Kleopatra VII — Egiptuse viimane kuninganna: elu ja pärand
Kleopatra VII — Egiptuse viimane kuninganna: avasta tema elulugu, poliitiline mõju, armusuhted Antoniusega ja kestv pärand antiikajast tänapäevani.
Egiptuse kuninganna Kleopatra oli üks kuulsamaid naisi ajaloos. Tema täielik nimi oli Kleopatra VII Thea Philopator (69 eKr - 12. august 30 eKr). Ta oli viimane Aleksander Suure poolt Egiptuses püstitatud vaaraodest. Päritolu järgi oli ta Makedoonia printsess. Pärast tema surma sai Egiptusest Rooma provintsi Aegyptus.
Peamine ajalooline allikas tema elu kohta on Plutarchose Antoniuse elu, mis on saadaval tõlgituna. Antonius ja Kleopatra on William Shakespeare'i kuulus tragöödia, mis on arvatavasti kirjutatud millalgi aastatel 1603-1607. Esmakordselt trükiti see 1623. aastal.
Varajane elu ja pärandus
Kleopatra VII sündis dünastia, mida tuntakse Ptolemaioside dünastiana — Makedoonia päritolu valitsejate järeltulijad, kes võtsid üle Egiptuse pärast Aleksander Suure surma. Ta kasvas üles helleeni kultuuris, rääkides kreeka keelt, kuid ajaloolised allikad ja mõned tõendid viitavad sellele, et ta valdas ka egiptuse keelt — see eristus varasematest Ptolemaioside valitsejatest, kes tavaliselt kasutasid vaid kreeka kultuurilist väljendusviisi. Kleopatra tõusis troonile 51. aastal eKr koos oma vennaga ja abikaasaga Ptolemaios XIII, millele järgnes pikk, keeruline võimuvõitlus.
Poliitika ja suhted Roomaga
Kleopatra poliitiline tegelikkus oli tugevalt seotud Roomaga. Ta sõlmis liidud ja isiklikke suhteid kahe suurmehega, kellel oli otsustav mõju Vana-Rooma siseasjadele: Julius Caesariga ja pärast seda Marcus Antoniusega (Mark Antonius). Caesariga tekkis tal suhe pärast taandumist Egiptusesse, kus ta asus troonivõitluses vastu oma vennale. Caesari tugi aitas tal troonist kinnistuda ning nende suhest sündis ka poeg Ptolemaios XV, tuntud kui Caesarion.
Pärast Caesari surma lõi Kleopatra poliitilise ja romantilise liidu Mark Antoniusega. Antonius määraski talle ja talle sünnitanud lastele suured nimed ja tiitlid ning nende liit tähistas vastastikust poliitilist sõltuvust: Antonius vajaski Egiptuse rikkusi ja laevastusvõimalusi, Kleopatra püüdis tagada Egiptuse iseseisvuse Rooma kasvava mõju all.
Valitsemine ja sise- ning välistugi
Kleopatra oli aktiivne valitsejana: ta tegeles riigi majanduse, maksude ja välissuhetega, laskis lööta münte, andis välja dokumente ja kasutas traditsioonilisi egiptuse kuningapilte oma legitiimsuse kinnitamiseks. Ta proovis hoida Egiptuse sõltumatuna Rooma sisekonfliktidest ja sõjalistest liikumistest, samas kui tema suhted suurvõimudega olid sageli pragmaatilise iseloomuga — nii isiklik kui poliitiline huvi kippusid olema tihedalt põimunud.
Lapsed ja järeltulijad
Kleopatra ja Julius Caesari poeg Ptolemaios XV Caesarion oli tema ainuomanduses kui potentsiaalne järeltulija; Caesari tapmise järel muutus tema positsioon ebakindlaks. Mark Antoniusega oli tal kolm last: kaksikuid Alexander Helios ja Cleopatra Selene ning noorem poeg Ptolemaios Philadelphus. Pärast Kleopatra ja Antoniuse langust viidi mõningad neist lastest Rooma võimu alla — näiteks Cleopatra Selene säilis ja abiellus Mauritania kuningale, mis tähistas osa rooma poliitikast idapoolsete dünastiate suhtes.
Surius, hauaküsimus ja pärand
Kleopatra surm 12. augustil 30 eKr (traditsiooniline kuupäev) tähistas Ptolemaioside valitsemise lõppu. Pärast Antoniuse kaotust ja enesetappu vallutas Octavianus (hilisem Augustus) Aleksandria ning Kleopatra suri ambivalentses ja paljuski legendidesse kantud olukorras — rooma allikad räägivad enesetapust, mida on sageli kujutatud madu (asp) hammustuse kaudu, kuid täpseid detaile ei ole võimalik viimse kui kindlusega kinnitada. Kleopatran jälgitakse nii kui nutikat poliitikut, kultuurisilla rajajat kui ka propagandaobjekti: rooma kirjandused sageli demoniseerisid teda kui eksitavat idamaist kuningannat, samas kui hilisemad kujutised ja filmid rõhutavad tema ilu ja kütkestavat isikupära.
