Apokrüüfid
Apokrüüfid on religioossed tekstid, mis on mõnes katoliku piibli versioonis. Teistes versioonides on need välja jäetud. Sõna tuleneb vanakreeka keelest ἀπόκρυφα (apokrüüf). Apokrüüf tähendab neid, mis olid varjatud. Üldiselt kasutatakse seda terminit kirjutiste kohta, mis ei kuulunud kaanonisse. On mitmeid põhjusi, miks need tekstid ei kuulunud kaanonisse. Neid tekste võisid teada vaid vähesed inimesed või jäeti need välja, sest nende sisu ei sobinud hästi teiste Piibli raamatute sisuga. Mõned apokrüüfidest on kirjutatud hilisemal ajal ja seetõttu jäeti need lisamata.
Autoriseeritud King James'i versioon nimetas neid raamatuid "apokrüüfideks". See eraldas need, sest Piibel ütles nii 2. Esdra 14:46: "Aga hoia need seitsekümmend viimast, et sa annaksid need ainult neile, kes on targad rahva seas": Sest neis on mõistuse allikas, tarkuse allikas ja teadmiste vool.
Rooma-katoliku piiblis on need raamatud Vanas Testamendis. Nad ei nimeta neid apokrüüfideks. Nad nimetavad neid deuterokanonilisteks, mis tähendab, et nad kuuluvad teise kaanonisse. Kaanon tähendab lihtsalt ametlikku nimekirja kirjandusteostest, mis on aktsepteeritud kui valdkonda esindavad. Esimeses nimekirjas on raamatud, mis on esmalt kirjutatud heebrea keeles. See teine nimekiri on raamatutest, mis on esmalt kirjutatud kreeka keeles.
Mõned ütlevad, et
Need raamatud jäid katoliku piiblitesse, sest arvatakse, et Piibel, mida Jeesus luges, sisaldas ka "apokrüüfide" ehk deuterokanoniliste raamatute raamatuid. On teada, et Jeesuse ajal oli kõige populaarsem Piibel kreeka Septuaginta versioon - mis sisaldab neid lisaraamatuid. Seepärast tsiteerisid varased kirikuisad neid raamatuid sisaldavatest Piiblitest.
Teised ütlevad
Kristlased ei ole "apokrüüfide" osas ühel meelel. Teised rõhutavad, et "apokrüüfid" olid kuni 1828. aastani igas kristlikus piiblis. Aastal 1828 võeti need raamatud mõnest Piiblist välja. King Jamesi Piibli tõlkijad ütlesid, et need raamatud on kirjutatud selleks, et valmistada inimesi ette Jeesuseks, samamoodi nagu Ristija Johannes tegi seda. Nad ütlesid, et apostlid kasutasid neid raamatuid. Ja ka tänapäeva Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (mõnikord nimetatakse neid mormoonideks) liikmetel on vihjeid Mormoni Raamatule.
Ei ole kahtlust, et need raamatud on idapoolsete õigeusu kirikute Piibli osaks olnud alati, seega ei ole need kindlasti lisatud 1500ndatel aastatel. Umbes aastal 80 pKr otsustas juudi nõukogu (Sanhedrin) need raamatud heebrea piiblist välja jätta, kuid need jäid kristlikku piiblisse. Siis varsti pärast seda, kui ristiusust sai 4. sajandil Rooma impeeriumi ainus religioon, otsustasid roomlased välja lõigata kõik samad raamatud, mis Sanhedrin oli välja lõiganud, ja nad paigutasid mõned neist "apokrüüfidesse".
Apokrüüfide tekstid
Apokrüüfide raamatud (need ei pruugi olla järjekorras):
- Esdras
- Tobiti raamat (Vulgata ja Luther nimetavad seda "Tobiase").
- Juditi raamat
- Tarkuse raamat
- Ecclesiasticus
- Baruch
- Susanna
- 1. ja 2. Makkabese
Märkus: Apokrüüfiliste pühakirjade kandidaatide hulka kuuluvad ka väidetavalt kadunud osad Esterist ja Sirachist.
Uue Testamendi jaoks on olemas ka apokrüüfide kandidaadid:
- Peetruse evangeelium kirjutati tõenäoliselt 2. sajandil. See avastati 1886/1887 Egiptuses ühe munga hauast. Selles hauas oli 9. sajandist pärit papüürus.
- Väljavõtted Oxyrhynchose papüürustest
- Egertoni evangeelium
- Tooma evangeelium
- Fragment salajasest Markuse evangeeliumist
Küsimused ja vastused
K: Mis on apokrüütide määratlus?
V: Sõna apokrüüf pärineb vanakreeka keelest ἀπόκρυφα (apokrüüf) ja tähendab "need, mis olid varjatud". Seda kasutatakse üldiselt kirjutiste kohta, mis ei kuulunud kaanonisse.
K: Miks need tekstid ei kuulu kaanonisse?
V: Need tekstid võisid olla teada vaid vähestele inimestele või jäeti need välja, sest nende sisu ei sobinud hästi teiste Piibli raamatute sisuga. Mõned neist võivad olla kirjutatud ka hilisemal ajal, mis seletaks, miks nad kaanonist välja jäeti.
K: Kuidas viitas autoriseeritud King Jamesi versioon neile raamatutele?
V: Autoriseeritud King James Version nimetas neid raamatuid "apokrüüfideks" ja eraldas need teistest Piibli osadest 2. Esdra 14:46 tõttu, kus on öeldud, et ainult targad inimesed peaksid neile juurdepääsu saama.
K: Kuidas viitavad Rooma-Katoliku Piiblid nendele raamatutele?
V: Roomakatoliku piiblis nimetatakse neid raamatuid deuterokaanonilisteks, mis tähendab, et nad kuuluvad teise kirjanduslike teoste nimekirja või kaanonisse, mis on aktsepteeritud valdkonda esindavana. See teine nimekiri koosneb raamatutest, mis on esmalt kirjutatud kreeka keeles, mitte heebrea keeles nagu esimeses nimekirjas olevad raamatud.
K: Mida tähendab see, et midagi on deuterokaanoniline?
V: Deuterokaanoniline viitab konkreetselt religioossetele tekstidele, mis kuuluvad teise nimekirja või kaanonisse, mis on aktsepteeritud valdkonda esindavana. See teine nimekiri koosneb peamiselt kreeka keeles kirjutatud teostest, mitte heebrea keeles, nagu esimeses nimekirjas olevad teosed.
K: Mida tähendab "kaanon" selles kontekstis?
V: Selles kontekstis viitab "kaanon" lihtsalt ametlikule kirjandusteoste loetelule, mis on aktsepteeritud valdkonda esindavana.
