Apostlite teod: ülevaade, sisu ja autorlus

Apostlite teod (kreeka keeles Praxeis Apostolon) on Piibli raamat, mis on nüüdseks viies raamat Uues Testamendis. Sageli nimetatakse seda lihtsalt Apostlite tegudeks. Raamat jutustab varakristluse arengust, kuidas Jeesuse järeltulijad kogunesid, sõnumit levitasid ja kogudust organiseerisid.

Sisu ja ülesehitus

Apostlite teod keskendub eelkõige kahe peamise tegelase tegevusele: esialgu Peetruse juhtimisele ja hiljem Tarsose Pauluse teenistusele. Peamised sündmused ja teemad on:

• Jeesuse ülestõusmisest, tema taevaminekust ja jüngrite valmistumisest ülesandeks (esimesed peatükid).
• Nelipüha päev ja Püha Vaimu tulek, mille abil algab kiriku avalik tegevus (Apostlite tegude 2. peatükk).
• Kaheteistkümne apostli ja teiste varakristlaste tegevus ning koguduse kasv varakristliku kogukonnana.
• Paulu pöördumine Damaskusesse, tema teenistuse algus ja kolm rännakut mis viivad kuulutuse kaasaegsetest juudi kogukondadest rooma-impeeriumi linnadesse (suur osa raamatust, eriti peatükid 9; 13–21).
• Jeruusalemma kiriklikud küsimused ja paavstkirjalik kokkulepe mittekirjalike rahvaste osalemisest (nn Jeruusalemma nõupidamine, Ap 15).
• Pauli arreteerimine, kohtuprotsessid ja reis Rooma poole ning raamatu lõpp tema Roomas olles (viimased peatükid; märkus selle lõpu kohta on intressantne — raamat katkes Pauli vangistusega Rooma poole teel).

Originaalse tekstiga seotud täpsustuseks: esimeses osas räägitakse Jeesuse tegevusest ja apostlite tööst, sealhulgas kaheteistkümne apostli teenistuse algusest.

Struktuur peatükkide järgi (lühikokkuvõte)

• Ap 1–2: Jeesuse ülestõusmine, taevaminek ja nelipüha—koguduse sünd.
• Ap 3–7: Peetruse jutlused, imed ja esmase kogukonna küsimused (nt Stefanosel puudutatud kohtuasjad).
• Ap 8–12: Kristlaskonna laienemine Juudamaal ja Sambiirias, Peetruse juhtpositsioon ning Heroodese tagakiusamine.
• Ap 13–21: Pauli ja Barnabase rännakud, mis levitavad sõnumit paganatesse ja rajavad kogudusi Aasias, Kreekas ning mujal.
• Ap 21–28: Pauli arreteerimine, kohtuprotsessid ning lennuk Rooma poole, raamatu lõpp Rooma juures.

Autorlus ja dateerimine

Enamik lugupidavaid traditsioone ja paljud teadlased peavad Apostlite tegude autoriks sama isikut, kes kirjutas ka Luuka evangeeliumi. Apostlite tegude 1:1 viitab otseselt varasemale kirjatööle: "Ma olen teinud, Teofilos, eelmise ettekande kõigest, mida Jeesus hakkas nii tegema kui ka õpetama". Traditsiooniline seisukoht on, et mõlemad raamatud kirjutas umbes 60. aasta paiku Pauluse kaaslane Luukas. Paljud teoloogid ja kirikuisad nõustuvad selle autorsuse ja varase dateerimisega.

Samas on olemas ka kriitilisemaid seisukohti. Mõned kaasaegsed uurijad leiavad, et tekstid võisid valmida hiljem — tihti pakutakse ajavahemikku 80.–100. või isegi kuni 150. aastani. Argumendid hilisema dateerimise poolt hõlmavad:

• Keel ja kirjanduslik stiil (koine-kreeka ja õhukesed ajaloolised viited).
• Kiriku organisatsiooni ja teoloogilise arengu kirjeldused, mis võivad peegeldada hilisemat hierarhiaste taset.
• Erinevused ja vastuolud võrreldes Pauluselt säilinud kirjadega mõnes detailis (nt paavsi ja apostlite vahekord), mille tõttu mõnede teadlaste hinnangul peegeldab Acts hilisemat teadvust.

