Kristuse taevaminemine (taevaminemispüha): tähendus, ajalugu ja traditsioonid
Kristuse taevaminemine: sügav ülevaade püha tähendusest, ajaloost ja traditsioonidest — kuidas ja miks tähistatakse 40 päeva pärast ülestõusmist.
Taevaminemine ehk Kristuse taevaminemine on kristlik püha, mida tähistatakse selle mälestuseks, et Jeesus tõusis pärast ülestõusmist taevasse. Sõna "taevaminemine" tähendab otseses mõttes "taevasse tõusmist" või "taeva poole minekut". Piiblis (peamiselt ülestõusmisjärgses jutustuses Apostlite tegude raamatus) kirjeldatakse, kuidas tõusis Jeesus taevasse ja seda nägid tema apostlid. Traditsioonis öeldakse ka, et Jeesus istub nüüd Jumala Isa paremal pool.
Tähtpäeva aeg ja tähistamine
Taevaminemispüha peetakse alati nelikümmend päeva pärast ülestõusmist ehk lihavõttepühade järgselt; see jääb seega alati neljapäevale. Püha asetseb liturgilises järjestuses lihavõtete ja nelipühade (pendtechost) vahel ning on üks kristliku kiriku tähtsamaid pühi ja oikumeenilisemaid mälestuspäevi.
Ajalugu ja päritolu
Taevaminemise tähistamine kujunes juba varakristlikus traditsioonis. Kirjalikud allikad, sealhulgas 4. sajandi palveränduri Egeria kirjeldused, näitavad, et püha oli tuntud ja tähistatud Palestiinas 4. sajandil ning varsti levis see üle kogu kristliku maailma. Püha alus on Piibli tekstis (nt Apostlite teod 1:9–11), kus juhus kirjeldatakse otseselt Jeesuse taevaminemist ja inglite sõnumit, et Jeesus tuleb sama moega tagasi.
Liturgia, sümbolid ja kombed
Liturgias rõhutatakse Jeesuse ülendamist ja Tema jätkuvat ligiolekut Jumala paremal käel. Sageli loetakse pühakirja tekste Apostlite tegudest ja selliseid laule nagu "Jesaja" või "Psalmid", samuti kasutatakse liturgilises värvitoonis tihti valget või kullatut, mis sümboliseerib au ja kirkust. Ikonograafias kujutatakse taevaminemist tavaliselt Jeesuse tõusmist pilvede keskelt, sageli koos inglite ja imestunud jüngritega.
Rahvapärased kombed ja kohalikud tavad varieeruvad: mõnes paigas korraldatakse protsessioone või õuesjumalateenistusi, mõnes kogukonnas õnnistatakse karja või külvikuid, teises loetakse päeva pigem vaikse palvuse ja perekondliku tähistamisena. Mõned protestantlikud kogukonnad võivad pidada teenistuse sel pühapäeval, kui piduline neljapäev on tööpäevaks muudetud.
Rahvusvaheline ja riiklik tähendus
Taevaminemine on paljudes riikides riigipüha ning selle osas on suured erinevused. Mõnes riigis on see ametlik vaba päev ja koolide ning paljude ametiasutuste jaoks riigipüha. Näited riikidest, kus see on riigipüha, on loetletud alljärgnevalt (nimed on algselt toodud allika linkidega): Austrias, Belgias, Colombias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal (alates 1930. aastatest), Haitil, Islandil, Indoneesias, Liechtensteinis, Luksemburgis, Madagaskaril, Namiibias, Madalmaades, Norras, Rootsis, Šveitsis ja Vanuatul. Mõnes riigis langeb samale päevale teisigi tähtsusi: näiteks isadepäev.
Erinevused konfessioonide vahel
Kirikutes on kooskõla, et pühadus põhineb Piibli jutustusel, kuid liturgilised rõhuasetused võivad erineda. Õigeusu kirikutes järgneb taevaminemine traditsiooniliselt täpselt nelikümmend päeva pärast ülestõusmist ning sellega seonduvad erilised liturgilised vormid ja ikoonid. Lääne kirikutes (katoliku ja paljudes protestantlikes kirikutes) on samuti pühale pühendatud jumalateenistused, kuid kohaliku tavakultuuri tõttu võivad kombed ja avalik tähistamine erineda.
