Õpetussõnade raamat: Piibli õpetused, autorlus ja ajastamine

Õpetussõnade raamat: põhjalik ülevaade Piibli õpetustest, autorsusest ja ajastamisest — Saalomoni roll, autori- ja tekstiväited ning ajalooline kontekst.

Õpetussõnade raamat on raamat nii Tanakhis (judaism) kui ka Vanas Testamendis (kristluses). See raamat sisaldab koosluse kujul mitmesuguseid tarkussõnu, õpetusi ja praktilisi juhiseid, mis on mõeldud isikliku elu, pere, ühiskonna ja jumalakartuse ehk „kartsuse“ kujundamiseks. Tekstis leidub lühikesi maksimeid, õpetuspalavikke, võrdlusi, loendeid (näiteks „kolm…, neli…“), riddlesid ja ühekirjalisi akrostihhe.

Sisu ja teemad

Õpetussõnade raamat keskendub peamiselt moraalsele ja praktilisele tarkusele:

• Tarkus ja mõistlik käitumine – kuidas elada mõõdukalt, ettevaatlikult ja õigesti;
• Kartus Jumala ees – raamatu teema, mis ühendab õiguse ja vooruse allikaks olevat jumalakartust;
• Sõna ja kõne – hoiatused üleliigse jutu, laimu ja rumala vaikimise kohta;
• Pere ja kodu – juhtnöörid abielule, laste kasvatamisele ja majapidamise juhtimisele (kuulus „targast naisest“ jutustus 31. peatükis);
• Sotsiaalsed suhted ja õiglus – nõuanded aususe, õigusemõistmise ja rikkuse kasutamise kohta.

Struktuur ja kirjanduslikud osad

Raamatu mitmeosalise koostise tunnuseks on eri tüüpi kirjanduslikud vormid ja autorimärkused. Traditsiooniliselt loetakse raamatusse järgmisi osaüksusi:

• 1.–9. peatükk: sissejuhatus ja tarkuskõned
• 10.–22. peatükk: „Saalomoni tarkussõnad“ – lühemad maximed
• 22:17–24:34: pikem „targate“ kogu
• 25.–29. peatükk: „Hiskija meeste kaudu“ üle antud Saalomoni ütlused
• 30. peatükk: Aguri sõnad
• 31. peatükk: Lemueli kõned ja akrostikhiline „tark naine“ (31:10–31)

Autorlus ja tekstiline traditsioon

Enamik uurijaid usub, et Saalomon oli vähemalt osa raamatu autor. Traditsioonilised päised annavad Saalomonile autorirolli mitmes osas, kuid teksti sisuline mitmekesisus ja erinevad keelelised kihistused viitavad kogu kogu koostisele, mis koosneb paljudest autoritest ja toimetustest läbi aegade. Ka teisi autoreid on mainitud, kuid need viited puuduvad kreeka Septuagintas. Septuaginta näeb kuningas Saalomoni kogu Õpetussõnade raamatu autorina. Keskajal arvasid õpetlased, et Vulgata on 30:1 ja 31:1 õigem tõlge. Nende silmis olid sõnad "Agur" ja "Lamuel" vaid teised nimed Saalomoni jaoks.

Ajastamine ja tekstikriitika

Raamatu kirjutamise kuupäevad on ebaselged. Saalomoni oletatava autorsuse ja Hiskija meeste tegevuse tõttu on olemas mõned kuupäevad, millega saab töötada. Siiski ei ole neid piisavalt, et anda raamatu valmimisele konkreetne ajastus, kuigi see võis olla alles kolmandal sajandil eKr.

Tänapäeva teadlased käsitlevad Õpetussõnu pigem antoloogia kui ühe autori teosena: varaseimad osad võivad ulatuda tagasi Saalomoni ehk 10. sajandisse eKr, teised kihistused on hilisemad (8.–6. sajand eKr ja ka posteksilik periood). Lõplik toimetus ja kokkupanek võis toimuda hiljem, sageli arvatakse viimase redaktsiooni dateerimist 5.–3. sajandisse eKr, sõltuvalt käsikirjalisest ja keelelisest analüüsist.

Tekstikäsitlused ja erinevused

Erinevad tekstitraditsioonid (masoreetlik tekst, Septuaginta, Vulgata jt) näitavad mõningaid variante ja lisasid, eriti autoripealkirjade ning osajaotuse osas. Septuaginta, kreekakeelne tõlge heebrea tekstist, esitab tihti Saalomoni autorsust laiemalt; Vulgata ja keskaja käsitlused mõnikord tõlgendasid nimevariante (näiteks Agur ja Lamuel) kui sarnaseid või samast päritoluga isikunimesid.

Kasutus, mõjud ja tähendus religioonides

Õpetussõnade raamat on olnud oluline nii juudaizmi kui kristluse õpetuse ja moraaliõpetuse allikas. Seda on kasutatud religioossetes õpetustes, moraalsete kõnede materjalina ja igapäevaseks juhiseks. Paljusid selle lauseid tsiteeritakse nii liturgias, pastoraalses nõustamises kui ka kirjanduses ja rahvalikus tarkuses.

Kirjutusstiil ja pedagoogiline eesmärk

Raamat kasutab selget, meeldejäävat ja sageli õppetunnilt struktureeritud keelt, mis sobib nii kuulamiseks kui meeldejätmiseks. Paljud peatükid on üles ehitatud lühikeste aforismide ja nõuannete jadana, mis on mõeldud praktiliseks rakendamiseks igapäevaelus. Samas leidub ka poeetilisemaid ja emotsionaalsemaid lõike (nt 31. peatükk), mis rõhutavad voorust ja koduste kohustuste väärtust.

Kokkuvõtlikult: Õpetussõnade raamat on keeruline ja kihiline tarkustekst, mille autorlus ja täpne ajastus on mitmeetapiliselt kujunenud. Tema tähtsus religioosses mõtlemises ja moraalikasvatuses on aga olnud püsiv läbi sajandite.

Küsimused ja vastused

K: Mis on vanasõnade raamat?

K: Milliseid õpetusi leidub Vanasõnade raamatus?

K: Kellele võivad need nõuanded kasulikud olla?

K: Kas vanasõnade raamatu õpetused erinevad judaismis ja kristluses?

K: Kust leida vanasõnade raamatut?

Otsing