Valedest eeldustest lähtuv argument on arutluskäik, mille järeldused tuginevad ühele või mitmele ebaõigele või küsitavatele eeldustele. Vale eeldus on ebaõige või mittetõendatud väide, mis moodustab osa loogilise süllogismi alusest. Kui eeldus ei vasta tegelikkusele, ei pruugi ka sellest tuletatud järeldus olla tõene — kuigi see ei ole automaatne reegel: vale eeldus võib viia ka õigete järeldusteni juhuslikult.

Kehtivus ja tõesus (validity ja soundness)

Tähtis on eristada kahte mõistet. Argumenti nimetatakse kehtivaks, kui järeldus järgneb loogiliselt eeldustest — see tähendab, et kui eeldused oleksid tõesed, peab järeldus samuti olema tõene. Kehtivus ei aga nõua, et eeldused oleksid tegelikult tõesed. Argument on tõene (või "tõesetel eeldustel põhinev", ingl. sound), kui see on nii kehtiv kui ka kõik eeldused on tõesed.

Sellepärast võib arutluskäik olla loogiliselt korrektne (kehtiv), kuid samas ekslik, sest selle eeldused on valed. Samuti võib vale eeldustel põhinev argument anda juhuslikult tõese järelduse — see ei muuda aga eeldusi õigeks ega tagasta argumentile usaldusväärsust.

Näide ja selgitus

Vaadake näiteks seda süllogismi:

  • Kui tänavad on märjad, siis on hiljuti vihma sadanud. (eeldus)
  • Tänavad on märjad. (eeldus)
  • Seetõttu on viimasel ajal sadanud vihma. (järeldus)

Loogiliselt on see arutluskäik korrektne: järeldus järgneb eeldustest. Kuid eeldused ise võivad olla ekslikud. Tänavad võivad olla märjad ka muudel põhjustel — näiteks on neid voolitud, tänavapuhastaja on möödunud, lähedalasuva jõgi on üle ujutatud vms. Seega kuigi järeldus võib olla tõene, ei saa seda põhjusena võtta ilma eelduse tõesust eraldi kontrollimata.

Ambiguususe ja vale määratluse mõju

Vale eeldus ei pea olema otseselt väärfakt; see võib olla ka halvasti või kaksimõtteliselt määratletud terminist tulenev eksitus. Järgneva anekdoodi kaudu näeme ekvivoakatsiooni ehk termini kaheti tõlgendamise mõju:

"Üks vana karjapoiss läheb baari ja tellib joogi. Kui ta istub seal oma viskit rüübates, istub tema kõrvale noor daam. ... Ta ütleb: "Ma olen lesbi. Ma mõtlen terve päeva naistele. ... Veidi aega hiljem istub vana kauboi kõrvale paar ja küsib temalt: "Kas sa oled tõeline kauboi?" Ta vastab: "Ma alati arvasin, et olen, aga ma just avastasin, et olen lesbi.""

Selles naljas on viga selles, et karjapoiss kasutab sõna lesbi teise tähenduses (näiteks "kes kujutab ette naisi"), mitte selle tavapärases tähenduses "homoseksuaalne naine". Seega eeldus põhineb määratluse ambivalentsusel ning järeldus on vale.

Kui järeldus võib olla tõene vaatamata vigasele eeldusele

Oluline punkt: vale eeldusel põhinev argument võib siiski anda tõese järelduse. See teeb selliste argumentide ümberlükkamise keerulisemaks, sest pelgalt järelduse tõestamine ei tõesta eeldust. Näiteks võib õnne või lisainformatsiooni tõttu ülaltoodud vihmanäites tõesti sadanud olla, kuid see ei tõesta eeldust "kõik märjad tänavad on tingimata vihmast".

Tüüpilised varjatud probleemid ja loogikavead

  • Vale fakt: eeldus tugineb ebakorrektille informatsioonile.
  • Üldistuse üleekstremiseerimine: kitsast juhtumist tehakse liiga laialdane järeldus.
  • Ebapiisav põhjuslikkus: eeldatakse põhjus-tagajärg seost ilma piisava tõendita (näiteks "A järgneb B, seega A põhjustas B").
  • Õigustühjad määratlused/ekvivokatsioon: sama termin kasutatakse eri tähendustes eelduse ja järelduse vahel.
  • Varjatud eeldused: mõnikord sisaldab väide varjatud, kontrollimata eeldusi, mis vajavad eraldi tõendamist.

Kuidas selliseid argumente kriitiliselt hinnata ja ümber lükata

Mõned praktilised sammud:

  • Identifitseeri kõik eeldused: mis väited peidetud argumendi aluseks on?
  • Küsi tõendeid iga eelduse kohta: kas on usaldusväärne andmestik või allikas?
  • Paku alternatiivseid seletusi: kas olemas on muid põhjuseid, miks nähtus esineb?
  • Kontrolli terminite definitsioone: kas osapooled kasutavad samu tähendusi?
  • Erista kehtivust ja tõesust: näita, et isegi kui arutluskäik näib loogiline, ei taga eelduste tõesus järelduse õigsust.

Kokkuvõtlikult: valedest eeldustest lähtuv argument ei ole automaatselt väär — see võib olla loogiliselt kehtiv — kuid selle usaldusväärsus sõltub eelduste tõesusest ja selgusest. Kritiseerides sellist argumenti on kõige tõhusam puudutada ja põhjendada eelduste vigu või näidata, et need ei toeta järeldust piisavalt. Samuti tuleks tähele panna, et järelduse tõelisus ei tõesta eelduste õigsust.