Valedest eeldustest lähtuv argument: mõiste, näited ja loogikaviga

Valedest eeldustest lähtuv argument on arutluskäik, mille järeldused tuginevad ühele või mitmele ebaõigele või küsitavatele eeldustele. Vale eeldus on ebaõige või mittetõendatud väide, mis moodustab osa loogilise süllogismi alusest. Kui eeldus ei vasta tegelikkusele, ei pruugi ka sellest tuletatud järeldus olla tõene — kuigi see ei ole automaatne reegel: vale eeldus võib viia ka õigete järeldusteni juhuslikult.

Kehtivus ja tõesus (validity ja soundness)

Tähtis on eristada kahte mõistet. Argumenti nimetatakse kehtivaks, kui järeldus järgneb loogiliselt eeldustest — see tähendab, et kui eeldused oleksid tõesed, peab järeldus samuti olema tõene. Kehtivus ei aga nõua, et eeldused oleksid tegelikult tõesed. Argument on tõene (või "tõesetel eeldustel põhinev", ingl. sound), kui see on nii kehtiv kui ka kõik eeldused on tõesed.

Sellepärast võib arutluskäik olla loogiliselt korrektne (kehtiv), kuid samas ekslik, sest selle eeldused on valed. Samuti võib vale eeldustel põhinev argument anda juhuslikult tõese järelduse — see ei muuda aga eeldusi õigeks ega tagasta argumentile usaldusväärsust.

Näide ja selgitus

Vaadake näiteks seda süllogismi:

Kui tänavad on märjad, siis on hiljuti vihma sadanud. (eeldus)
Tänavad on märjad. (eeldus)
Seetõttu on viimasel ajal sadanud vihma. (järeldus)

Loogiliselt on see arutluskäik korrektne: järeldus järgneb eeldustest. Kuid eeldused ise võivad olla ekslikud. Tänavad võivad olla märjad ka muudel põhjustel — näiteks on neid voolitud, tänavapuhastaja on möödunud, lähedalasuva jõgi on üle ujutatud vms. Seega kuigi järeldus võib olla tõene, ei saa seda põhjusena võtta ilma eelduse tõesust eraldi kontrollimata.

Ambiguususe ja vale määratluse mõju

Vale eeldus ei pea olema otseselt väärfakt; see võib olla ka halvasti või kaksimõtteliselt määratletud terminist tulenev eksitus. Järgneva anekdoodi kaudu näeme ekvivoakatsiooni ehk termini kaheti tõlgendamise mõju:

"Üks vana karjapoiss läheb baari ja tellib joogi. Kui ta istub seal oma viskit rüübates, istub tema kõrvale noor daam. ... Ta ütleb: "Ma olen lesbi. Ma mõtlen terve päeva naistele. ... Veidi aega hiljem istub vana kauboi kõrvale paar ja küsib temalt: "Kas sa oled tõeline kauboi?" Ta vastab: "Ma alati arvasin, et olen, aga ma just avastasin, et olen lesbi.""

Selles naljas on viga selles, et karjapoiss kasutab sõna lesbi teise tähenduses (näiteks "kes kujutab ette naisi"), mitte selle tavapärases tähenduses "homoseksuaalne naine". Seega eeldus põhineb määratluse ambivalentsusel ning järeldus on vale.

Kui järeldus võib olla tõene vaatamata vigasele eeldusele

Oluline punkt: vale eeldusel põhinev argument võib siiski anda tõese järelduse. See teeb selliste argumentide ümberlükkamise keerulisemaks, sest pelgalt järelduse tõestamine ei tõesta eeldust. Näiteks võib õnne või lisainformatsiooni tõttu ülaltoodud vihmanäites tõesti sadanud olla, kuid see ei tõesta eeldust "kõik märjad tänavad on tingimata vihmast".

Tüüpilised varjatud probleemid ja loogikavead

Vale fakt: eeldus tugineb ebakorrektille informatsioonile.
Üldistuse üleekstremiseerimine: kitsast juhtumist tehakse liiga laialdane järeldus.
Ebapiisav põhjuslikkus: eeldatakse põhjus-tagajärg seost ilma piisava tõendita (näiteks "A järgneb B, seega A põhjustas B").
Õigustühjad määratlused/ekvivokatsioon: sama termin kasutatakse eri tähendustes eelduse ja järelduse vahel.
Varjatud eeldused: mõnikord sisaldab väide varjatud, kontrollimata eeldusi, mis vajavad eraldi tõendamist.

