Jeesuse tähendamissõnad
Jeesuse tähendamissõnu võib leida Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumides, aga ka mõnes evangeeliumis, mis ei kuulu Piiblisse, kuid asuvad peamiselt kolmes sünoptilises evangeeliumis. Need moodustavad olulise osa Jeesuse õpetusest, moodustades umbes kolmandiku tema üleskirjutatud õpetustest. Kristlased pööravad suurt rõhku neile tähendamissõnadele, sest need on Jeesuse sõnad, neid peetakse Isa õpetuseks, millele viitab Johannese 8:28 ja 14:10.
Jeesuse tähendamissõnad on pealtnäha lihtsad ja meeldejäävad lood, mis on sageli kujundlikud ja millest igaüks annab edasi oma sõnumi. Teadlased on märkinud, et kuigi need tähendamissõnad tunduvad lihtsad, on nende sõnumid sügavad ja Jeesuse õpetuse keskse tähtsusega.
Paljud Jeesuse tähendamissõnad puudutavad lihtsaid igapäevaseid asju, nagu naine, kes küpsetab leiba (tähendamissõna hapniku kohta), mees, kes koputab öösel naabri uksele (tähendamissõna öisest sõbrast), või teeäärse röövimise tagajärjed (tähendamissõna heast samariitlasest); samas käsitlevad nad suuri usuteemasid, nagu Jumala riigi kasvamine, palve tähtsus ja armastuse tähendus.
Lääne tsivilisatsioonis moodustasid need tähendamissõnad tähendamissõna prototüübi ja tänapäeval on Jeesuse tähendamissõnad isegi nende seas, kes Piiblist vähe teavad, endiselt ühed tuntuimad lood maailmas.
Guercino "Parable of the Prodigal Son" (Parable of the Prodigal Son by Guercino)
Juured ja allikad
Heebrea sõna מָשָׁל mashal tõlkena võib sõna parabool viidata ka mõistatusele. Juudid olid oma ajaloo kõigil aegadel tuttavad õpetama tähendamissõnade abil ja ka Vanas Testamendis on mitmeid tähendamissõnu. Jeesuse tähendamissõnade kasutamine oli seega loomulik õpetamismeetod, mis sobis tema ajastu traditsiooniga. Jeesuse tähendamissõnu on tsiteeritud, õpetatud ja arutatud juba kristluse algusest peale.
Kanoonilised evangeeliumid
Kolm sünoptilist evangeeliumi sisaldavad Jeesuse tähendamissõnu. Johannese evangeelium sisaldab ainult jutustusi viinapuu ja hea karjase kohta, mida mõned peavad tähendamissõnadeks, vastasel juhul sisaldab see allegooriaid, kuid mitte tähendamissõnu. Mitmed autorid, nagu Barbara Reid, Arland Hultgren või Donald Griggs, kommenteerivad, et "tähendamissõnad puuduvad Johannese evangeeliumis märgatavalt".
Katoliku entsüklopeedia väidab: "Johannese evangeeliumis ei ole tähendamissõnu. Sünoptikutes ... loeme kokku kolmkümmend kolm; kuid mõned on tõstnud arvu isegi kuuekümneni, lisades vanasõnalised väljendid." Luuka evangeelium sisaldab nii kõige rohkem tähendamissõnu (24) kui ka kaheksateist unikaalset tähendamissõna; Matteuse evangeelium sisaldab 23 tähendamissõna, millest üksteist on unikaalsed; ja Markuseevangeelium sisaldab kaheksa tähendamissõna, millest kaks on unikaalsed.
Raamatus "Harmony of the Gospels" esitavad Cox ja Easley evangeeliumiharmoonia tähendamissõnade kohta, mis põhineb järgmistel loenditel: Ainult Matteuse: 11, ainult Markuse: 2, ainult Luuka: 18, Matteuse ja Luuka: 18: 4, Matteuse, Markuse ja Luuka: 6. Johannese evangeeliumi puhul ei loetle nad ühtegi tähendamissõna.
