Analoogia: tähendus, tüübid, näited ja roll argumendis

Uuri analoogia tähendust, tüüpe, praktilisi näiteid ja rolli argumendis — kuidas eristada head ja halba analoogiat ning kasutada seda mõjusaks veenmiseks.

Analoogia on võrdlus kahe asja vahel, mis on mingil viisil sarnased. Kui te tõmbate analoogia kahe erineva asja vahele, siis võrdlete neid, sest tahate muuta mõistet kergemini mõistetavaks.

"Üldiselt (kuid mitte alati) kuuluvad sellised argumendid induktiivse arutluse kategooriasse, kuna nende järeldused ei tulene kindlalt, vaid neid toetatakse vaid erineva tugevusega".

On erinevus pealiskaudsete analoogiate ja sügavate analoogiate vahel. Kaks asja võivad välja näha sarnased, kuid toimida hoopis erinevalt, või nad võivad välja näha erinevad, kuid toimida sarnaselt. Kõige rohkem pingutatakse, et leida sügavaid analoogiaid, mis õpetavad meile midagi, mis on väärt teadmist. Nagu üks teine filosoof ütleb:

"Eesmärk on olnud leida formaalsed kriteeriumid, mis eristavad head ja halba analoogilist järeldust. Need jõupingutused on olnud parimal juhul ebaühtlase eduga".

Mario Bunge näeb analoogiat kui peamist viisi, kuidas saada uusi hüpoteese, mida saab testida. Ta juhib tähelepanu sellele, et analoogiad võivad põhineda sarnasustel käitumises või struktuuris.

Tüübid ja näited

• Pealiskaudne analoogia: sarnasus on väline või pinnapealne — näiteks öelda, et kaks autot on samasugused, sest nende värv on sama, kuigi tehnilised omadused erinevad.
• Sügav (struktuurne) analoogia: sarnasus seisneb süsteemi sisemises ülesehituses või põhjuslikus mehhanismis — näiteks võrrelda elektronide orbiite aatomi ümber planeetide liikumisega päikesesüsteemis (see tõi algselt intuitiivse arusaama, kuid vajab täpsustamist teaduslikult).
• Funktsionaalne analoogia: asjad täidavad sarnast rolli erinevas kontekstis (nt insuliini roll veresuhkru reguleerimisel vs temperatuuri reguleerimine termostaadi abil).
• Õiguslik ja retoriline analoogia: kohtupraktikas ja poliitilises mõtlemises kasutatakse analoogiaseadust, kus varasemad juhtumid annavad aluse uute juhtumite otsustamiseks.
• Teaduslikud ja eksperimentaalsed analoogiad: loomkatsete kasutamine meditsiinis või laborimudelid, mis võimaldavad testida hüpoteese enne inimkatseid.

Kuidas analoogiline argument üles ehitatud on

Üldjuhul sisaldab analoogiline argumend järgmisi osi:

• Pretensioon, et objekt A ja objekt B jagavad mitmeid olulisi omadusi.
• Lisapreemia, et objekt A-l on omadus P (see on teada või tajutav).
• Järeldus, et tõenäoliselt on ka objekt B-l omadus P.

Selline argument on enimasti induktiivne — see ei anna absoluutset kindlust, vaid suurendab või vähendab järelduse usaldusväärsust sõltuvalt sarnasuste iseloomust ja tähtsusest.

Kriteeriumid heaks analoogiliseks järelduseks

Hea analoogia ei põhine ainult pinnapealsel sarnasusel. Alljärgnevad tegurid tõstavad analoogia usaldusväärsust:

• Asjakohased sarnasused: sarnasus peab olema seoses järelduse seisukohast olulise omadusega (nt struktuuriline või põhjuslik seos), mitte juhuslik väline tunnus.
• Tuleviku ja mitmekordsete näidete rohkus: rohkem sõltumatuid ja korduvaid sarnasusi tugevdab argumenti.
• Väärtuslikud erinevused: peamised erinevused peavad olema hinnatud ja need, mis nõrgendavad järeldust, tuleb ära tuua.
• Põhjusliku mehhanismi olemasolu: kui on selge mehhanism, miks sarnasus peaks põhjustama järeldatud omadust, muutub analoogia tugevamaks.
• Empiiriline kontrollitavus: analoogia peaks viima testitavatel hüpoteesidel põhinevate prognoosideni.

