Deuterokaanonilised raamatud
Deuterokaanonilised raamatud tähendab kreeka keeles "teist kaanonit". Tavaliselt tähendab see Piibli osi, mida kasutavad ainult mõned kristlikud kirikud (peamiselt roomakatoliku ja õigeusu kirikud). Need raamatud on algselt kirjutatud kreeka keeles ja pärinevad umbes 250-150 aastat enne Kristust.
Need raamatud ei ole osa juudi Tanakhist (mida nimetatakse ka heebrea piibliks), kuna nende algkeel on kreeka, mitte heebrea keel. Mõned raamatud, mida katoliiklased peavad deuterokanonilisteks, on järgmised:
- Tobiti raamat
- Juuditi raamat
- Esimene Makkabeuse raamat, mida nimetatakse ka 1. Makkabeuse raamatuks.
- Teine Makkabeuse raamat, mida nimetatakse ka 2. Makkabeuse raamatuks.
- Saalomoni tarkus, mida nimetatakse ka tarkuse raamatuks.
- Siraagi raamat, mida nimetatakse ka Ecclesiasticus'iks.
- Baaruki raamat, mille viimaseks peatükiks on Jeremija kiri.
Taanieli raamat ja Esteri raamat on katoliku piiblis pikemad kui protestantlikes piiblites, sest neis on rohkem lugusid.
Enamik protestantlikke kristlikke kirikuid ei usu, et deuterokanonilised raamatud on Jumala poolt inspireeritud. Nad nimetavad neid raamatuid apokrüüfideks. Martin Luther pidas neid raamatuid väga heaks ja kasulikuks lugemiseks; Johannes Calvin pidas neid saatana tööks.
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab "deuterokaanoniline"?
V: Deuterokanoniline tähendab kreeka keeles "teist kaanonit" ja viitab tavaliselt Piibli osadele, mida kasutavad ainult mõned kristlikud kirikud (peamiselt roomakatoliku ja õigeusu kirikud).
K: Millal kirjutati deuterokaanonilised raamatud?
V: Deuterokaanonilised raamatud kirjutati kreeka keeles käsikirjadesse Vahemere kreekakeelsetel aladel elanud juudi rahva poolt aastatel 250-50 eKr, nagu ka kõik Vana Testamendi raamatud.
K: Millal oli Vana Testament teadaolevalt juudi ja protestantlikes religioonides kirjutatud heebrea keeles?
V: Alles umbes aastal 900 pKr kirjutati Vana Testament, nagu seda teatakse juudi ja protestantlikes religioonides, heebrea keeles ja piirduti sellega, mida praegu nimetatakse "kaanoniteks".
K: Kas deuterokaanonilised raamatud on osa juudi Tanakhist (heebrea piiblist)?
V: Ei, need ei ole osa juudi Tanakhist (mida nimetatakse ka heebrea piibliks), kuigi neid tsiteeriti pühakirjana kuni keskajani, nagu on kirjas juudi Mišnas ja hilisemates rabiinlikes kirjutistes, isegi kuni 6. sajandini pKr. Praegune juudi kaanon oli suletud 10. sajandiks pKr.
Küsimus: Millised on mõned näited deuterokaanonilistest raamatutest?
V: Mõned näited deuterokaanonilistest raamatutest on Tobiti raamat, Juuditi raamat, esimene Makkabeuse raamat (1. Makkabeus), teine Makkabeuse raamat (2. Makkabeus), Saalomoni tarkus (Tarkuse raamat), Siraagi raamat (Ecclesiasticus), Baaruki raamat, mille viimane peatükk on Jeremija kiri, Taaniel, Ester.
Küsimus: Miks on need raamatud pikemad kui protestantlikes Piiblites leiduvad raamatud? V: Need raamatud on pikemad kui protestantlikes Piiblites leiduvad raamatud, sest need sisaldavad rohkem lugusid.
K: Kuidas protestandid neid raamatuid vaatavad? V: Paljud protestandid ei aktsepteeri neid raamatuid kui Jumala poolt inspireeritud raamatuid ja kasutavad nende kohta halvustavat terminit - apokrüüfid. Martin Luther pidas neid heaks lugemiseks, samas kui Johannes Calvin luges ja uuris neid, kuid ei pidanud neid Piibli osaks.