Miks see püha on tähtis
Taevaminemine rõhutab kristlikus õpetuses Jeesuse lunastusliku töö jätkumist pärast tema maist elu ning tema kõrget rolli Jumala juures. See on sillaehitaja ülestõusmise ja nelipühade vahel — taevaminemisest algab ootus, mis kulmineerub nelipühaga, mil Püha Vaim langeb jüngritele.
Kokkuvõtlikult on Kristuse taevaminemine nii liturgiliselt kui ka kultuuriliselt oluline püha, mille tähistamine ühendab piiblitekstid, varase kiriku traditsioonid ja kohalikud kombed ning mille tähtsust väljendavad nii jumalateenistused kui ka mõnes riigis riigipühana peetavad pidustused.
Ülestõusmine: Les Très Riches Heures du duc de Berry, Folio 184r, 1410, Musée Condé, Chantilly.
Idakirikud
Ida-ortodoksne kirik arvestab lihavõttepäeva erinevalt, nii et ida-ortodoksne ülestõusmispüha tähistamine toimub tavaliselt pärast lääne pühade tähistamist (kas üks nädal, neli nädalat või viis nädalat hiljem, kuid mõnikord samal päeval). Kõige varasem võimalik tähtpäev on 13. mai (lääne kalendri järgi) ja kõige hilisem võimalik kuupäev on 16. juuni. Mõned idapoolsed õigeusu kirikud tähistavad taevaminekut siiski samal kuupäeval kui lääne kirikud.
Pidu tähistatakse kogu öö vältel toimuva valveseisakuga.
| Ülestõusmispühade kuupäevad, 2000-2020 | ||
| Aasta | Lääne | Ida |
| 2000 | 1. juuni | 8. juuni |
| 2001 | 24. mai | |
| 2002 | 9. mai | 13. juuni |
| 2003 | 29. mai | 5. juuni |
| 2004 | 20. mai | |
| 2005 | 5. mai | 9. juuni |
| 2006 | 25. mai | 1. juuni |
| 2007 | 17. mai | |
| 2008 | 1. mai | 5. juuni |
| 2009 | 21. mai | 28. mai |
| 2010 | 13. mai | |
| 2011 | 2. juuni | |
| 2012 | 17. mai | 24. mai |
| 2013 | 9. mai | 13. juuni |
| 2014 | 29. mai | |
| 2015 | 14. mai | 21. mai |
| 2016 | 5. mai | 9. juuni |
| 2017 | 25. mai | |
| 2018 | 10. mai | 17. mai |
| 2019 | 30. mai | 6. juuni |
| 2020 | 21. mai | 28. mai |
Liturgia ülestõusmispüha ajal Mumbai Süüria õigeusu kirikus
Tekstid Piiblis
Kiri roomlastele on raamat Piiblist, mis on kirjutatud umbes 56. või 57. aastal. Selles kirjeldab Paulus Kristust taevas ja kuristikus. See näib olevat varaseim kristlik viide Jeesusele taevas.
Üks tähtsamaid tekste taevamineku kohta on Apostlite teod 1:1-11. Kahe allika hüpoteesi kohaselt on see ka kõige varasem. Seal võetakse Jeesus nelikümmend päeva pärast tema ülestõusmist kehaliselt taevasse. Tekstis öeldakse, et apostlid nägid seda toimuvat. Enne taevasse minekut pidas Jeesus kõne, mida nimetatakse suureks ülesandeks, milles ta ütles, et ta tuleb tagasi. Luuka evangeeliumis toimub ülestõusmine lihavõttepüha õhtul. Johannese evangeeliumis (umbes 90-100) räägitakse Jeesuse tagasipöördumisest Isa juurde. 1. Peetruse evangeeliumis (u. 90-110) on Jeesus tõusnud taevasse ja on Jumala paremal poolel. Efeslastele (u. 90-100) viidatakse sellele, et Jeesus on tõusnud kõrgemale kui kõik taevad. 1. Timoteosele (u 90-140) kirjeldab Jeesust kui üles võetud kirkuses. Markuse raamatu traditsiooniline lõpp (vt Mk 16) sisaldab lühiversiooni sellest, mida Luukas oli öelnud ülestõusmise kohta. Selles kirjeldatakse, et Jeesus on üles võetud taevasse ja istub Jumala paremal käel. See, kuidas kirjeldatakse Kristuse ülestõusmist, on sarnane tema taevasse vastuvõtmise üldkirjeldusega, mis pärineb heebrea pühakirjast. Pilt Jeesuse kehalisest taevasse tõusmisest sobib kokku vana traditsioonilise arusaamaga, et taevas on maa kohal.