Kuidas selliseid argumente kriitiliselt hinnata ja ümber lükata

Mõned praktilised sammud:

Identifitseeri kõik eeldused: mis väited peidetud argumendi aluseks on?
Küsi tõendeid iga eelduse kohta: kas on usaldusväärne andmestik või allikas?
Paku alternatiivseid seletusi: kas olemas on muid põhjuseid, miks nähtus esineb?
Kontrolli terminite definitsioone: kas osapooled kasutavad samu tähendusi?
Erista kehtivust ja tõesust: näita, et isegi kui arutluskäik näib loogiline, ei taga eelduste tõesus järelduse õigsust.

Kokkuvõtlikult: valedest eeldustest lähtuv argument ei ole automaatselt väär — see võib olla loogiliselt kehtiv — kuid selle usaldusväärsus sõltub eelduste tõesusest ja selgusest. Kritiseerides sellist argumenti on kõige tõhusam puudutada ja põhjendada eelduste vigu või näidata, et need ei toeta järeldust piisavalt. Samuti tuleks tähele panna, et järelduse tõelisus ei tõesta eelduste õigsust.

Seotud leheküljed

Predikaatloogika

Küsimused ja vastused

K: Mis on argument valedest eeldustest?

V: Valedest eeldustest lähtuv argument on arutluskäik, mis võib viia valede tulemusteni. See põhineb ebatõesetel väidetel, mis moodustavad osa loogilise süllogismi alusest, mistõttu ka tehtud järeldus võib olla vale.

K: Kas argumendi kehtivus sõltub sellest, kas selle eeldused on tõesed?

V: Ei, ei sõltu. Argumendi kehtivus sõltub sellest, kas järeldus tuleneb neist, st kas eeldusel, et eeldused on tõesed, peab ka järeldus olema tõene.

K: Kuidas saab tuvastada valedel eeldustel põhineva argumendi viga?

V: Lihtne loogiline analüüs ei näita seda tüüpi argumendi vigu, kuna see eeldab, et kõik eeldused on tõesed. Et tuvastada seda tüüpi argumendi vigu, tuleb kindlaks teha, kas selle eeldus(ed) on tegelikult tõesed või mitte.

K: Kas valedest eeldustest tehtud järeldus võib siiski olla tõene?

V: Jah, võib olla võimalik, et valedest eeldustest tehtud järeldus on siiski tõene. Näiteks kui keegi teeb väite, näiteks "Kui sajab, siis on tänavad märjad", ja seejärel täheldab, et tõepoolest on hiljuti sadanud, ja järeldab seetõttu, et tänavad peavad olema märjad - kuigi tema esialgne eeldus oli vale -, võib tema järeldus muude tegurite tõttu (nt keegi voolib tänavat) siiski õigeks osutuda.

K: Mis juhtub, kui eeldus on halvasti määratletud?

V: Kui eeldus on halvasti määratletud, muudab see kõik järeldused küsitavaks, sest need ei pruugi täpselt kajastada tegelikkust või seda, mida see, kes nimetatud eelduse algselt välja mõtles, silmas pidas. Võtame näiteks Plato ja Platypus Walk Into A Bar nalja, kus vana kauboi oletab, et ta on lesbi lihtsalt sellepärast, et ta veedab kogu oma päeva naistele mõeldes, võtmata arvesse teisi olulisi aspekte, nagu homoseksuaalsus või naiselikkus - mõlemad kriteeriumid, millele ta ei vasta ja seega ei saa ta enamiku määratluste/ arusaamade kohaselt olla lesbi.

K: Kas valede eeldustega argumentide ümberlükkamisel on midagi erilist võrreldes tavaliste loogikavigadega argumentide ümberlükkamisega?

V: Jah; vale eeldustel põhinevaid argumente on sageli raskem ümber lükata kui tavalisi loogikavigu sisaldavaid argumente, sest enne, kui on võimalik tõhusalt ümber lükata, tuleb kõigi osapoolte jaoks kindlaks teha tõepärasus.