Heroodes Suur (Herodes I) — elulugu, valitsemine ja vastuolud
Herodes I (umbes 74/73 eKr - 4 eKr/1 eKr), tuntud ka kui Herodes Suur, oli Juudamaa kuningas aastatel 37-4 eKr. Sel ajal oli Juudamaa Rooma kliendiriik. Oma 33-aastase valitsemise ajal oli Herodes suurepärane haldur. Kuid kõige rohkem on ta kuulus piiblilugude järgi, kus ta tappis Petlemma pojad. Kuigi seda süütute massimõrva ei kinnita teised ajaloolised andmed, mõrvas Heroodes siiski arvukalt rivaale, anni, naise ja kolm oma poega.
Varajane elu ja taust
Herodes sündis Idumea (Idumea oli juutide kõrval asuv piirkond) peres, tema isa Antipatros oli kaupmees ja Rooma poliitiline abiline. Herodes oli osaliselt idumealane päritolu, mis tekitas tema valitsusajal mõningast vastuseisu traditsiooniliste juudi ringkondade seas. Tal oli hea haridus ja ta teenis noore mehena Rooma sõjaväes, mis aitas tal luua sidemeid Roomaga.
Võimul saamine ja suhted Roomaga
Herodest nimetasid roomlased Juudamaa kliendivalitsejaks ja tema troonile jõudmine toimus järk-järgult: ta sai Rooma toetuse, võitles kohalike võimuvõitluste eest ning võttis Jeruusalemma 37 eKr. Tema võim baseerus tihedal koostööl Rooma imperaatorite ja kindlate isikute (näiteks Mark Antony ja hiljem Augustus) toetusega. Ta oli osav poliitik, kes suutis säilitada autonoomiat, olles samal ajal lojaalne Rooma huvidele piirkonnas.
Suured ehitusprojektid ja majandus
Herodes on kuulus oma suurejooneliste ehitustööde poolest. Tema suurimaks ja kauakestvamaks saavutuseks loetakse Jeruusalemma Suure Templi (Teine templi) ulatuslikku renoveerimist ja laiendamist — see andis templile uue hiilguse ja tõi linna rahalist ning religioosset tähtsust. Samuti rajas ta merelinna ja sadama Caesarea Maritimat, mis sai tähtsaks administratiiv- ja kaubanduskeskuseks. Tema ehitustööde hulka kuulusid ka kindlused ja paleed (nt Herodium, Masada, Antipatris), teed, akveduktid ning amfiteatrid. Need projektid aitasid tugevdada tema majanduslikku baasi, tõstsid maksutulu ja sidusid Juudamaa tihedamalt Rooma maailmaga.
Poliitika, haldus ja religioon
Herodes oli praktiline valitseja, keskendudes korra ja rahanduse tugevdamisele. Ta kasutas roomalikku administratiivmudelit ja palkas palju ametnikke, et tõhustada maksukogumist ja rahutuste maha surumist. Religioosselt püüdis ta tasakaalustada: ta toetas tempel- ja religioosseid institutsioone, kuid tema tugevalt helleniseeritud ja roomapärane elulaad tekitas juudi usuliste ringkondade seas kahtlust ja vihkamist. Tema suured ehitused templi ümbruses püüdsid tõsta tema legitiimsust, kuid tema idumealane taust ja autoritaarne juhtimisstiil tekitasid vastuseisu.
Perekond, mõrvad ja vastuolud
Herodese valitsemine on tuntud nii suurepäraste saavutuste kui ka julmuse poolest. Allikad, eriti ajaloolane Flavius Josephus, kirjeldavad, kuidas Herodes hävitas paljusid tegelasi, keda pidas ohtlikeks: ta tappis või korraldas mõrvad oma rivaalide, sugulaste ja mõnede poegade suhtes. Tema nooremast naisest Mariamnest sai tal eriline kirg ja hiljem tragöödia — Mariamne hukati sõjakahtlustuste ning poliitiliste intriigide tagajärjel. Tema varasem poeg Antipater langes tema viha ohvriks ja ka kaks tema poega Alexanderit ja Aristobulust mõisteti surma, kuna Herodes kartis nende populaarsust ja võimalikke võistlevad pretendentuurid troonile.
Lisaks on Piiblis (evangeelium Matteuse järgi) tuntud lugu Petlemma laste massimõrvast, mida seostatakse Herodese nimega. See on religioosne ja kirjalik allikas, kuid seda sündmust ei kinnita iseseisvad ajaloolised allikad peale evangeeliumi, mistõttu ajaloolaste hulgas käib arutelu selle sündmuse ajaloolisuse üle.