Analoogia nõrkused ja loogilised eksitused

• Vigane analoogia (faulty analogy): tekib, kui sarnasused ei ole järelduse jaoks olulised või kui tähelepanuta jäetakse olulised erinevused.
• Valikuline sarnasuse esiletoomine: ainult sobivate sarnasuste esiletoomine, samas kui vastuolulised tunnused varjatakse.
• Valefotoekvivalents: kahe asja võrdlemine kui ühesuguseid, kuigi erinevused on otsustavad (nt võrrelda viiruse levikut sotsiaalsete ideede levikuga, ignoreerides bioloogilisi erinevusi).
• Üleüldistamine: ühest analoogilisest edust järelduse liigne üldistamine eri tingimustesse ilma täiendava tõenduseta.

Praktiline kontrollnimekiri analoogia hindamiseks

• Modeleeri selgelt, millised omadused A ja B jagavad ning miks need on järelduse seisukohast olulised.
• Hinda erinevuste suurust ja olulisust.
• Otsi täiendavaid näiteid või vastunäiteid.
• Püsi tähelepanelik: kas on olemas põhjuslik mehhanism, mis selgitab sarnasust?
• Kui võimalik, loo hüpoteesid ja testi neid empiiriliselt.

Näited igapäevaelust ja teadusest

• Õppetund: "Õun on puu viljadest, mis langeb — seega kuuleme, et kivisöe tükid langevad samamoodi" on nõrk analoogia, kuna gravitatsiooni mõju on ühene, aga omaduste võrdlus ei ole asjakohane.
• Teadus: Rutherfordi aatomimudel — analoogia päikesesüsteemiga oli intuitiivne, kuid osutas ka piiridele ning viis edasistele parandustele (kvantmehaanika).
• Meditsiin: loommudelite kasutamine on analoogia inimorganismiga; need annavad olulist eelteavet, kuid ei asenda lõppkatset inimestel.
• Õigus: kohtulahendite analoogiline rakendamine (precedent) — eeldus on, et sarnased juhtumid väärivad sarnast kohtlemist, kuid üksikasjad võivad nõuda erinevat otsust.

Roll argumendis ja kommunikatsioonis

Analoogia on argumenteerimises mitmel moel väärtuslik:

• Hüpoteeside genereerimine: nagu Mario Bunge märgib, aitab analoogia luua uusi uurimusküsimusi ja testitavaid hüpoteese (link originaalis säilinud).
• Edukaks selgitamiseks ja õpetamiseks: keerulisi mõisteid saab teha arusaadavamaks tuttavate olukordade kaudu.
• Veenv argumentatsioon: hästi valitud analoogia võib muuta abstraktse ideea empiiriliselt arusaadavaks ja intuitiivseks.

Kokkuvõte ja soovitused

Analoogiad on võimas tööriist mõtlemiseks, õpetamiseks ja teadusliku loometöö käivitamiseks. Samas tuleb neid kasutada ettevaatlikult: hinnata sarnasuste asjakohasust, tuua välja olulised erinevused ja testida järeldusi empiiriliste andmete või täiendava loogilise analüüsi abil. Hästi põhjendatud analoogia võib olla viljakas lähtekoht uue teaduse, õiguse või poliitika arutelude jaoks; halb või eksitav analoogia võib aga viia valede järelduste ja ebakohase otsustuseni.

Küsimused ja vastused

K: Mis on analoogia?

K: Miks inimesed joonistavad analoogiaid?

K: Millisesse arutluskategooriasse kuuluvad analoogiad?

K: Kas analoogiate järeldused tulenevad kindlalt?

K: Mis vahe on pealiskaudsete ja sügavate analoogiate vahel?

K: Mis on sügavate analoogiate leidmise eesmärk?

K: Kuidas näeb Mario Bunge analoogiat?

Otsing