Hauakoht jääb teadmata: antiikallikad mainivad, et ta soovis maetuna Antoniuse juurde, kuid täpse haua asukoht Aleksandrias ei ole täna teada. Pärast tema surma liideti Egiptus otseselt Rooma riigi haldusalasse ning antiikaja üks silmapaistvamaid isiklikke verdseisud lõppes.
Kultuuriline ja ajalooline pärand
Kleopatra kujutada erinevates kunstivormides — kirjanduses, maalides, teatris ja filmis. Ta on üks vähestest antiikajast pärit naistest, kelle nimi ja lugu on püsivalt kultuurimälu osa: tema pildikujutised müntil, paiktekkid ja kirjalikud allikad annavad mitmeplanaarse, vahel vastuolulise pildi. Modernses teadustöös püütakse sageli eristada rooma propagandast tulenevaid moonutusi faktidest ja vaadelda Kleopatrat kui intelligentset, haritud ja poliitiliselt osavat valitsejat, kes üritas oma riiki säilitada keerulises mehekeskses ja Rooma-dominant maailmas.
Allikad ja uurimine
Tähtsamad antiiksed allikad on peale Plutarchose ka Dio Cassius, Appianus ja Suetonius, lisaks materjalid nagu mündikunst, arhitektuurijäänused ja papüürused. Kaasaegne ajalookirjandus kasutab neid tekste koos arheoloogiliste leidudega, et pakkuda terviklikumat pilti Kleopatra elust, valitsemisest ja mõjust Vahemere-poliitikale.
Oluline: paljud detailid Kleopatra elust on ajalooliselt vastuolulised või väga mõjutatud rooma ajaloolaste seisukohtadest; tänapäeva ajaloolased püüavad neid allikaid kriitiliselt analüüsida ja eristada faktidest legendi.
Kleopatra kui Egiptuse jumalanna kuju; basalt, esimese sajandi teine pool eKr. Ermitaaži muuseum, Peterburi
Kleopatra VII ja tema poeg Caesarion Dendera templis
Kleopatra VII münt
Antoniuse ja Kleopatra münt
Kleopatra elu
Kleopatra sündis toonases Egiptuse pealinnas Aleksandrias. Kui ta oli 18-aastane, suri tema isa, kes oli kuningas. Tema ja tema vend Ptolemaios XIII said Egiptuse juhtideks. Ta oli kuninganna ja tema vend oli kuningas. Tema vend oli ainult 10-aastane, seega oli ta tõeline juht.
Kleopatra tekitas endale õukondlaste seas vaenlasi. Kleopatra valitsemisele tegi lõpu õukondlased, keda juhtis eunuhh Pothinus. Nad kõrvaldasid Kleopatra võimult ja tegid Ptolemaiose ainuvalitsejaks umbes 51-48 eKr. Ta pidi riigist lahkuma. Ptolemaios oli kuningas, kuid kuna ta oli veel poiss, olid Pothinus ja tema sõbrad Egiptuse tegelikud juhid.
Caesar ja Pompeius
Sel ajal võitlesid kaks Rooma kindralit Rooma Vabariigi juhtide koha pärast. Need olid Pompeius ja Julius Caesar. Julius Caesar võitis Pompeiust 48. aastal eKr Pharsalose lahingus Kreekas. Pompeius põgenes Pharsalusest Egiptusesse ja mõrvati Ptolemaiose käsul.
Ptolemaios ja tema toetajad arvasid, et Caesar oleks rahul, kuid see oli suur viga. Caesar oli paljudele tema vastu võidelnud senaatoritele armu andnud. Tema põhjuseks oli luua alus rahule Roomas. Pompeiuse mõrvamine lõi Caesari plaanid risti ette. Mis veelgi hullem, Pompeius oli Rooma konsul ja Caesari ainsa tütre Julia lesk. Veelgi hullem oli see, et Pompeius peastati oma viienda naise ja laste ees, kes viibisid laeval, kust ta oli äsja lahkunud. See kindlustas, et Pompeiuse võimsad perekonnaliikmed ja toetajad ei unustanud seda kunagi ja olid alati Caesari vaenlased. Ta abiellus lõpuks mõlema vennaga.
Siis tuli Caesar Egiptuse pealinna Aleksandriasse. Majanduslikult oli Egiptus leivakorv, mis võis toita Rooma rahvast. Kleopatra võttis Caesari vastu omapärasel viisil. Ta heitis end vaibale pikali. Siis rullisid tema teenrid vaiba üles, mille sees oli Kleopatra. Seejärel viidi vaip paleesse, kus Caesar viibis. Valvurid nägid, et mõned inimesed kandsid vaipa, ja nad ei peatanud neid. Nad kandsid vaiba Caesari juurde. Siis tuli Kleopatra vaibast välja. Caesar armus temasse ja nad said armastajaks. Kleopatra oli sel ajal 21-aastane ja Caesar 52-aastane.