Muud dokumendid
Jeesusele omistatud tähendamissõnu leidub ka teistes dokumentides peale Piibli. Mõned neist kattuvad kanoonilistes evangeeliumides sisalduvatega ja mõned neist ei ole osa Piiblist. Mitte-kanooniline Tooma evangeelium sisaldab kuni viisteist tähendamissõna, millest üheteistkümnel on paralleelid neljas kanoonilises evangeeliumis. Tooma evangeeliumi tundmatul autoril ei olnud erilist sõna "tähendamissõna" jaoks, mistõttu on raske teada, mida ta pidas tähendamissõnaks. Toomasele ainuomaste tähendamissõnade hulka kuuluvad tähendamissõna mõrtsukast ja tähendamissõna tühjast purgist.
Jakoobuse apokrüüf ei ole kanooniline ja sisaldab ka kolme unikaalset Jeesusele omistatud tähendamissõna. Need on tuntud kui "tähendamissõna viljatera kõrvest", "tähendamissõna nisuterast" ja "tähendamissõna datlipalmi võrsetest".
Hüpoteetilist Q-dokumenti peetakse mõnede Matteuse, Luuka ja Toomase tähendamissõnade allikaks.
Eesmärk ja motiiv
Matteuse evangeeliumis (13:10-17) annab Jeesus vastuse, kui temalt küsitakse tähendamissõnade kasutamise kohta:
Jüngrid tulid tema juurde ja küsisid: "Miks sa räägid inimestele tähendamissõnades?" Ta vastas,
"Teadmised taevariigi saladuste kohta on antud teile, kuid mitte neile. Kellel on, sellele antakse rohkem, ja tal on külluses. Kellel ei ole, temalt võetakse ära ka see, mis tal on. Seepärast räägin ma neile tähendamissõnades:
Kuigi nad näevad, ei näe; kuigi nad kuulevad, ei kuule ega mõista."
Kuigi Markuse 4:33-34 ja Matteuse 13:34-35 võivad viidata sellele, et Jeesus rääkis "rahvahulgale" ainult tähendamissõnades, kuid oma jüngritele seletas kõike eraviisiliselt, ei toeta kaasaegsed teadlased eraviisiliste seletuste argumenti ja oletavad, et Jeesus kasutas õpetusmeetodina tähendamissõnu. Dwight Pentecost oletab, et arvestades, et Jeesus jutlustas sageli usklikest ja mitteusklikest koosnevale segatud kuulajaskonnale, kasutas ta tähendamissõnu selleks, et osadele tõde avaldada, kuid teiste eest varjata.
Kristlik autor Ashton Axenden oletab, et Jeesus konstrueeris oma tähendamissõnad lähtuvalt oma jumalikust teadmisest, kuidas inimest saab õpetada:
See oli õpetamisviis, mida meie õnnistatud Issand näis eriti hea meelega kasutavat. Ja me võime olla üsna kindlad, et kuna "Ta teadis, mis on inimeses" paremini kui meie, ei oleks Ta õpetanud tähendamissõnade abil, kui Ta ei oleks tundnud, et see on meie vajadustele kõige sobivam õpetusviis.
19. sajandil väitsid Lisco ja Fairbairn, et Jeesuse tähendamissõnades "nähtavast maailmast laenatud kujundiga kaasneb tõde nähtamatust (vaimsest) maailmast" ja et Jeesuse tähendamissõnad ei ole "pelgalt sarnasused, mis teenivad illustratsiooni eesmärki, vaid on sisemised analoogiad, kus loodusest saab vaimse maailma tunnistaja".
Samamoodi väidab William Barclay 20. sajandil, nimetades tähendamissõnu "maapealseks jutuks taevase tähendusega", et Jeesuse tähendamissõnad kasutavad tuttavaid näiteid, et juhtida inimeste mõtteid taevaste mõistete poole. Ta oletab, et Jeesus ei kujundanud oma tähendamissõnu pelgalt analoogiatena, vaid lähtus "sisemisest sugulusest loomuliku ja vaimse korra vahel".
Teemad
Mitmed tähendamissõnad, mis on ühes või mitmes evangeeliumis kõrvuti, on sarnase teemaga. Matteuse ja Luuka evangeeliumi tähendamissõnale "Sinepiseemne" järgneb tähendamissõna "Saia", mis jagab teemat, et taevariik kasvab väikestest algustest. Peidetud aarde tähendamissõna ja tähendamissõna pärlist moodustavad paari, mis illustreerivad taevariigi suurt väärtust ja vajadust tegutseda selle saavutamise nimel.