Viimased aastad, haigus ja surm
Herodes suri umbes 4 või 1 eKr (kuupäevade osas on teadlaste hulgas erinevusi). Tema viimased eluaastad olid märgitud haiguste ja paranoiaga — ajaloolased on kirjeldanud, et ta kannatas valude, haavandite ja tõsiste terviseprobleemide käes. Pärast tema surma jagas Rooma keiser tema kuningriigi kolmeks: suure osa pärandas ta poegadele (nt Heroodes Archelaus, Tetrarch Herodes Antipas ja Philippos), mis muutis poliitilise maastiku piirkonnas järsult ja tekitas uusi pingeid.
Pärand ja tõlgendused
Herodes Suur on vastuoluline ajaloomõõt: tema panus regionaalsesse arhitektuuri ja majandusse on märkimisväärne ning tema suur projektide pärand (nt templi renoveerimine, Caesarea) on jätnud kestva jälje. Samal ajal jääb tema valitsemine meelde julmuse ja autoritaarsuse tõttu. Allikad, millest peamine on Flavius Josephus, annavad temast põhjaliku, kuid sageli kriitilise pildi; lisaks on tema nimi ja teod jõudnud ka kristlikesse kirjalikesse traditsioonidesse evangeeliumite kaudu.
Allikad ja uurimine
Peamised antiiksed kirjeldused Herodese elust tulenevad Flavius Josephusest ning osaliselt Uue Testamendi tekstidest. Tänapäeva ajaloolased kasutavad neid allikaid koos arheoloogiliste leidudega, et luua mitmekülgsem ja kriitilisem pilt tema valitsemisest. Arheoloogia on kinnitanud mitmeid tema ehitustööde tõendeid (nt Caesarea, Herodium, Jeruusalemma seosed), mis aitavad tasakaalustada tekstiliste allikate subjektiivsust.
Kokkuvõte: Herodes I ehk Herodes Suur oli võimas, võimekas ja samas vastuoluline valitseja: tema ehitusprojektid ja administratiivsed reformid moderniseerisid Juudamaad ja sidusid selle tugevamalt Roomaga, samas tema autoritaarne juhtimisstiil ja isiklikud mõrvad jätsid temast pikaajalise maine julma tiraani kujul.
Herodes Suure kujutis
Tõusevad võimule
Herodes sündis umbes 73-75 eKr. Ta oli Idumaalasest Antipateri ja tema naise Küprose, araabia šeigi tütre poeg. Nii Heroodese vanaisa kui ka isa olid Juudamaal poliitilised ametnikud. Mõlemal olid tihedad sidemed roomlastega. Kui Antipater tuli Julius Caesarile pärast Farsaluse lahingut 48. aastal eKr appi, tegi Caesar Antipaterist Juudamaa kuberneri. Aastal 47 eKr tegi Antipater oma vanima poja, Faasaali, Jeruusalemma kuberneriks. Heroodese tegi ta Galilea valitsejaks. Kubernerina võitis Herodes roomlaste poolehoiu, sest ta võitles vaenulikke mässude vastu. Samal ajal mõistis tema tegevust hukka Suur Sanhedriin.
Juudamaa kuningas
Heroodes oli Octaviuse ja Marcus Antoniuse sõber, kes 40. aastal eKr lasi Rooma senatil määrata Heroodese Juudamaa järgmiseks kuningaks. Herodes sõitis Jupiteri templisse, et tänada Rooma jumalaid. Kui Juudamaa kuningas 37. aastal eKr maha löödi, sai Heroodesist de facto kuningas.
Heroodese esimestel kuninga-aastatel võimaldas Markuse Antoniuse suhe Kleopatraga Egiptuse kuningannal jätkuvalt võtta väikeseid osi Heroodese kuningriigist. Kui Octavius võitis Antoniuse ja Kleopatra 31. aastal eKr Actiumi lahingus, sõlmis Herodes uue liidu Octaviusega. Ta saavutas maine oma karmide maksude tõttu, kuid suutis piirkonnas rahu säilitada. Ta saatis Rooma kalleid kingitusi, kuid ei pidanud maksma maksu. Aastaks 30 eKr oli ta saanud tagasi kogu territooriumi, mille Kleopatra ja hasmoonlased olid vallutanud. Ta laiendas oma võimu Põhja-Galileasse ja asustas mitu piirkonda ümber. Tehes Ateenale ekstravagantseid kingitusi ja toetades olümpiamänge, tõstis ta Juudamaa staatust Vahemere piirkonna maailmas.
