Android on mobiilseadmete operatsioonisüsteem, mida arendab ja hooldab peamiselt Google. Seda kasutatakse kõige laiemalt nutitelefonides — nii Google Pixel seeria kui ka teiste telefonitootjate, näiteks HTC ja Samsung, mudelites. Androidi on kasutatud ka tahvelarvutites nagu Motorola Xoom ja Amazon Kindle. Süsteemi tuumana kasutatakse modifitseeritud Linuxi tuuma, mis tagab riistvara toe ja madalama taseme juhtimise.

Ajalugu ja arendus

Androidi esimene versioon avaldati 2008. aastal. Süsteemi lähtekood on osa Android Open Source Projectist (AOSP), mis on avatud lähtekoodiga; samas lisab Google ülevaadet ja täiendusi ka oma kommertstoodetele (nt Google Play ja Google Play Services). Androidi areng on toonud kaasa mitmeid versioone ja uusi funktsioone — alates algsest nutitelefonikesksest platvormist kuni tänapäevase platvormini, mis toimib mitmes seadmekategoorias.

Süsteemi ülesehitus

Android koosneb mitmest kihist:

  • Linuxi tuum — vastutab seadme riistvara halduse, protsesside ja draiverite eest (Linuxi tuuma).
  • Hal (Hardware Abstraction Layer) — eraldab riistvara ülejäänud süsteemist.
  • Android Runtime (ART) — rakenduste täitmise keskkond (varem Dalvik).
  • Raamistiku API-d — pakuvad arendajatele tööriistu ja teenuseid rakenduste loomiseks.
  • Rakendused ja kasutajaliides — kõik seadmes käituvad kasutaja rakendused (sh Google’i teenused) ja tootjate kasutajaliidese kiht (näiteks One UI, MIUI vms).

Põhifunktsioonid

  • Multitasking — Android toetab mitme rakenduse korraga töötamist ja taustaprotsesse.
  • Graafika — toetab nii kahe- kui kolmemõõtmelist graafikat läbi OpenGL ES ja uuemate seadmete puhul Vulkan API-de.
  • Rakenduste ökosüsteem — Google Play on peamine rakenduste- ja meediumipoe platvorm, lisaks on olemas alternatiivsed poed ja otsepaigaldamise võimalus (sideloading).
  • Turvamudel — rakendused töötavad isoleeritud sandbox’ides; juurdepääsu piiramiseks on kasutusel õiguste (permissions) mudel, alates Android 6.0 ka käitusaja (runtime) õigused.
  • Google Play Protect ja turvauuendused — Google skannib rakendusi, et avastada pahavara; osa süsteemiosadest on võimalik uuendada läbi Google Play (nn Project Mainline), mis teeb võimalikuks kiiremad turvaparandused ilma täisoperatsioonisüsteemi uuenduseta.
  • Kohandatavus — tootjad ja arendajad saavad platvormi kohandada (tööstusliideste kasutajaliidese kihid, kommertsmodifikatsioonid) ning kogukond arendab ka kohandatud ROM-e (nt LineageOS).

Turvauuendused ja uuendustelevõtmise probleemid

Androidi turvauuendused sõltuvad mitmest osapoolsest: Google avaldab regulaarselt turvaplaastreid ja uuendab mõningaid süsteemikomponente otse läbi Google Play, kuid täielike OS-i värskenduste (major updates) väljastamine jääb seadme tootja ja operaatori vastutusse. Seetõttu võivad vanemad seadmed (näiteks vanemad kui Android Oreo 8.0) jääda ametlikest turvauuendustest ilma, kui tootja neid enam ei toeta. Alates Android 10-st on Google võtnud kasutusele mehhanisme (nt Google Play system updates), mis võimaldavad mõningaid turva- ja platvormikomponente värskendada otse Google Play kaudu ja vähendada mõningaid värskenduseprobleeme.

Seadmed ja levik

Androidi kasutatakse peamiselt nutitelefonides, kuid platvormi variante leidub ka tahvelarvutites, televisioonides (Android TV), kantavates seadmetes (Wear OS), autorakendustes (Android Auto ja Android Automotive) ning muudes nutiseadmetes. Google on varem teatanud, et igal päeval müüakse üle 1,3 miljoni Android-nutitelefoni, mistõttu on Android maailma kõige laialdasemalt kasutatav mobiilne operatsioonisüsteem ja üks domineerivaid platvorme üldiselt.

Arendamine ja rakendused

Androidi rakendusi kirjutatakse peamiselt Java ja Kotlin keeltes; ametlik arenduskeskkond on Android Studio. Rakendused pakitakse tavaliselt APK- või uuemate standardite kohaselt AAB-failidena (Android App Bundle). Google Play pakub arendajatele levitust, monetiseerimisvõimalusi ja analüütikat; lisaks on võimalik rakendusi levitada ka mujalt.

Mõned puudused ja väljakutsed

  • Fragmentatsioon: paljud seadmetootjad ei uuenda vanu mudeleid regulaarselt, mis loob turva- ja ühilduvusprobleeme.
  • Riistvara- ja tootjakihid: tootjate kasutajaliidese kihid võivad muuta algset Androidi käitumist ja viia erinevuste tekkeni rakenduste ja uuenduste haldamisel.
  • Turvariskid: avatud rakenduste levituse tõttu tuleb olla tähelepanelik kolmandate osapoolte allikatest paigaldatud rakenduste puhul.

Kokkuvõte

Android on paindlik ja laialdaselt levinud operatsioonisüsteem, mis toetab mitut riistvaraklassi ning suurimat rakenduste ja teenuste ökosüsteemi mobiilisektoris. Selle avatud lähtekood loob võimalused kohandamiseks, kuid samaaegselt tekitab tootjate uuenduspoliitika ja mitmekesisus ka väljakutseid turvauuenduste ja ühtlase kasutajakogemuse tagamisel.