Kaotatud lamba, kadunud mündi ja kadunud (eksinud) poja tähendamissõnad moodustavad Luuka evangeeliumis kolmiku, mis käsitlevad kaotust ja lunastust.
Matteuse evangeeliumis kõrvuti olevad tähendamissõnad ustavast sulasest ja kümnest neitsist puudutavad peigmehe ootamist ning neil on eshatoloogiline teema: olge valmis arupärimise päevaks. Ka tähendamissõna umbrohtudest, tähendamissõna rikkast lollist, tähendamissõnavõrsuvast viigipuust ja tähendamissõna viljatust viigipuust on eshatoloogilise teemaga.
Teised tähendamissõnad seisavad eraldi, näiteks tähendamissõna andestamatust sulasest, mis käsitleb andestamist; tähendamissõna heast samariitlasest, mis käsitleb praktilist armastust; ja tähendamissõna öisest sõbrast, mis käsitleb püsivust palves.
Taevariigi tähendamissõnad: kuulmine, otsimine ja kasvamine
|
|
|
Külvija | Peidetud aare | Pearl |
|
|
|
Kasvav seeme | Sinepiseemned | Leaven |
Parablid kaotusest ja lunastusest
|
|
|
Kadunud lambad | Kadunud münt | Kadunud poeg |
Parablid armastusest ja andestusest
|
|
|
Hea samariitlane | Kaks võlgnikku | Andestamatu sulane |
Parabulaid palvest
|
|
|
Sõber öösel | Ebaõiglane kohtunik | Variser ja publitsist |
Eeskatoloogilised tähendamissõnad
|
|
|
Usaldusväärne teenija | Kümme neitsit | Suur bankett |
|
|
|
Rikas loll | Kurjad mehed | Tares |
|
|
|
Net | Pungiv viigipuu | Viljatu viigipuu |
Muud tähendamissõnad
|
|
|
Targad ja rumalad ehitajad | Lambi all Bushel | Ebaõiglane Steward |
|
|
|
Rikas mees ja Laatsarus | Talendid (Minas) | Töötajad viinamarjaistanduses |
Art
Kanoonilistes evangeeliumides sisalduvatest umbes kolmekümnest tähendamissõnast on keskaegses kunstis näidatud neli peaaegu teisi välistades, kuid mitte segamini Kristuse elu jutustavate stseenidega. Need olid: kümme neitsit, rikas mees ja Laatsarus, kadunud poeg ja hea samaarlane. Parablite kujutamise poolest tuntud kunstnike hulka kuuluvad Martin Schongauer, Pieter Bruegal ja Albrecht Dürer. Töötajad viinamarjaaias esineb ka varakeskiaegsetes töödes. Alates renessansiajast alates laienes kujutatud hulk veidi ja selgeteks lemmikuteks said erinevad stseenid "Tuhalaane pojast", populaarne oli ka "Hea Samaarlane". Albrecht Dürer tegi kuulsa gravüüri "Tuhalaane poeg sigade seas" (1496), mis oli põhjarenaissance ajal populaarne teema, ja Rembrandt kujutas seda lugu mitu korda, kuigi vähemalt üks tema töödest, "Tuhalaane poeg kõrtsis", portree, kus ta ise on pojana koos oma naisega elutseb, on nagu paljude kunstnike kujutised, viis, kuidas vääristada žanrilist kõrtsistseeni. Tema hilisem "Tuhalaane poja tagasitulek" (Ereditoš, Peterburi muuseum) on üks tema populaarsemaid teoseid.
Kümne neitsi tähendamissõna kujutis Melbourne'i Šoti kiriku vitraažis.
Luuletused ja hümnid
Lisaks sellele, et neid on kujutatud kunstis ja käsitletud proosas, on mitmed tähendamissõnad inspireerinud ka religioosset luulet ja hümne. Näiteks Elizabeth C. Clephane'i hümn "The Ninety and Nine" (1868) on inspireeritud tähendamissõnast "Kadunud lambad":
Seal oli üheksakümmend üheksa, kes turvaliselt lamasidKarjas
varjus.
Aga üks oli väljas küngastel,
kaugel kuldväravatest
.
Kaugel mägedes metsik ja paljas.
Kaugel hellast karjase hoolest.
Kaugel õrna karjase hoolest.