Saavutused
Heroodes nägi end täiusliku kuninga eeskujuna, isegi kui piiblikirjutajad nägid temas türanni. Ta süvenes täielikult Kreeka-Rooma ajalukku, kultuuri ja filosoofiasse. Samal ajal hakkas ta riigiasju ja Halakha (juudi õiguse) õppimist unarusse jätma. Ta vajas valitsemiseks variseride nõusolekut, nii et ta püüdis jätkuvalt nende heakskiitu saada mitmel viisil. Ta ei võitnud neid kunagi täielikult. Kui ta ehitas Caesarea Maritima (22-10 eKr) oma patrooni Caesar Augustuse auks, ärritasid tema linnu kaunistavad paganlikud sümbolid juudi juhte. Ta korraldas iga viie aasta tagant gladiaatorite võitlusi ja tähistas neid orgiatega, mis ärritas juudi juhte veelgi enam. Aastal 20 eKr pööras Heroodes oma tähelepanu Teise templi, mida nimetatakse ka Heroodese templiks, renoveerimisele. Kuigi Heroodes tahtis, et tempel oleks juudi usu krooniks, kasutas ta kreeka arhitekte. Ta lubas templihoovis tegutseda rahapakkujatel, mis vihastas paljusid juute.
Tema suurim religioosne skandaal oli kuningas Taaveti haua väljakaevamine, et leida seal väidetavalt asuvat aaret. Ta oli kulutanud suuri rahasummasid oma muudele projektidele ja arvas, et hauda salaja röövides saab ta sealt leitud aardest kasu. Kuid haua avamisel ei olnud seal mingit aaret.
Ta ehitas uuesti üles Masada ja Heroodiumi linnused. Pärast 31. aastal eKr toimunud tugevat maavärinat ehitas ta uue turu, uue amfiteatri ja uue hoone Sanhedriini jaoks. Ta ehitas endale uue kuningliku palee. Ta parandas ka Jeruusalemma veevarustust.
Kodune elu
Arvatakse, et Heroodesel oli kuni üheksa naist ja ta võis olla abielus korraga mitme naisega. Tal oli suur hulk konkubiine. Heroodest näib olevat vaevanud paranoia. Ta arvas pidevalt, et tema kui kuninga kukutamiseks toimusid vandenõud ja vandenõud. Ta võis abielluda liiga tihti ja saada liiga palju poegi. Herodes kartis, et igaüks neist kavatseb tema kohale tulla. Kokku lasi ta tappa kolm poega. Ta hakkas kahtlustama oma lemmiknaise Mariamme venda ja lasi ta veepallimängus uputada. Ta lasi tappa Mariamme vanaisa ja lõpuks Mariamme enda.
Kuna Heroodes mõistis, et ta peagi sureb, käskis ta kõik Juudamaa juhtivad mehed suurele areenile kokku tuua. Niipea kui kuningas suri, pidid nad kõik surma saama. See pidi takistama teisi tema surma tähistamast. Heroodes kannatas tõenäoliselt kroonilise neeruhaiguse, gangreeni ja tõenäoliselt ka muude haiguste käes, mis jätsid ta vaimselt tasakaalust välja.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Herodes Suur?
V: Herodes I oli valitseja, kes oli Juudamaa kuningas aastatel 37-4 eKr.
K: Milline oli Juudamaa poliitiline staatus Heroodese valitsemise ajal?
V: Heroodese valitsemise ajal oli Juudamaa Rooma kliendiriik.
K: Mille poolest oli Heroodes oma valitsemisajal tuntud?
V: Herodes oli oma valitsemisajal suurepärane haldur.
Küsimus: Millist piiblilugu seostatakse Heroodes Suurega?
V: Heroodes Suurega seotud piiblilugu on tema Petlemma poiste tapmine.
K: Kas Heroodes Suurele omistatud süütute tapmist kinnitavad teised ajaloolised andmed?
V: Ei, teised ajaloolised andmed ei kinnita Heroodes Suurele omistatud süütute tapmist.
K: Keda Heroodes oma valitsemisajal mõrvas?
V: Heroodes mõrvas oma valitsemisajal lugematul hulgal rivaale, ühe ämma, ühe naise ja kolm oma poega.
Küsimus: Kui pikk oli Herodes Suure valitsemisaeg?
V: Herodes Suure valitsemisaeg kestis 33 aastat.