Muud tekstid ülestõusu kohta
On tekste, mis ei ole Piiblis, mis samuti räägivad ülestõusmisest, näiteks Pistis Sophia. Irenaeus räägib oma tekstis "Ketserite vastu" gnostilise seisukoha kohta, et taevaminek toimus poolteist aastat pärast ülestõusmist. Apokrüüfiline tekst, mida tuntakse Jaakobuse apokrüüfina, kirjeldab Jeesuse õpetusi Jaakobusele ja Peetrusele 550 päeva pärast ülestõusmist, kuid enne taevaminekut. See tekst viitab veelgi pikemale ajavahemikule. Hiljuti avastatud Nag Hammadi Thomase evangeeliumis, nagu ka kanoonilises Matteuse evangeeliumis, ei mainita taevaminekut.
Ajalugu
Ülestõusmispüha on tähistatud juba sajandeid. Kuigi meil ei ole selle kohta midagi kirjalikku enne viienda sajandi algust, ütleb püha Augustinus, et see on apostliku päritoluga, ja ta räägib sellest viisil, mis näitab, et kõik kristlased tähistasid seda juba ammu enne tema aega (ta elas aastatel 354-430).
Kristuse taevaminekut mainitakse algses Nikaia usutunnistuses. See tekst on kristlaste jaoks olnud oluline alates selle koostamisest 325. aastal. See on lisatud missasse. Seda mainitakse ka apostlite usutunnistuses. See on kristliku usu jaoks oluline, sest see näitab, et Jeesuse inimlikkus võeti taevasse. Ülestõusmispüha on üks kristliku aasta peamisi pühi. On palju tõendeid, mis näitavad, et see püha pärineb vähemalt hilisemast 300. aastast.
Kanooniline lugu Jeesuse kehaliselt pilvedesse tõusmisest erineb gnostilisest traditsioonist, mille kohaselt Jeesus ületas kehalise maailma ja pöördus tagasi oma koju vaimumaailma. Samuti on see vastuolus dotsetiliste uskumustega, mille kohaselt on mateeria põhimõtteliselt kuri ja Jeesus oli väidetavalt puhas vaim.
Ajaloolise Jeesuse uurijad arvavad, et Uue Testamendi jutustused Jeesuse ülestõusmisest on lood, mille leiutas apostelkonna kristlik kogukond. Mõned kirjeldavad ülestõusmist kui mugavat viisi, kuidas mitte nõustuda kristlikus kogukonnas käimasolevate ilmumisväidetega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ülestõusmine?
V: Ülestõusmine on kristlik püha, millega tähistatakse Jeesuse taevasse tõusmist (tõusmist).
K: Millal tähistatakse ülestõusmispüha?
V: Ülestõusmispüha tähistatakse ametlikult neljapäeval, kuigi mitte kõik riigid ei pea seda püha sel päeval. See on üks oikumeenilistest pühadest ja seda tähistavad kõik kristlased.
K: Mida räägib Piibli lugu Jeesuse taevaminekust?
V: Piiblis jutustatud loo kohaselt tõusis (tõusis üles) Jeesus taevasse ja tema apostlid nägid teda. Tema keha läks taevasse ja ta istub Jumala Isa paremal poolel.
K: Kas mõnes riigis on ülestõusmispüha riigipüha?
V: Jah, mõnes riigis, nagu Austria, Belgia, Kolumbia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1930ndatest aastatest), Haiti, Island, Indoneesia, Liechtenstein, Luksemburg, Madagaskar, Taani, Namiibia, Holland, Norra, Rootsi, Šveits ja Vanuatu, on see riigipüha; ka Saksamaal peetakse samal päeval isadepäeva.
Küsimus: Mitu päeva pärast lihavõtteid tähistatakse ülestõusmispüha?
V: Ülestõusmispüha tähistatakse nelikümmend päeva pärast lihavõtteid ehk Jeesuse ülestõusmist.
K: Kas peale lihavõttepühade ja nelipüha on veel teisi tähtsaid kristlikke pühi?
V: Jah, ülestõusmispüha on veel üks väga oluline püha kristliku kiriku kalendris, mida kõik kristlased tähistavad sarnaselt lihavõtte- ja nelipühale.
Otsige