Johannese evangeelium: tähendus, autor ja peamised teemad

Johannese evangeelium on üks Piibli raamat ja kuulub nelja evangeeliumi hulka, mis avavad Uue Testamendi. Neli evangeeliumi jutustavad Jeesuse elu ja õpetusi. Johannese evangeelium on Uue Testamendi neljas raamat, mis asetub Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumi järel, kuid stiili ja rõhuasete poolest erineb neist tugevalt.

Autorlus ja ajalooline taust

Evangeeliumis öeldakse, et selle kirjutas „jünger, keda Jeesus armastas”. Traditsiooni järgi seostatakse teksti apostel Johannese (Sebedeuse poja) nimega; teda peeti tõenäoliselt noorimaks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist. Johannes elas kauem kui enamik teisi apostleid ja tema elu lõppes vanaduspõlves Patmose saarel ning talle omistatakse ka Uue Testamendi viimane raamat, Ilmutusraamat.

Tänapäeva uurijad arutlevad autori täpse identiteedi üle. Mõned toetavad Johannese autorlust, teised näevad evangeeliumi taga laiemat „johannelist koolkonda” või kirjastajaid Aasia provintsist (tõenäoliselt Efesosest) ning panevad teksti valmimisaegseks lõpus I sajandil (umbes 90–110 pKr). Teksti algkeel on koine-kreeka ning selle varajasi käsikirju toetab varajane fragment P52 (Rylands), mis viitab Johannese-narratiivi levikule juba II sajandil.

Sisu ja struktuur

Johannese evangeelium erineb sünkopaarsetest evangeeliumidest (Matteus, Markus, Luukas): see ei jaga samu põhjalikke sünniohunte ja paljusid üksikasju, kuid sisaldab ainulaadseid lugusid ja sümboleid. Evangeelium jaguneb traditsiooniliselt järgmistesse osadesse:

• Proloog (1:1–18) – kõrge teoloogiline sissejuhatus, kus Jeesus esitatakse kui Sõna (logos): „Alguses oli Sõna ja Sõna oli koos Jumalaga ja Sõna oli Jumal.”
• Märkide raamat ehk „book of signs” (1:19–12:50) – jutustused imeteostest ehk „märgid”, mis näitavad Jeesuse jumalikkust.
• Au jaotus ehk „book of glory” (13–20) – kirjeldusega Jeesuse kannatustest, surmast, ülestõusmisest ja ülestõusnute ilmutustest.
• Epiloog (21) – hilisemana tõstatatud peatükk, mis räägib kalapüügist ja apostlite saatusest.

Peamised teemad ja teoloogia

Johannese evangeelium rõhutab mitut keskset mõistet ja sümbolit, mis korduvad kogu tekstis. Peamised teemad on:

• Sõna (Logos) ja Jeesuse jumalikkus – Jeesus ei ole ainult õpetaja, vaid Jumala ilmutus lihas; tekst esitab tema olemuse kui Jumalaga ühte kuuluva.
• Usk ja elu – evangeeliumi eesmärgina on öeldud, et lugejad usuksid, et Jeesus on Messias ja Jumala Poeg, ning et usus oleks neile igavene elu (vt Jh 20:31).
• Valgus ja pimedus – dualistlik kujund, mis kirjeldab head ja kurja, usku ja disbelief, elavat suhet Jumalaga ja sellest võõrandumist.
• Armastus ja käsu täitmine – armastus kui määrav tunnus Jumala laste elus; Jeesuse käsu armastada üksteist kujutav koht pesemise ja kristliku elu teenistuse aluseks.
• Püha Vaim – õpetus abiandjast (Parakleet), kes jätkab Jeesuse tööd ja juhtimist koguduses.
• Tunnistus ja märgid – imed (nn „märgid”) ei ole eesmärk iseeneses, vaid tunnistavad Jeesuse jumalasest missioonist.