Caesar otsustas Kleopatra taas kuningannaks teha. Ptolemaiosele see ei meeldinud. Oli palju võitlust, kuid Caesar võitis. Ptolemaios püüdis lahkuda, kuid ta kukkus Niiluse jõkke ja uppus. Teisest nooremast vennast sai kuningas, kuid Kleopatra oli taas Egiptuse tõeline juht. Kleopatra ei abiellunud Julius Caesariga, kuid neil sündis poeg. Tema nimi oli Caesarion.
Varsti pärast Caesarioni sündi mõrvati Caesar, kui ta Roomas senati poole kõndis. Kleopatra ja tema saatjaskond viibisid Roomas, kui Caesar 15. märtsil 44 eKr mõrvati. Kleopatra põgenes tagasi Egiptusesse.
Marcus Antonius ja Octavianus
Marcus Antonius, kes oli Caesari väejuht, ja Octavianus, Caesari seaduslik pärija, võitis Caesari vastu vandenõu sõlminud rühma. Seda rühma juhtisid Brutus ja Cassius, kes viisid oma armee Vahemere idaossa ja kontrollisid suurt osa sellest piirkonnast. Küsimus lahenes lõpuks Philippi lahingus, mis peeti Makedoonias.
Caesari asemele astusid kolm ühist konsulit, teine triumviraat. Nende nimed olid Octavianus, Marcus Antonius ja Lepidus. Lepidus oli kõrvaline tegelane ja impeeriumi pikaajaline saatus otsustati Antoniuse ja Octaviuse vahelises konfliktis. Marcus Antonius tuli Kleopatrat külastama ja nad armusid, kuigi Antoniusel oli juba naine. Kleopatra sai veel kolm last. Kaks neist olid kaksikud ja kõigi kolme isa oli Marcus Antonius.
Konflikt Octavianuse ja Antoniuse vahel muutus tõsiseks ja peagi puhkes sõda. Kleopatra oli rikas ja kasutas oma raha Antoniuse abistamiseks. Kuid Octavianus võitis sõja. Temast sai Rooma impeeriumi valitseja ja teda tunti Augustuse või Caesar Augustuse nime all. Ta võttis Kleopatratelt kontrolli Egiptuse üle. Pärast tema kuningriigi vallutamist sooritas ta enesetapu, lastes aspil (mürgine madu ja väike kobra) end hammustada. Antonius sooritas samuti enesetapu.
Ceasarion mõrvati Octavianuse poolt ja tema teised lapsed viidi vangidena Rooma. Kaks neist surid haigustesse, kuid tema tütar Kleopatra Selene II abiellus Aafrika kuninga Juba II-ga Numidia kuningaga. Octavianus saatis paar Mauritaaniasse valitsema. Nad elasid seal täisväärtuslikku elu ja said lapsi.
On räägitud palju lugusid sellest, kui rikas Kleopatra oli, kuid me ei saa olla kindlad, kas need on tõesed. Näiteks üks lugu räägib, et ta võttis piimavanne, et muuta oma nahk pehmemaks. Teine lugu räägib, et ta sõlmis Antoniusega kihlveo, et suudab valmistada kõige kallimat sööki. Et kihlvedu võita, võttis ta pärlkõrvarõnga, lahustas selle äädikas ja jõi selle ära.
Seotud leheküljed
- Kleopatra (film 1963)
- Antonius ja Kleopatra
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Kleopatra VII?
V: Kleopatra VII oli Egiptuse Ptolemaioste kuninganna ja viimane aktiivne valitseja.
K: Millal elas Kleopatra?
V: Kleopatra elas 69. aastast eKr kuni 10. augustini 30. augustini eKr.
K: Mis oli Kleopatra täisnimi?
V: Kleopatra täielik nimi oli Kleopatra VII Thea Philopator.
K: Millise dünastia juurde kuulus Kleopatra?
V: Kleopatra kuulus vaaraode Ptolemaioste dünastiasse.
Küsimus: Mis juhtus Egiptusega pärast Kleopatra surma?
V: Pärast Kleopatra surma sai Egiptusest Rooma provintsi Aegyptus.
Küsimus: Milline on peamine ajalooallikas Kleopatra elu kohta?
V: Kleopatra elu peamine ajalooallikas on Plutarchose Antoniuse elu.
K: Kes kirjutas kuulsa tragöödia Antonius ja Kleopatra?
V: William Shakespeare kirjutas kuulsa tragöödia Antonius ja Kleopatra.
Otsige