Sarnaselt on "Minu lootus on ehitatud" (Edward Mote, u. 1834) inspireeritud tähendamissõnast "Targad ja rumalad ehitajad" ja "Kui lahke on hea samariitlane" (John Newton, u. 1779) on inspireeritud tähendamissõnast "Hea samariitlane" (John Newton, u. 1779).
Parablite harmoonia
Evangeeliumi näidisevangeeliumi harmoonia tähendamissõnade jaoks, mis põhineb kanooniliste evangeeliumide võtmeepisoodide loetelul, on esitatud alljärgnevas tabelis. Järjepidevuse huvides on see tabel automaatselt alamvalitud evangeeliumi harmoonia artikli põhiharmoonia tabelist, mis põhineb kanooniliste evangeeliumide võtmeepisoodide loetelul. Tavaliselt ei ole Johanneseevangeeliumiga seotud ühtegi tähendamissõna, vaid ainult allegooriaid.
Number | Sündmus | Matthew | Mark | Luke | John |
1 | Kasvav seeme | Markuse 4:26-29 | |||
2 | Kaks võlgnikku | Luuka 7:41-43 | |||
3 | Lamp põõsa all | Matteuse 5:14-15 | Markuse 4:21-25 | Luuka 8:16-18 | |
4 | Parabula heast samaarlasest | Luuka 10:30-37 | |||
5 | Sõber öösel | Luuka 11:5-8 | |||
6 | Rikas loll | Luuka 12:16-21 | |||
7 | Targad ja rumalad ehitajad | Matteuse 7:24-27 | Luuka 6:46-49 | ||
8 | Uus vein vanadesse veinipudelitesse | Matteuse 9:17-17 | Markuse 2:22-22 | Luuka 5:37-39 | |
9 | Parabula tugevast mehest | Matteuse 12:29-29 | Markuse 3:27-27 | Luuka 11:21-22 | |
10 | tähendamissõna külvajast | Matteuse 13:3-9 | Markuse 4:3-9 | Luuka 8:5-8 | |
11 | Tarad | Matteuse 13:24-30 | |||
12 | Viljatu viigipuu | Luuka 13:6-9 | |||
13 | Parable of the Mustard Seed (tähendamissõna sinepiseemnest) | Matteuse 13:31-32 | Markuse 4:30-32 | Luuka 13:18-19 | |
14 | Leaven | Matteuse 13:33-33 | Luuka 13:20-21 | ||
15 | Parable of the Pearl | Matteuse 13:44-46 | |||
16 | Joonistamine võrgus | Matteuse 13:47-50 | |||
17 | Varjatud aare | Matteuse 13:52-52 | |||
18 | Kulude arvestamine | Luuka 14:28-33 | |||
19 | Kadunud lambad | Matteuse 18:10-14 | Luuka 15:4-6 | ||
20 | Andestamatu sulane | Matteuse 18:23-35 | |||
21 | Kadunud münt | Luuka 15:8-9 | |||
22 | Parable of the Prodigal Son (tähendamissõna kadunud pojast) | Luuka 15:11-32 | |||
23 | Ebaõiglane haldur | Luuka 16:1-13 | |||
24 | Rikas mees ja Laatsarus | Luuka 16:19-31 | |||
25 | Peremees ja sulane | Luuka 17:7-10 | |||
26 | Ebaõiglane kohtunik | Luuka 18:1-9 | |||
27 | Variserid ja publitsistid | Luuka 18:10-14 | |||
28 | Töötajad viinamarjaistanduses | Matteuse 20:1-16 | |||
29 | Kaks poega | Matteuse 21:28-32 | |||
30 | Pahatahtlikud mõisnikud (The Wicked Husbandmen) | Matteuse 21:33-41 | Markuse 12:1-9 | Luuka 20:9-16 | |
31 | Suur bankett | Matteuse 22:1-14 | Luuka 14:16-24 | ||
32 | Pungiv viigipuu | Matteuse 24:32-35 | Markuse 13:28-31 | Luuka 21:29-33 | |
33 | Usaldusväärne sulane | Matteuse 24:42-51 | Markuse 13:34-37 | Luuka 12:35-48 | |
34 | Kümme neitsit | Matteuse 25:1-13 | |||
35 | Talendid ehk Minas | Matteuse 25:14-30 | Luuka 19:12-27 | ||
36 | Lambad ja kitsed | Matteuse 25:31-46 |
Paralleelid väljaspool kanoonilisi evangeeliume
Mitmetele tähendamissõnadele on paralleele mitte-kanoonilistes evangeeliumides, Didakias ja apostlike isade kirjades. Kuid arvestades, et mittekaanonilistes evangeeliumides puudub üldiselt ajaline järjestus, ei ole see tabel evangeeliumi harmoonia.