Seitse märki ja „mina olen” ütlused

Evangeeliumil on kujundlik ülesehitus, mida on sageli kirjeldatud kui ahela „seitset märki” ja „seitse „mina olen”” ütlust. Need struktuurid aitavad näidata Jeesuse identiteeti ja eesmärki. Tuntud seitse märki on tavapäraselt loetletud nii:

• Vee muutmine veiniks Kaanas (Jh 2)
• Rohkemat kroonika ametniku poja tervendamine (Jh 4:46–54)
• Mehe tervendamine Betesda basseinil (Jh 5)
• 5000 inimese toitmine (Jh 6:1–14)
• Jalutamine vee peal (Jh 6:16–21)
• Pimedast nägemise kinkimine (mees, kes oli sündinud pime; Jh 9)
• Laatsaruse üles äratamine (Jh 11)

Samuti leidub olulisi „mina olen” ütlusi, mille kaudu Jeesus kirjeldab oma rolli ja olemust, näiteks: “Ma olen elu leib”, “Ma olen maailma valgus”, “Ma olen uks / värav”, “Ma olen hea karjane”, “Ma olen ülestõusmine ja elu”, “Ma olen tee, tõde ja elu” ning “Ma olen tõeline viinamari”. Need väljendid aitavad viia teksti klauseleni, kus Toomas tunnistab ülestõusnud Jeesuse kohta: “Minu Issand ja minu Jumal.”

Stiil ja eristus muudest evangeeliumidest

Johannese keel on lihtne, kuid samas sümbolirohke ja teoloogiliselt kõrge, sageli kasutades korduvaid vastanduspaare (nt usk–ebausk, elu–surm, valgus–pimedus). Evangeelium sisaldab palju pikki dialooge ja monolooge (nt vestlus Nikodeemusega, kõne Samaaria naisena) ning rõhub Jeesuse jumalikule eneseteadvusele rohkem kui sünkopaarsed evangeeliumid. Lugu Jeesuse jalgade pesemisest apostlite ees (peatükk 13) ja Tema kõrgepriesterlik palve (peatükk 17) on unikaalsed Johannese narratiivis.

Autoria ja tekstikriitika küsimused

Uurijate seas on jätkuvalt arutelud selle üle, kas Johannese evangeeliumi autor, Johannese kirjad ja Ilmutusraamatu autor olid üks ja seesama isik. Selle kohta on erinevaid seisukohti: mõned toetavad ühe autori ideed, teised eristavad kolm eri autorit või autorite ringi. Samuti arutletakse peatüki 21 päritolu üle: mõned uurijad leiavad, et see lõik lisati hiljem.

Ajalooline tähtsus ja mõju

Johannese evangeelium on kristliku teoloogia kujunemises keskse tähtsusega: selle proloog ja põhimõisted (nt logos, sisseelamine, igavene elu) on mõjutanud nii kirikulugu, liturgiat kui ka kunstilist ning filosoofilist traditsiooni. Tekst on olnud laialt tõlgitud, kommenteeritud ja kasutatud nii liturgias kui isiklikus pühakirjalugemises.

Populaarkultuuris

Paljud fraasid ja kujundid Johannese evangeeliumist on levinud ka laiemasse kultuuri. Näiteks väljend “uuesti sündinud” (born again) pärineb 3. peatükist ja sai tuntuks ka kui raamatu pealkiri Ameerika poliitilisest nõunikust ja hilisemast vanglareformijast Chuck Colsoni puhul. Seda väljendit kasutatakse laialdaselt ka kirjeldamaks inimesi, kelle elus on toimunud tugev ja pöördelise iseloomuga muutus.

Üks Johannese kõige tuntumaid kirjakohasid on 3. peatüki 16. salm: “Sest Jumal on maailma nii väga armastanud, et ta andis oma ainusündinud poja (Jeesuse), et igaüks, kes temasse usub, ei sureks, vaid elaks igavesti”. Seda salmi tsiteeriti ja otsiti internetis miljonite inimeste poolt, kui Ameerika jalgpallur Tim Tebow kirjutas ühe mängu ajal oma näole „Jh 3:16”.

Johannese evangeelium mõjub tänapäeval nii usulise mõtiskluse kui ka laiemate kultuuriliste ja filosoofiliste arutelude allikana, olles endiselt üks enimtsiteeritud ja uuritud Uue Testamendi raamatuid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Johannese evangeelium?

K: Kes kirjutas Johannese evangeeliumi?

K: Mille poolest erineb Johannese evangeelium teistest evangeeliumidest?

K: Mis on Johannese evangeeliumis leiduv muster?

K: Kas on kindel, et kõik kolm Johannese kirja, evangeeliumi ja ilmutuse autorit on üks ja sama isik?

Otsing