Luuka evangeelium on üks Piibli raamat. Nagu teisedki evangeeliumid, jutustab ka Luuka evangeelium Jeesuse elu- ja õpetuslugusid. See on Uue Testamendi kolmas ja pikim raamat, mis järgneb Matteuse evangeeliumile ja Markuse evangeeliumile. Arvatakse, et evangeeliumi on kirjutanud Luukas, kes oli apostel Pauluse sõber. Kuigi evangeelium sisaldab religioosseid ja teoloogilisi tõlgendusi, näitab sissejuhatus (Lk 1:1–4) kirjamehelikku lähenemist: autor püüab anda korrapärast ja usaldusväärset ülevaadet, toetudes tunnistajate jutustustele ja varasematele kirjalikele allikatele. Teksti algne keel on kreeka keel ja tavapärane dateerimine teaduskirjanduses paigutab teose umbes I sajandi lõppu (umbes 80–90 pKr), kuid mõningad uurijad arutlevad ka varasema või veidi hilisema aja üle.

Luukas oli arst. Ta kirjutas oma evangeeliumi mehele, keda ta nimetab "kõige suurepärasemaks Teofiiluseks" (1:3). Luukas kirjutas veel ühe raamatu, mis on Uues Testamendis viies, apostlite teod, mis räägib sellest, mida Jeesuse jüngrid tegid pärast tema taevasse tagasitulekut. Tänu sellele järjestusele käsitatakse sageli Luuka evangeeliumi ja Apostlite tegusid kui kahest osast koosnevat tervikut (Luuka–Apostlite tegude trilogia), kus esimene osa keskendub Jeesuse elule ja õpetusele ning teine osa uue kiriku kujunemisele ja Pauluse rännakutele. Luuka stiil on sujuv, tema keel on kujundlik ja temaatiliselt rõhutab ta halastust, palvet ja Püha Vaimu tegevust.

Autorsus, vaatajaskond ja taust

Erinevalt evangeeliumikirjutajatest Matteusest, Markusest ja Johannesest ei olnud Luukas tõenäoliselt juut, vaid kreeklane. Ta kirjutas evangeeliumi peamiselt mittejuudi rahvale (keda juudid nimetasid paganlikeks). Tema kirjutis on suunatud laiemale lugejaskonnale ja rõhutab, et Jeesuse sõnum on mõeldud kõigile rahvastele. Traditsiooniliselt on Luukas esitatud kui Pauluse kaaslane ja arst, mis selgitab tema tähelepanu detailidele, inimeste ja haigete kirjeldamisele ning mõningatele meditsiinilistele väljenditele tekstis.

Peamised teemad ja unikaalsed lood

Luuka evangeelium paistab silma mitme eristuva tunnuse poolest. Autor rõhutab Jeesust kui inimeste päästjat, Jumala Poega, kelle hool on suunatud marginaliseeritud ja nõrgemate poole. Mõned Luuka kirjutisele iseloomulikud teemad ja rõhuasetused:

  • Kaastunne ja halastus: Luukas rõhutab armastust vaeste, võõraste ja sotsiaalselt tõrjutute vastu.
  • Universaalsus: Jeesus on lunastaja kõigile rahvastele, mitte üksnes juutidele.
  • Palve ja Püha Vaim: Luukas kirjeldab palvetamist ja Püha Vaimu rolli sagedamini kui mõned teised evangeeliumid.
  • Naised ja sotsiaalsed rühmad: Luukas annab suurema ruumi naistele (nt Maarja, Eelsabet, Anna) ja köidab lugeja tähelepanu sotsiaalsetele küsimustele.
  • Sündimise ja varase lapsepõlve kirjeldus: Luukas annab põhjalikuma konto Jeesuse neitsiksünnist, sh ingli ilmumine Maarjale, Maarja kiituslaul (Magnificat), karjased Betlehemi väljakul.

Luukas sisaldab mitmeid ainulaadseid lugusid ja tähendusrikkaid parabelid, mida teistes evangeeliumites ei leidu või kus need on vaid lühidalt mainitud. Näited tuntumatest kohtadest on:

  • Halastaja samaritaan
  • Kadunud poeg (prodigal son)
  • Rikas mees ja Laatsarus
  • Sünnituse ja lapsepõlve episoodid (nt karjased, Simeon, Anna)

Struktuur ja teoloogiline rõhuasetus

Luuka evangeelium järgib üldjoontes traditsioonilist evangeeliumistruktuuri: ettevalmistus ja sünd (eessõna, Johannes ristija sünd), Jeesuse avalik teenimine Galileas, teekond Jeruusalemma juurde (kus õpetus süveneb ja vastasseis kasvab) ning kannatus, surm ja ülestõus. Erinevalt Matteusest ja Markusest rõhutab Luukas enamasti kõrgemat rõhku sotsiaalse õiguse ja armastuse teemadel ning kutsub lugejat üles üles märkama ja hoolima abivajajatest.

Kokkuvõttes on Luuka evangeelium põhjalik ja inimlikult lähedane jutustus Jeesuse elust ja õpetustest, mille autor rõhutab halastust, universaalset päästet ning ajaloolist ja korraldatud lähenemist usu aluste edasiandmisel. See teos moodustab koos apostlite tegudega väärtusliku terviku, mis viib lugeja edasi Jeesuse lunastustööst varase kiriku kujunemiseni.