Peamised teemad ja teoloogiline tähtsus

• Püha Vaim – Acts rõhutab Püha Vaimu rolli kiriku juhina, imetegevuses ja kuulutuse jõus.
• Evangelismi ja missiooni laienemine – raamat kujutab sõnumi levikut Jeruusalemast kuni Roomani impeeriumi keskusteni, rõhutades paganiinimeste kaasamist.
• Sünergia apostlite ja kohalike koguduste vahel – Perioodilise juhtimise, õpetuse ja järjestikuse koguduste rajamise mudel, mis mõjutas hilisemat kirikuelu.
• Vaimulik ja sotsiaalne identiteet – Acts näitab, kuidas esimene kirik üritas leida tasakaalu juudi juurte ja uue, laiemalt suunatud identiteedi vahel.

Ajalooline väärtus ja probleemkohad

Apostlite teod on hindamatu allikas varakristluse uurimiseks: see annab narratiivi kogukondade kasvust, rändevõrkudest ja suhetest erinevate kultuuride ja võimustruktuuridega Rooma impeeriumis. Samas on oluline teada, et tekst ei ole neutraalne ajalugu mõttes, nagu tänapäeva ajalooteadus mõistab. See on teoloogiline ning usu- ja koguduse ülesehitust toetav esitus. Mõned probleemkohad, mida teadlased arutavad, on:

• Teatud ajalooliste detailide ja kronoloogiate vastuolud võrreldes väliste allikate või Pauli oma kirjapandud aruannetega.
• Miks Acts lõpetub Pauli Rooma-saabumisega, kuid ei kirjelda tema surma — see on argument nii varasema kui ka hilisema dateerimise kasuks (sõltuvalt tõlgendusest).
• Autorite allikakasutus: kas ja kui palju kasutati suulisi allikaid, kirju ja varasemaid dokumente.

Mõju ja kasutus

Apostlite teod on kristliku kirjanduse oluline osa. See on olnud aluseks kiriklikule missioteooriale, piiblilistele jutlustele ja ajaloolisele eneseteadvusele. Kirikud kasutavad seda raamatut sageli pühakirjatekstina, õpetamaks Püha Vaimu rolli, missiooni tähtsust ja koguduse ühtsust. Samuti on Acts kasvatanud huvi varakristluse ristimisepraktikate, diakoonia ja autoriteedi küsimuste vastu.

Kokkuvõte

Apostlite teod esitab elava ja sihtrikka ülevaate varakristlikust liikumisest, rõhutades Püha Vaimu rolli, apostlite (eriti Peetruse ja Pauli) tegevust ning sõnumi levikut Jeruusalemast kuni Roomani. Traditsiooniliselt on autoriks peetud Luukas, kes oleks kirjutanud selle koos Luuka evangeeliumiga, kuid teadlaste seas on arutlusi nii varasema kui ka hilisema dateerimise ja autorsuse üle. Raamat on oluline nii teoloogiliselt kui ka ajalooliselt, aga selle tõlgendamisel tasub arvestada nii usueelset eesmärki kui ka ajaloolisi piiranguid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Apostlite teod?

K: Millistest sündmustest on Apostlite tegude esimestes peatükkides juttu?

K: Millistest sündmustest antakse aru Apostlite tegude hilisemates peatükkides?

K: Keda peetakse Apostlite tegude raamatu autoriks?

Küsimus: Mida usuvad mõned teoloogid Apostlite tegude raamatu autorluse kohta?

K: Milline on Apostlite tegude raamatu fookus Paulus Tarsose kohta?

K: Mis on Apostlite tegude peamine eesmärk?

Otsing