähendab pahatahtlike skriptide laadimist.
  • Haridus — juhenda pereliikmeid ja töötajaid, kuidas ära tunda kalastamis- ja petusõnumeid.

Mis teha, kui arvuti on nakatunud

  • Ühenda masin viivitamatult interneti- ja võrgust lahti, et piirata andmelekkeid ja levikut.
  • Kui võimalik, tee pilt või logi sümptomitest enne suuremate operatsioonide tegemist (see aitab hiljem uurimisel).
  • Käivita täisskann usaldusväärse pahavaratõrjega. Mõnikord aitab pääsuketas või turvarežiim (safe mode) skannide õnnestumisel.
  • Kui tegemist on lunavaraga, ära maksa lunastust kohe — maksmine ei taga andmete tagastamist ja toetab kuritegevust. Võta ühendust asjatundjaga ja vaata, kas on olemas failide dekrüpteerimise tööriistad.
  • Taasta failid viimase usaldusväärse varukoopia abil, kui nakkust ei õnnestu muul viisil eemaldada.
  • Muuda kõik oluliste teenuste (e-post, pangandus, sotsiaalmeedia) paroolid juba puhastatud seadmes.
  • Kui kahtlustad andmeleket või finantstegevusi, teavita panki ja vajadusel ka politseid või vastavat riiklikku osakonda.
  • Kui eemaldamine on keeruline või süsteemis on rootkit, võib osutuda vajalikuks operatsioonisüsteemi täielik puhastamine või ümberinstallimine.

Lõppsõna

Pahavara on pidevalt muutuv oht ja ründajate meetodid arenevad kiiresti. Parim kaitse on kombineeritud lähenemine: ajakohane tarkvara, hea turvaprogramm, regulaarne varundamine ja ettevaatlik käitumine veebis. Kui oled ettevaatlik ja rakendad põhitõdesid, vähendad oluliselt riski sattuda pahavara ohvriks.