Number | Parable | Matthew | Mark | Luke | Muud paralleelid |
1 | tähendamissõna külvajast | Matteuse 13:1-23 | Markuse 04:1-25 | Luuka 08:04-18 | Thomas |
2 | Parable of the Tares (tähendamissõna umbrohututest) | Matteuse 13:24-53 | Thomas 57 | ||
3 | Parable of the Growing Seed (tähendamissõna kasvavast seemnest) | Markuse 04:26-34 | Thomas 57 | ||
4 | Peidetud aarde tähendamissõna | Matteuse 13:44 | Thomas 109 | ||
5 | Parable of the Pearl | Matteuse 13:45 | Thomas 76 | ||
6 | Võrku tõmbamise tähendamissõna | Matteuse 13:47-53 | Thomas 8:1 | ||
7 | Rikas loll | Luuka 12:16-21 | Thomas 63 | ||
8 | Parable of the Faithful Servant | Matteuse 24:42-51 | Markuse 13:33-37 | Luuka 12:35-48 | Thomas 103 |
9 | Parable of the Mustard Seed (tähendamissõna sinepiseemnest) | Matteuse 13:31-32 | Markuse 4:30-32 | Luuka 13:18-19 | Toomas 20:2 |
10 | Parabula hapniku kohta | Matteuse 13:33 | Luuka 13:20-21 | Thomas 96 | |
11 | Parable of the Lost Sheep (Parable of the Lost Sheep) | Matteuse 18:12-14 | Luuka 15:01-7 | Thomas | |
12 | Parable of the Wicked Husbandmen (tähendamissõna kurjadest abikaasadest) | Matteuse 21:33-46 | Markuse 12:1-12 | Luuka 20:9-19 | Thomas 65 |
13 | tähendamissõna andidest | Matteuse 25:14-30 | Luuka 19:13-24 | Nazoraeans 18 |
Seotud leheküljed
- Evangeeliumi harmoonia
- Jeesuse imed
- Parable
- Parablid Koraanis
Küsimused ja vastused
K: Kus võib leida Jeesuse tähendamissõnu?
V: Jeesuse tähendamissõnu võib leida Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumides ning ka mõnes muus evangeeliumis, mis ei ole Piiblisse lisatud. Enamasti leidub neid kolmes sünoptilises evangeeliumis.
K: Miks on kristlased nende tähendamissõnade vastu nii huvitatud?
V: Kristlased rõhutavad neid tähendamissõnu, sest usutakse, et need on Jeesuse sõnad.
K: Mis teeb Jeesuse tähendamissõnad ainulaadseks?
V: Jeesuse tähendamissõnad on pealtnäha lihtsad ja meeldejäävad lood, mille kujundid annavad iga kord edasi sõnumi. Vaatamata oma lihtsusele sisaldavad nad sügavat sõnumit, mis on Jeesuse õpetuse keskne osa.
K: Millistele igapäevastele asjadele viitavad mõned Jeesuse tähendamissõnad?
V: Mõned Jeesuse tähendamissõnad viitavad lihtsatele igapäevastele asjadele, nagu näiteks naine, kes küpsetab leiba (tähendamissõna hapukast), mees, kes koputab öösel naabri uksele (tähendamissõna öisest sõbrast), või teeäärse röövimise tagajärjed (tähendamissõna heast samariitlasest).
K: Milliseid suuri usuteemasid käsitlevad paljud neist tähendamissõnadest?
V: Paljud neist tähendamissõnadest käsitlevad suuri religioosseid teemasid, nagu kasvamine Jumala Kuningriigis, palve tähtsus ja tähendus armastuse taga.
K: Kuidas on need lood mõjutanud lääne tsivilisatsiooni?
V: Lääne tsivilisatsioonis moodustasid need lood prototüübi sellele, mida nüüd tuntakse "tähendamissõnade" nime all, ja isegi nende seas, kes teavad vähe kristlusest või selle piiblist, tunnevad paljud neid lugusid veel üle maailma ära.